XXX; kodakondsus Eesti, põhiharidusega, emakeel eesti keel; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; üks kehtiv väärteokaristus; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 15.01.2016 Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu, määratud korras Prokurör Enn Pustak Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 ja
lg 1,3 RESOLUTSIOON M.W süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja põhikaristuseks mõista rahaline karistus 90 päevamäära ulatuses, s.o summas 900 (üheksasada) eurot.
lg 1 p 1 alusel võtta M.W-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 kohustada M.W-d viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul selliselt, et alates maikuust 2016 tuleb igakuiselt tasuda 75 (seitsekümmend viis ) eurot lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.04.
järgi II Süüdistuse sisu M.W-d süüdistatakse selles, et ta juhtis alkoholijoobes olles 13.07.2015 kella 18.47 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas Rakvere-Luige tee 6-ndal kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0024 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,79 mg/l kohta. Seega M.W , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime
III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses.
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses s.o summas 900 (üheksasada) eurot arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 10 eurot. Samuti teeb prokurör
lg 1 ja 3 alusel ettepaneku võimaldada M.W-l rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul tasudes alates maikuust 2016 igakuiselt 75 eurot lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.04.
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor -, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav M.W puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb M.W süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõista 3 talle rahaline karistus 90 päevamäära ulatuses ehk 900 eurot arvestades päevamääraks miinimumpäevamäära 10 eurot vastavalt
Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ning vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 12 osamaksena 1 aasta jooksul alates maikuust 2016 igakuiselt 75 eurot lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.04.2017. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 72 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.