Obsah (10)

§ 407§ 326§ 444§ 163§ 646§ 656§ 641§ 392§ 657§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Piirmets, Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-12

) § 326 lg 1 järgi. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus märkis, et võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada (

§ 407lg 1).

Hageja esitas 31.01.2024 kohtule laenulepingu tagasimaksete ümberarvestuse ja alternatiivse lepingu täitmise nõude. Hageja tugines alternatiivselt laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele. Kohus nõudis 12.02.2024 kostjalt seisukohta sellele ja määras seisukoha esitamise tähtajaks 20 päeva kohtunõude kättesaamisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu, et seisukoha esitamata jätmisel võib kohus lahendada hagi tagaseljaotsusega. Dokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks postkasti panemisega 13.02.2024

§ 326lg 1 järgi.

Kostja ei esitanud kohtule vastust hagile ega seisukohta hageja 31.01.2024 menetlusdokumendile. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt 22.04.2024 tagaseljaotsusega, mõistes kostjalt hageja kasuks välja laenumaksete võlgnevuse perioodil 10.03.2022 kuni 10.01.2024 kokku 2763,46 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 2763,46 eurot alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 28,56% ulatuses kostja ja 71,44% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise 274,18 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise ja tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. 2 2-23-12030 3.
2. Maakohus juhindus

§ 407

lg-st 1 ja koostas tagaseljaotsuse

§ 444

lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata ning käsitles lühidalt üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 13.03.2019 sõlmitud laenuleping 704351622. Maakohus asus seisukohale, et kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused perioodil 10.03.2022 kuni 10.01.2024 kohaselt täitmata. Asjas jäi tuvastamata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse järgi. 3.2.

§ 163

lg 1 alusel jäid menetluskulud 28,56% ulatuses kostja ja 71,44% ulatuses hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud menetluskulud on tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Kokku 960 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 274,18 eurot (960-71,44%). Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas 22.05.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja hagi kostja vastu ja saata asi uueks läbi vaatamiseks tagasi maakohtule. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse normi ning kohtuotsus on üllatuslik. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas jõudis kohus arvamusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist on rikutud. Esialgne võlausaldaja on kostjalt pangakonto väljavõtet küsinud ja selle tõendina ka kohtule esitanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hageja on 04.09.2023 dokumendis selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitanud ka vastavad tõendid. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Krediidiinfosse ja tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivad ja varasemad maksehäired puuduvad. VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab mh asjaolu, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi 17 kuud. Hageja on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud) teavet enne krediidilepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu (sissetulek, vara, kohustused) kohta. 4.
3. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks lahendanud apellandi alternatiivset nõuet osas, kus hageja palus kohtul välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 ning § 657 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse 3 2-23-12030 vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima kaebuse põhjendusi (vt ka RKTKo 24.01.2018, 213-56825 p 11). 7. Maakohus on oluliselt rikkunud tagaseljaotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme. 7.1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab otsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Kui maakohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt, ei ole nõude rahuldamata jätmise osas oma olemuselt enam tegemist tagaseljaotsuse, vaid sisulise, apellatsioonimenetluses vaidlustatava lahendiga (TrtRnKo 04.12.2023, 2-2311580 p-d 6 ja 7). 7.2.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 7.2.

1. Vaidlustatud otsuses asus maakohus sellekohaseid põhjendusi esitamata seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus, leides, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on jätnud hageja poolt hagis ja selle täiendustes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta toodu tähelepanuta. Hageja 04.09.2023 menetlusdokumendi p-des 2.1.6 ja 2.1.7 on kirjas, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja sissetulekuid ning väljaminekuid konto väljavõtte alusel. Hageja selgitas, et kostja palk + pension + tulumaksutagastus tegi 6 kuu keskmiseks sissetulekuks 765 eurot. Kostjal olid olemasolevad kohustused Placet Group OÜ ja Coop Pank AS-i ees summas 128 eurot kuus ning lepingu sõlmimisega kaasnes kuumakse ~173 eurot. Kokku 307 eurot. Kohustuste ja sissetulekute suhtarv on ~40%. Maksehäireid lepingu sõlmimisel ei olnud (dtl 44). Hageja esitas 04.09.2023 menetlusdokumendiga ka kostja pangakonto väljavõte (dtl 70-96), krediidianalüüsi (dtl 97) ja krediidiregistri väljavõtte (dtl 98). Ringkonnakohtu hinnangul on hagist ja selle täiendustest nähtuvalt krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimet ja nõudnud krediidivõime hindamiseks kostja pangakonto väljavõtte esitamist, mida tuleb tarbijakrediidi korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teha (vt ka TlnRnKo 16.12.2022, 220-3933 p 67). 7.
2. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust (

§ 392

lg 1 p-d 1–4), kuna juhul, kui maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist piisavalt selgitanud, oleks kohtul tulnud hagejale kõigepealt anda täiendav tähtaeg selgituste ja tõendite esitamiseks ning teha asjas sisuline otsus (vt ka TrtRnKo 04.12.2023, 2-23-11580 p 7). 7.4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei käsitlenud maakohus eelmenetluses ega otsuses ka hageja 31.01.2024 esitatud alternatiivset lepingu täitmise nõuet, milles hageja tugines laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele (dtl 109). Ringkonnakohus nõustub hagejaga osas, et hageja alternatiivne nõue on maakohtu poolt menetlemata. Maakohus ei teinud eelmenetluses selgeks hageja nõudeid, mis on

§ 392lõike 1 punkti 1 oluline rikkumine.

Maakohtul jäi pooltele selgitamata alternatiivse nõude lahendamiseks kohaldatav 4 2-23-12030 õigus (

§ 392

lõike 1 p 41), poolte faktilised ja õiguslikud väited (

§ 392

lõike 1 p 3) ning nende tõendamiseks esitatavad tõendid selle nõude kohta (

§ 392lõike 1 p 4).

See on menetlusõiguse oluline rikkumine (vt ka RKTKo 04.12.2019, 2-15-13695 p 12). 8. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks (

§ 656lg 1 p 5).

Ringkonnakohus ei saa teha ise uut otsust, kuna vaidlustatud on tagaseljaotsust.

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Kuna ringkonnakohtul ei ole asjas võimalik teha ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

9. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Piirmets (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 5