Obsah (6)

§ 424§ 65§ 200§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 11.10.2024 Kohtuasja number 1-20-7258 Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 02.09.20

§ 424

lg 1 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.12.2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust. 18.12.2018. a otsusega tunnistati M. Govyadinkin süüdi

§ 200

lg 2 p-de 1 ja 7 järgi selles, et ta võttis koos teiste isikutega ja vägivalda tarvitades ära tulirelva ja mobiiltelefoni. M. Govyadinkinile mõisteti niisiis liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1-3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

Süüdimõistetu allutati elektroonilisele valvele tähtajaga 1 aasta. 1

1. Viru Maakohtu 21.07.
2. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning M. Govyadinkinile Viru Maakohtu 30.10.
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust pöörati täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus M. Govyadinkin kohustust ilmuda määratud ajal kriminaahooldusosakonda registreerimisele, mitte tarvitada alkoholi, ning rikkus mitmel korral elektroonilise valve ajakava. Määrus jõustus 06.08.2021 ja M. Govyadinkin asus karistust kandma 08.09.
5. Viru Vangla esitas 07.08.
6. a Viru Maakohtule materjalid M. Govyadinkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad tema ennetähtaegset vabastamist.
7. Viru Maakohtu 02.09.
8. a määrusega jäeti M. Govyadinkin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.
9. Maakohus on positiivsena välja toonud, et M. Govyadinkin on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning töötab majandustöödel koristajana. M. Govyadinkin on vanglas käitunud õiguskuulekalt ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal võimalus asuda elama Kohtla-Järve linnas asuvasse korterisse, kus elas enne vangistust. Samuti toetab M. Govyadinkinit materiaalselt ja moraalselt tema ema.
10. Küll aga puudub M. Govyadinkinil vabanemise korral kindel töökoht – seejuures on tal tasumata nõudeid rohkem kui 16 000 euro ulatuses. M. Govyadinkinil on alkoholisõltuvus, mis on mõjutanud tema õiguskuulekat käitumist ka varem. M. Govyadinkinit on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ta ei suutnud alkoholi tarbimisest hoiduda kriminaalhooldusel, mistõttu pöörati tema kandmata karistus 21.07.
11. a määrusega täitmisele. Esimene kirjalik hoiatus koostati talle alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest kriminaalhoolduse algusest ühe kuu möödudes. M. Govyadinkini puhul on alkoholi liigtarvitamine oluliseks riskiks uue kuriteo toimepanemisel. Kuigi M. Govyadinkin on läbinud sõltuvusainete kuritarvitajatele suunatud sotsiaalprogrammi, siis arvestades tema senist vähest suutlikkust hoiduda alkoholi tarvitamisest, puudub kindlust, et nüüd suudab ta vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. M. Govyadinkin rikkus katseajal ka elektroonilise valve režiimi.
12. Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et vangistuse kandmisest tulenevad positiivsed aspektid ei kaalu üles M. Govyadinkini varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kehv majanduslik olukord, võlad ning töökoha puudumine võivad ta viia taas alkoholi liigtarvitamiseni, mistõttu on ka uue kuriteo toimepanemise oht tema puhul kõrge. Vangla iseloomustus ja M. Govyadinkini selgitused kohtuistungil ei võimaldanud jõuda järeldusele, et ta on tõsikindlalt motiveeritud ja suutlik tegema elus vajalikud muutused, tegelema alkoholi tarvitamise probleemiga ning edaspidi hoiduma olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Varasemalt on M. Govyadinkin näidanud, et ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma vaid siis, kui küsimuse all on karistuse täitmisele pööramine. Kuigi lähedaste toetus ja elukoht olid M. Govyadinkinil olemas varemgi, asus ta siiski juba kriminaalhoolduse alguses alkoholi tarvitama ning ka viimase kuriteo (mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis) pani ta toime katseajal. Määruskaebus 2
13. Maakohtu määruse vaidlustas 16.09.
14. a määruskaebusega kaitsja Monica MeristoDmitrijev, kes palub maakohtu määruse tühistada ning M. Govyadinkin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
15. Kaitsja leiab, et maakohus on vabastamata jätmisel tuginenud valedele asjaoludele, arvestades üksnes varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegu, kuid jätnud arvestamata kehtiva kohtupraktika. Määrusest ei selgu, millist eesmärki M. Govyadinkini jätkuv vangistuses hoidmine kannab, kuivõrd vangla iseloomustusest nähtuvalt pole ühtegi tegevust peale töötamise jätkamise ette nähtud. M. Govyadinkin on teinud oma järeldused, ta suudab edukalt reeglite kohaselt käituda ja tal on kindel soov elada seaduskuulekalt. VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärk – suunata isik seaduskuulekale teele – on täidetud ja puudub alus arvata, et M. Govyadinkin hakkaks uusi kuritegusid toime panema. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt põhjendatud ega jälgitav. Maakohus on irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest ja teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked asjaolud ning pole ennetähtaegselt vabastamata jätmist põhjendanud. Arvesse pole võetud Eesti riigi poliitikat, mille kohaselt kriminaalhooldus – s.h. elektrooniline valve – on oluliselt efektiivsem kui vangistus ning vangistus on riigile ja maksumaksjale koormaks. Kuivõrd prokuratuur toetab M. Govyadinkini vabastamist, tulnuks kohtul põhjendada erinevale seisukohale jõudmist. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud seisukohad ei too kaasa selle muutmist.

§ 76

lg 4 annab maakohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ulatusliku kaalutlusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 1-152671/174, p 12 koos viitega), millesse ringkonnakohus saab sekkuda eeskätt siis, kui maakohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Selliseid olulisi kaalutlusvigu praegu ei nähtu. Seetõttu, juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1, ei pea kolleegium tarvilikuks kõiki maakohtu põhjendusi korrata, vaid märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.

1. Kaitsja heidab maakohtule ette rohkete vabastamise kasuks kõnelevate asjaolude arvestamata jätmist ja leiab, et kohtu põhjendused selle kohta, miks ei tingi valdavalt positiivsete asjaolude esinemine ennetähtaegset vabastamist, on ebapiisavad. Kolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud määruses on põhjendused ning kaalutlused selged ja asjakohased. Maakohus pööras tähelepanu olulistele vabastamist toetavatele asjaoludele – individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine, õiguskuulekas käitumine vangistuses, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, lähedaste toetus. Samas on selgelt ja jälgitavalt välja toodud põhjused, miks M. Govyadinkinit siiski ennetähtaegselt vabastada ei saa. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ja alkoholi kuritarvitamine soodustab uute kuritegude toimepanemist. M. Govyadinkin kannab käesolevalt karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka kriminaalhoolduse ajal. Keeruline majanduslik olukord ja kindla töökoha puudumine vabaduses võivad ta suure tõenäosusega uuesti alkoholi poole pöörduma panna. M. Govyadinkin rikkus ka elektroonilise valve režiimi ning viimase kuriteo pani ta toime katseajal. 3
2. Kolleegiumi hinnangul on positiivne, et M. Govyadinkin on suutnud vangistuses reeglitele alluda. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on aga siiski isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Selle hindamisel tuleb lähtuda kõikidest

§ 76lg-s 4 märgitud asjaoludest ja seda on maakohus ka teinud.

Seetõttu võib kohus asuda ka sellisele seisukohale, et vangistuse ajal õiguskuulekalt käitunud süüdimõistetut ei saa vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab aluse arvata, et ta võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

1. Kaitsja hinnangul ei nähtu määrusest, millist konkreetset eesmärki M. Govyadinkini jätkuv vangistuses hoidmine kannab, kuivõrd vangla iseloomustusest nähtuvalt pole ühtegi tegevust peale töötamise jätkamise ette nähtud. Maakohus on seda küsimust käsitlenud, selgitades, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, ja et M. Govyadinkini puhul kohtul selline veendumus veel puudub. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike.
2. Ringkonnakohus selgitab viimaks sedagi, et kohus ei ole vabastamise üle otsustades seotud prokuratuuri arvamusega ega pea eraldi põhjendama, miks ta ei nõustu prokuratuuri seisukohaga. Piisab, kui kohus näitab

§ 76

lg-le 4 tuginedes, millistel asjaoludel ja miks ei pea kohus vabastamist võimalikuks. Samuti pole ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline, milline kulu kaasneb riigile isiku vangistuses hoidmisega. Raskeima karistusliigi kohaldamise välja teeninud inimene naaseb ühiskonda siis, kui temast tulenevat ohtu saab prognoosida väikeseks või karistuse ärakandmisel.

1. Toodud põhjustel ei tingi määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruse muutmist. Seda leides ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 02.09.
2. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4