Obsah (6)

§ 100§ 88§ 91§ 97§ 95§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 100

lg 4 alusel hüvitis 3632,58 eurot ning kahju hüvitis seoses tööst põhjustatud haigestumisega 16917,72 eurot. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 3. märtsil 2022, millega jättis N.V. avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjon luges tuvastatuks, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on kehtiv. Samuti jättis rahuldamata hüvitise nõue

§ 100lg 4 alusel 3632,58 eurot (bruto).

N.V. esitas

1. aprillil 2022 hagi SA Tehvandi Spordikeskuse vastu, milles palus tuvastada kostja tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitise töölepingu ülesütlemise etteteatamisajast mittejärgimise eest 1210,86 eurot ning tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise eest kolme kuu hüvitis 3632,58 eurot. Pooled sõlmisid töölepingu
2. augustil 2019 ja hageja asus tööle kokaabi ametikohale. Kuue kuu keskmine töötasu oli 1210,86 eurot. Kostja ütles töölepingu

§ 88lg 1 p-le 1 viidates üles alates 31.

detsembrist 2021. Hageja ütles töölepingu üles

§ 91lg 2 alusel alates 9.

veebruarist 2022. Kostja rikkus

§ 97

lõiget 2, mille kohaselt peab tööandja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama

§ 97

lg 2 p-i 2 kohaselt 30 kalendripäeva, kuivõrd töötaja on tööandja juures töötanud

1. augustist 2019 kuni
2. detsembrini 2021, seega üle kahe aasta. Kui tööandja ütleb töölepingu üles erakorraliselt

§ 88

lg 1 p-i 1 alusel töövõime vähenemise tõttu, on tööandja üldjuhul kohustatud järgima

§ 97lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu.

Kostja oli teadlik hageja tervislikust seisundist ja tal oleks olnud võimalik etteteatamistähtajast kinni pidada.

§ 100

lg-st 5 tulenevalt, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem kui on seaduses sätestatud tähtaeg, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Antud juhul ei ole kostja järginud töölepingu erakorraliselt ülesütlemise etteteatamise tähtaega üldse, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale 30 kalendripäeva töötasu. Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd, kuigi

§ 88lg 2 järgi tulnuks seda teha.

Töölepingu ülesütlemise ajal oli vaba koka ametikoht, mida oleks saanud hagejale pakkuda. 2 Vastavalt

§ 88

lõikele 3 võib tööandja töölepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tööandja ei ole hagejat kordagi hoiatanud.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja oli
2. detsembri 2021 seisuga haigestumise tõttu puudunud töölt kokku 127 kalendripäeva, mistõttu otsustas kostja lõpetada hagejaga töölepingu
3. detsembril 2021

§ 88

lg 1 p 1 alusel.

§ 97

lg 3 järgi ei ole mõistlik eeldada, et tööandja oleks pidanud andma täiendava etteteatamistähtaja. Töötaja oli väga pikalt haiguslehel ning haiguslehe lõppu näha ei olnud. Hageja ei saanud ametikohustusi täita tema tervisliku seisundi tõttu. Ülesütlemise avalduse hilisema kättetoimetamise põhjustas hageja, kuna ta ei võtnud kostja varasemaid kirju vastu. Kui kohus leiab, et teatud ulatuses tuleb vähem ette teatud aja eest hüvitis välja mõista, tuleb lähtuda tegelikust töötasust (770 eurot). Hageja nõuded on üksteist välistavad. Kuna kostja on varasemalt töösuhte kehtivalt lõpetanud, ei saanud enam hageja lepingut üles öelda. Tööandjal ei olnud pakkuda teist tööd, mis oleks töötajale olnud sobiv. Tõepoolest oli pakkuda kaks ametikohta (traktorist ja kokk), kuid arvestades töötaja kvalifikatsiooni ning töösuhte lõpetamise asjaolusid, ei olnud tööandjal võimalik hagejale pakkuda teist tööd. Koka töökoht on füüsiliselt ja pingetaluvuselt keerulisem, kui abikoka töökoht. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 26. jaanuari 2023 otsusega hagi rahuldamata ja tuvastas, et tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine

§ 88lg 1 p-i 1 alusel ei ole tühine.

Maakohus tuvastas, et poolte sõlmitud tööleping ei lõppenud

§ 91lg 2 alusel 27.

detsembril 2021, vaid lõppes

§ 88lg 1 p 1 alusel 31.

detsembril

1. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1326 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus tagastas hagejale riigilõivu 70 eurot. Asjas puudub vaidlus, et:    
2. augustil 2019 sõlmiti poolte vahel tööleping, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle kokaabi ametikohale; hageja viibis haiguslehel alates
3. augustist 2021 kuni
4. veebruarini 2022; kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, märkides töölepingu lõppemise õiguslikuks aluseks

§ 88lg 1 p-i 1 ning töölepingu lõppemise kuupäevaks 31.

detsember 2021; hageja esitas kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, märkides töölepingu lõppemise õiguslikuks aluseks

§ 91lg 2 ning töölepingu lõppemise kuupäevaks 9.

veebruar

1. Kostja sai hagejapoolse ülesütlemisavalduse kätte
2. detsembril
3. Töölepingu ülesütlemisel peavad olema täidetud ülesütlemise formaalsed nõuded.

§ 95

lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja töölepingu ülesütlemise avaldus on koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see ei ole esitatud tingimuslikult. Hageja on töövaidluskomisjoni

1. veebruari 2022 istungil kinnitanud, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte
2. detsembril
3. Kostja on 3 ülesütlemisavalduses põhjendatud ülesütlemist töötaja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu. Seega olid täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja tugines ülesütlemisavalduses

§ 88

lg 1 p-le 1.

§ 88

lg 1 p-i 1 esimese lause kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Töötaja terviseseisundit hindab arst. Töötaja töövõime vähenemist tervise seisundi tõttu tõendab näiteks pikaajaline haigusleht või töötervishoiuarsti otsus.

§ 88

lg 1 p 1 teise lause järgi eeldatakse töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Kuivõrd hageja terviseseisund ei võimaldanud tal tööülesandeid täita enam kui neli kuud, oli hageja töövõime terviseseisundi tõttu vähenenud ega võimaldanud töösuhte jätkamist. Seega esines kostjal

§ 88lg 1 p-i 1 järgi alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oli muuhulgas põhjendatud ka hageja tervise edasise kahjustamise vältimiseks.

§ 88

lg 2 järgi peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd enne töölepingu ülesütlemist. Kostjal hagejale teist samaväärset tööd pakkuda ei olnud, millele on kostja viidanud ka töölepingu ülesütlemisavalduses. Kostja on esitanud CV-keskuse väljavõtte, mille kohaselt oli kostjal töölepingu ülesütlemise ajal täitmata vaid koka ametikoht. Koka ametikoht oleks hagejale sobimatu tervislikel põhjustel, samuti ei ole hagejal selleks vajalikku väljaõpet.

§ 88

lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Töötaja hoiatamine ei ole eesmärgipärane olukorras, kus töötaja tervislik seisund ei võimalda tööülesandeid täita. Hageja ei saanud kostjalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata, et kostja oleks hagejat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud, kuivõrd hoiatamise eesmärgiks on anda võimalus töötajale käitumist parandada, kuid käesoleval juhul ei oleks hageja saanud oma tervist parandada tööandja hoiatuse järgselt.

§ 97

lõikes 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid töötaja

§ 100lõikes 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist.

Etteteatamistähtaja järgimise eesmärk on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ning võimaldada tal aega uue töö otsimiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei saanud hagejale tulla üllatusena, kuna hageja ei saanud pika aja jooksul panustada tööülesannete täitmisesse. Etteteatamistähtaja järgimist saab kohaldada töötaja suhtes, kes täidab töölepingu ülesütlemise ajal oma tööülesandeid. Kuivõrd tööleping oli lõppenud

1. detsembril 2021 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisega ning võimalik on üles öelda vaid kehtivat töösuhet, ei saanud tööleping lõppeda töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega
2. veebruaril
3. TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema 4 äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 311 1 lõiget 1 ja ei ole edastanud menetlusdokumente hagiavalduses märgitud e-posti aadressile. Hageja ei tea, kas kostja on esitanud tõendeid. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 4 lõiget 4 ja TsMS § 5 lõiget
5. Kostja lõpetas töölepingu vorminõudeid rikkudes. Töölepingu ülesütlemise avaldus esitati kehtiva töösuhte kestel. Kostja ülesütlemisavaldus oli vastuolus

§ 88

lõigetega 2 ja 3, eiras

§ 97

lõikes 2 sätestatud tähtaegu ning on tehtud

§ 92lg 1 p-s 8 sätestatud piirangut rikkudes.

Kuna töölepingu ülesütlemise avaldus oli seadusega vastuolus, on see tühine

§ 95järgi.

Kostja rikkus

§ 88lõiget 2, kui ei pakkunud hagejale teist tööd.

Kostjal oli vaba koka ametikoht. Hageja on võimeline kokana töötama, sest ta on lõpetanud Kehtna Kõrgema Põllumajanduskooli toitlustusteeninduse erialal.

§ 88lg 3 järgi võib töölepingu üles öelda, kui töötajat on eelnevalt hoiatatud.

Maakohus on jätnud arvestamata hageja seisukohad ja on lähtunud ainult kostja huvist. Menetluskulude hagejalt väljamõistmine on ebaõiglane ja maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 162 lõiget

2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostjapoolne töölepingu ülesütlemise avaldus oli kehtiv, mispärast ei saanud hageja enam töölepingut üles öelda. Kostja ütles töölepingu põhjendatult üles, kuna hageja tervislik seisund ei võimaldanud tööülesandeid täita.

§ 97

lg 3 sätestab, et

§ 88

lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Täiendava etteteatamistähtaja andmist ei saa kostjalt eeldada, kuna hageja oli väga pikalt olnud haiguslehel, mille lõppu näha ei olnud. Koka ametikoht ei olnud hageja jaoks sobiv, kuna hageja ei saanud tervislikel põhjustel töötada juba abi-kokana. Ebaõiged on hageja väited, et maakohus rikkus asja lahendades menetlusnorme. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest töölepingu sõlmimise ja ülesütlemise kohta. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti vaidlustamata asjaolud, et kostja ei hoiatanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist ning ei järginud ülesütlemise etteteatamise tähtaega. 5 Samuti pole vaidluse all, et hageja oli tööandja ülesütlemise teate esitamise ajaks viibinud haiguslehel enam kui neli kuud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Hageja kordab apellatsioonkaebuses peamiselt samu väiteid, mis ta esitas maakohtus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tööandja ülesütlemise avalduse on täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused.
3. Hagejaga lõpetati töösuhe

§ 88

lg 1 p 1 alusel.

§ 88

lg 1 p 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Töötaja oli erakorralise ülesütlemise hetkeks olnud üle nelja kuu haiguslehel, seega oli tööandjal alus tööleping erakorraliselt üles öelda. 9.

§ 88

lg 3 kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata Maakohus tuvastas õigesti, et hageja hoiatamine ei olnud käesolevas asjas esitatud asjaoludel vajalik. Hagejaga lõpetati töösuhe tema tervisliku seisundi tõttu, mis ei anna alust hagejat hoiatada. Hoiatuse eesmärk on juhtida töötaja tähelepanu kõrvaldatavatele minetustele töös, antud juhul ei olnud töösuhte lõpetamise aluseks hageja tööga mitte toimetulemine. 10. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et tööandjal ei olnud hagejale pakkuda teist tööd.

§ 88

lg 2 esimesest lausest tuleneb tööandjale kohustus pakkuda töötajale tööd, mida viimane on võimeline tegema. Seega peab tööandja pakkuma töötajale sellist tööd, millega viimane saab tööandja hinnangul hakkama. Lisaks tuleb

§ 88

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades pakkuda töötajale teist tööd juhul, kui teise töö pakkumine oleks asjaolusid arvestades mõistlik (RKTKo 28. september 2016, nr 3-2-1-70-16 p 13). Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et tööandjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale tööd, millega hageja oleks hakkama saanud ja mis oleks arvestades hageja tervislikku seisundit, mõistlik. Vakantsed olid koka ja traktoristi töökohad. Kuna hageja väitel oli tema töö koka abina füüsiliselt raske ja pingeline, siis ei olnud mõistlik tööandjalt oodata, et keerukam ja vastutusrikkam koka töökoht oleks hagejale sobivam. Asjas ei ole vaidlust, et traktoristi töökohale hageja ei sobinud. 11.

§ 97

lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve (RKTKo

1. veebruar 2015, nr 3-2-1-172-14, p 12). Ringkonnakohus sekkub maakohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise asjaolusid ja poolte huve piisavalt kaalunud, mistõttu puudub alus sellesse otsusesse sekkuda.
2. Hageja etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumise osas, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, millise dokumendiga ta tutvuda ei saanud, seega ei ole selge, milles maakohtu rikkumine seisnes. Hagejale on kohtute infosüsteemi kaudu tehtud e-toimikus nähtavaks kõik menetlusdokumendid, sh kostja seisukohad. Informatiivsete teadete edastamisel on piisav, et menetlusosalisele on tagatud võimalus 6 nendega tutvuda. Hageja viide TsMS § 3111 ei ole asjakohane, kuna nimetatud norm sätestab elektroonilise kättetoimetamise, mille kohaselt loetakse e-kirjaga edastatud menetlusdokument kättesaaduks pärast seda, kui saaja on selle digitaalallkirjaga kinnitanud.
3. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole maakohtule esitanud asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada, et hageja (töötaja) töölepingu ülesütlemise avaldus esitati enne tööandja oma. Kostja esitas töövaidluskomisjonile tõendid selle kohta, et hagejale edastati ülesütlemisavaldus esmakordselt
4. detsembril 2021, hageja sai teavituse oma e-posti aadressile ning talle pandi
5. detsembril 2021 postkasti teatis. Hageja ütles töölepingu üles

§ 91lg 2 alusel alates 9.

veebruarist

1. Asjas esitatud tõendite alusel saab asuda seisukohale, et hageja ülesütlemisavalduse sai kostja kätte pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist.
2. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud hageja kanda. Hageja majanduslik olukord ega ka töölepingu ülesütlemise vaidlustamine, ei anna iseseisvalt alust jätta kulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses on lepingulise esindaja kulud, s.o tasu osutatud õigusabi eest 799 eurot (käibemaksuta). Kokku on kostja lepingulisel esindajal kulunud 4,7 töötundi ning keskmine tunnitasu oli 170 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Ringkonnakohus märgib, et hageja apellatsioonkaebuse põhjendused kordasid maakohtule esitatud seisukohti, samas oli kaebuse sõnastus ja õiguslikud seisukohad osaliselt raskesti jälgitavad. Uusi asjaolusid ringkonnakohtule ei esitatud ja tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka vaidlusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjat esindas sama vandeadvokaat ka maakohtus, siis oli ta kõigi asjaoludega kursis ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtus oleks piisav ajakulu 3 tundi (3 x 170), st õigusabi tasu on 510 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 622 eurot. Kostja taotlusel tuleb menetluskuludelt tasuda viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ 7