← Eesti

2-22-19484/21

Obsah (6)§ 101§ 96§ 100§ 108§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. aprill 2024 2-22-19484 Tsiviilasja num

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagiavalduse kohaselt on hagejad V.N.-i ja kostja ühised alaealised lapsed. Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397, mis jõustus
  3. jaanuaril 2022, määrati kindlaks laste ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa juures järgmiselt: 1) paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; 2) jõulude ajal viibivad lapsed paaritutel aastatel 23.-
  4. detsembril ema juures ja 25.-
  5. detsembril isa juures ning paarisaastatel vastupidi; 3) sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal viibivad lapsed paaritu arvuga aastatel ema juures ning paarisarvuga aastatel isa juures; 4) suvevaheajal viibivad lapsed alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa; 5) emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga.
  6. aasta märtsis leppisid vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates
  7. märtsist 2022 ei viibi lapsed paaritutel nädalatel enam isa juures. Kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed isa juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Hagejate ema ostab riideid ja jalanõusid, tasub huvitegevuse ja kooliga seotud kulud ning muude vajalike teenuste eest. Samuti on hagejate ema kanda hagejate toidu-, eluaseme-, transpordi-, hügieeni- ja vabaajakulud. Viimati nimetatud kulusid on ajal, mil hagejad on kostja juures viibinud, kandnud kostja. Kostja tasus
  8. aastal hagejate ülalpidamiseks elatist kolmel korral:
  9. veebruaril veebruari eest 150 eurot,
  10. aprillil 2022 aprilli eest 121 eurot ja
  11. mail 2022 mai eest 13 eurot. Hagejad ei nõustu, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 12 päeva kuus. Kui hagejad on vastavalt suhtluskorrale kooli ajal paaritu arvuga nädalatel neljapäeval pärast kooli kuni reede hommikuni kostja juures, on see lühem kui ööpäev, mida vastavalt

§ 101lg 6 saaks võtta arvesse elatise suuruse määramisel.

Lisaks on hagejad viibinud kostja juures vähem päevi kui suhtluskord ette näeb. Suhtluskorra p 3.8 näeb ette, et lapse haigestumise korral isa ja lapse kokkusaamist kuni lapse tervenemiseni ei toimu. Perioodil

  1. a septembrist kuni
  2. a märtsini oli päevade arv, mil hagejad ei saanud haiguse tõttu isaga kohtuda, vastavalt 4 ja
  3. Isegi kui hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt 12 ööpäeva kuus, on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine hagis taotletud summas põhjendatud sellega, et kostja ei kanna hagejate kulutusi proportsionaalselt hagejate kostja juures viibimise ajaga. Teatud hagejate kulud on vaid nende ema kanda. Näiteks kannab hagejate ema: 1) hageja 2 mobiilikulud (23 eurot kuus); 2) hageja 1 tervisetreeningute kulud (40 eurot kuus); 3) hageja 2 keraamikaringi ja JJ Street tantsuklubi trennikulud ning esinemisriiete kulud (ca 70 eurot kuus); 4) riiete ja jalatsite kulud, v.a üksikud kostja ostetud nö kergemad riided (ca 105 eurot kuus kahele lapsele kokku); 5) hageja 1 kooliga seotud kulud (ca 30 eurot kuus); 6) hageja 2 kooliga seotud kulud, sh koolitoit (ca 45 eurot kuus). Isegi kui hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt 12 ööpäeva kuus, ei osale kostja hagejate kulude kandmisel vahetult 39,3% ulatuses (12 päeva 30,5 päevast). Kuna kostja ei osale hagejate teatud kulude kandmisel, siis ei vasta vanemate kulude proportsioon laste vanemate juures viibimise aja proportsioonile. Hagejad leiavad, et ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada kostjalt hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla

§ 101alusel arvutatud summa.

Hagejad ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal elatist nõutavas määras maksta, kostja püüab luua oma majanduslikust olukorrast ebaõige 4 pildi. Kostja on järgmiste osaühingute ainuosanik: 1) OÜ XXXXXXXXX (registrikood XXXXXXXX), 2) XXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX), 3) XXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX), 4) Osaühing XXXXXXXX (registrikood XXXXXXXX), 5) XXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX). OÜ-le XXXXXXXXX ja XXXXXXXX OÜ-le kuulub seejuures mitmeid kinnisasju. Sõiduauto Škoda Fabia XXXXXXX), mida kostja igapäevaselt kasutab, kuulub hagejate andmetel samuti ühele kostja äriühingutest või on liisingulepingu alusel kostja äriühingu kasutuses. Kostja tegutseb aastaid ka kinnisvaramaaklerina, millisest tegevusest saab kostja eeldatavalt samuti tulu. Kostja esitatud kuludokumentide kohaselt on kostja ostnud perioodil

  1. märtsist 2022 kuni
  2. detsembrini 2022 lastele üksikud asju, mis ei anna aga alust tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja poolt ostetud asju saavad hagejad kasutada vaid kostja juures. Seda, et laps käiks Shaté Tantsukoolis trennis, nõuab kostja. Hageja 2 käib Shaté Tantsukooli trennides ka väga harva. Laps ise soovib käia JJ Street tantsukoolis, kus ta ema juures viibides ka käib. Neid asjaolusid arvestades ei pea hagejad põhjendatuks, et hageja 2 tagasiulatuva elatise nõuet vähendatakse Shaté Tantsukooli kulude võrra.
  3. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hagejatele elatist, kuid ei nõustu hagis nõutava elatise suurusega ega elatise nõudega tagasiulatuvalt aja eest enne
  4. märtsi 2023.

§ 101

alusel elatise arvutamisel on ebaõigesti aluseks võetud, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 8 päeva. Arvesse ei ole võetud suhtluskorra järgi suvekuudel, juuni kuni august, kostja juures viibimise aega. Kostja arvestuse kohaselt viibivad hagejad vastavalt suhtluskorrale tema juures aasta jooksul keskmiselt 12 päeva kuus, mida arvestades kujuneb

§ 101alusel arvestades elatis kahele lapsele kokku perioodil 1.

jaanuarist 2023 kuni

  1. jaanuarini 2023 90 eurot 26 senti, perioodil
  2. veebruarist
  3. a kuni
  4. märtsini 2023 86 eurot 26 senti ning perioodil
  5. aprillist 2023 kuni
  6. märtsini 2024 104 eurot 14 senti. Tagasiulatuvalt
  7. aasta eest elatise nõudmine ei ole põhjendatud, sest kostja on tasunud laste kulusid, nagu hageja 2 lasteaia, hageja 2 Shaté tantsukooli ja huviringi arveid ning lisaks on kostja ostnud hagejatele riideid ja tarvikuid. Alates
  8. märtsist 2023 on kostja nõus maksma hagejatele elatist, mis on 50%

§ 101

alusel arvutatud elatise summast, arvestades, et hagejad viibivad kostjaga aasta jooksul keskmiselt 12 päeva kuus. Elatise vähendamise põhjusena tõi kostja välja, et lisaks hagejatele on tal veel kolmas alaealine laps, kellele ta kohtuotsuse alusel peab maksma elatist 260 eurot kuus. Kostjale kuuluvad küll äriühingud, aga need on raskustes. Ühel äriühingul on maksuvõlg rohkem kui 150 000 eurot. Äriühingutel on kinnisvara, kuid see on koormatud hüpoteekidega ja nõuete summa ületab kinnisvara väärtust. Kuna ettevõtlus oli raskustes, läks kostja

  1. aastal palgatööle, millest saadav sissetulek ei küüni Eesti keskmiseni. Kostja töötab tähtajalise lepingu alusel XXXXX OÜ-s ja
  2. a märtsis oli tema neto töötasu 708 eurot ja aprillis 680 eurot 81 senti. MAAKOHTU LAHEND
  3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 743 eurot perioodi
  4. märts 2022 kuni
  5. detsember 2022 eest ning igakuise elatise 75 eurot 21 senti alates
  6. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad on V.N.-i ja kostja alaealised lapsed. Hageja 1 on sündinud XXXXXXXXX (hetkel 12-aastane) ja hageja 2 on sündinud XXXXXXXXX (hetkel 8-aastane). Hagejate vanemate kooselu lõppes
  7. aastal ja pärast vanemate kooselu lõppemist on hagejate peamiseks elukohaks ema elukoht. 5 Tartu Maakohtu
  8. juuli
  9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 (tl 7 jj) määrati kindlaks laste ja vanemate suhtluskord, määrus jõustus
  10. jaanuaril
  12. a märtsis leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et
  13. aastal on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist kolmel korral, 150 eurot
  14. veebruaril 2022, 121 eurot
  15. aprillil 2022 ja 13 eurot
  16. mail
  17. Hagejad nõuavad hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest alates
  18. märtsist 2022 kuni
  19. detsembrini 2022 ning edasi alates hagi esitamisest, s.o alates
  20. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu temalt nõutava elatise suurusele ja elatise nõudele tagasiulatuvalt.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja on kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning kui laste peamine elukoht on ema juures, siis saab kostja täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja

§ 108

kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei esita, siis nõuda ise asjakohast teavet. Riigikohus on selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud

§ 101alusel elatise suuruse arvutamiseks.

Kohus saab

§ 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil.

§ 102

lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla

§-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk 6 kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). Vaidluse all on hagejate isa juures viibimise aeg, mida

§ 101

lg 6 järgi elatise arvutamisel arvesse tuleb võtta ja mille võrra elatise summat proportsionaalset vähendada. Hagejate väitel viibivad nad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kostja arvutuste kohaselt on hagejate tema juures viibimise aeg ca 12 päeva kuus. Maakohus leidis, et hagejate kostja juures viibimise aja kindlakstegemisel on põhjendatud lähtuda kehtivast lastega suhtlemise korrast. Maakohus nõustus hagejatega, et

§ 101

lg 6 kohaselt on elatise arvutamisel oluline just ööpäevade arv, mis hagejad vastavalt suhtlemise korrale aasta jooksul keskmiselt ühes kuus kostjaga veedavad, mitte päevade arv nagu kostja on seda arvestanud. Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 (tl 7-11) määrati kindlaks laste (hagejate) ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa (kostja) juures järgmiselt: paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; jõulude ajal paaritutel aastatel 25.-
  3. detsembril ja paarisaastatel 23.-
  4. detsembril; sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal paarisarvuga aastatel; suvevaheajal alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa; isadepäeval.
  5. aasta märtsis leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates
  6. märtsist 2022 ei viibi hagejad paaritutel nädalatel enam isa juures. Arvestades alates
  7. märtsist 2022 kokku lepitud suhtlemise korda, viibivad maakohtu arvutuste kohaselt hagejad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Maakohus lähtus arvutamisel sh sellest, et üldjuhul on hagejad kostja juures paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani, s.o 8 ööpäeva kuus. Vastavalt haridus- ja teadusministri
  8. septembri
  9. a määrusele nr 32 on sügis- talve (veebruar)- ja kevadkoolivaheaegade pikkus 1 nädal. Kui arvestada, et hagejad viibivad kostja juures neil vaheaegadel üle aasta, siis see teeb aasta lõikes nendel vaheaegadel (kolmel kuul) kostja juures viibimise ajaks 3,5 ööpäeva lisaks 8-le ööpäevale. Kuna suvevaheaja (juuni, juuli, august) viibivad hagejad vanemate juures võrdse aja, s.o vahelduvalt kahe nädala kaupa, siis suvevaheajal saab lugeda hagejate kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 14 ööpäeva kuus. Sellise arvestuse põhjal sai kohus aasta lõikes hagejate kostja juures viibimise ajaks 124,5 ööpäeva, s.o keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Hagejad on arvutanud nende kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Maakohus hagejate arvutusega ei nõustunud. Vastavalt suhtluskorrale on hagejad kostja juures üldjuhul kooliajal küll 8 ööpäeva kuus, kuid elatise arvutamisel tuleb arvestada nende kohustatud vanema juures viibimise keskmist aasta jooksul ning hagejad ei ole arvestanud aega, kui nad viibivad kostja juures koolivaheaegadel, sh suvevaheaegadel pool ajast. Maakohus ei nõustunud ka kostja arvutustega, mille kohaselt viibivad hagejad tema juures keskmiselt 12 päeva, kuna

§ 101lg 6 järgi tuleb elatise arvutamisel arvestada ööpäevi mitte päevi.

Arvutades hagejatele elatist

§ 101alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1.

aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale

  1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele oli pere esimesele ja teisele lapsele 60 eurot kuus ja alates
  2. jaanuarist
  3. a on 80 eurot kuus, arvestades, et lapsed on kostjaga aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus, kujuneb elatis ühe hageja kohta järgnevalt: - perioodil alates
  4. märtsist 2022 kuni
  5. märtsini 2022 summas 71 eurot 14 senti kuus (1448 * 0,03 = 43 eurot 44 senti; 43,44 + 200 = 243 eurot 44 senti; 243,44 - (60/2) = 213 eurot 44 senti; 213 eurot 44 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=71 eurot 14 senti); 7 - perioodil alates
  6. aprillist 2022 kuni
  7. jaanuarini 2023 summas 75 eurot 21 senti kuus (1548 * 0,03 = 46 eurot 44 senti; 46,44 + 209,20 = 255 eurot 64 senti; 255,64 - (60/2) = 225 eurot 64 senti; 225 eurot 64 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=75 eurot 21 senti); - perioodil alates
  8. veebruarist 2023 kuni
  9. märtsini 2023 summas 71 eurot 87 senti kuus (1548 * 0,03 = 46 eurot 44 senti; 46,44 + 209,20 = 255 eurot 64 senti; 255,64 - (80/2) = 215 eurot 64 senti; 215 eurot 64 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=71 eurot 87 senti); - perioodil alates
  10. aprillist 2023 kuni
  11. märtsini 2024 summas 86 eurot 77 senti kuus (1685 * 0,03 = 50 eurot 55 senti; 50,55 + 249,78 = 300 eurot 33 senti; 300,33 - (80/2) = 260 eurot 33 senti; 260 eurot 33 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=86 eurot 77 senti). Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustaks

§ 101alusel arvutatud elatist vähendada.

Kostja tugineb sellele, et lisaks hagejatele on tal veel üks laps, kellele ta peab elatist maksma ning oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline

§ 101alusel arvutatud määras hagejatele elatist maksma.

Maakohus kontrollis rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps C.C., kes on sündinud XXXXXXXX. Maakohus leidis, et üksnes kolmanda lapse olemasolu ja ülalpidamiskohustus kostjal hagejatele väljamõistetava elatise vähendamiseks alust ei anna. Riigikohus on avaldanud korduvalt seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13) Kostja on välja toonud, et ta töötab tähtajalise lepingu alusel XXXXX OÜ-s ja tema sissetulek on alla Eesti keskmise (2023. aasta märtsis neto töötasu 708 eurot ja aprillis 680 eurot 81 senti). See, et kohustatud vanema sissetulek on liiga väike, ei vabasta teda alaealiste laste ülalpidamiskohustusest. Kostjal vanemana on kohustus hankida nii enda kui ka oma alaealiste laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ja piisava sissetuleku puudumisel peab vanem täitma ülalpidamiskohustust muu vara arvel. Hagejad on esitanud kohtule tõendina väljavõtted e-äriregistrist (tl 60 jj), mis tõendavad, et kostjale kuulub ainuosalus viies äriühingus, sh OÜ XXXXXXXXX, XXXXXXXX OÜ, XXXXXXXX OÜ, Osaühing XXXXXXXX ja XXXXXXXX OÜ. Lisaks on hagejad esitanud tõendina kinnistusregistri väljavõtted (tl 67-79), mis tõendavad, et OÜ-le XXXXXXXXX kuulub neli korteriomandit XXXXXXXX (registriosa numbritega 9238950, 9240150, 9240950 ja 9241250), XXXXXXXX OÜ-le kuulub samuti neli korteriomandit XXXXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXXX ja XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX) ning lisaks korteriomand XXXXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXXX. Neid andmeid arvestades nõustub maakohus hagejatega, et kostja soovib näidata enda varalist seisundit halvemana, kui see tegelikult on. Kostjale kuulub viis äriühingut, millest kahele kuulub ka hulgaliselt kinnisasju, kokku 9 kinnisasja Tartu linnas. Neist asjaoludest ei saa teha järeldust, et kostja ei ole oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline hagejatele ülalpidamist andma ja maksma elatist

§ 101alusel arvutatud määras.

Kui ka kostja töötasu ei ole piisav, siis on kostjal olemas vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Tagasiulatuvalt

  1. aasta eest nõutavale elatisele vastu väites tugineb kostja lisaks sellele, et ta on tasunud hagejate kulusid, nagu hageja 2 lasteaia, Shaté tantsukooli ja huviringi arveid ning lisaks on kostja ostnud hagejatele riideid ja tarvikuid. 8 Ka need kostja vastuväited ei põhjenda elatise vähendamist. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et kostja on
  2. aastal tasunud hageja 2 lasteaia ja Shaté tantsukooli arveid. Kostja on esitanud tõendid (tl 26, 27 ja 31), mis tõendavad, et
  3. oktoobril 2022 on ta tasunud Tartu lastead XXXXXXXX arve summas 198 eurot 45 senti ja perioodil
  4. aprillist kuni
  5. detsembrini 2022 on tasunud MTÜ-le Shaté Tantsukool kokku 309 eurot. Samas ei ole kostja vaidlustanud hagejate väiteid selle kohta, et hagejate teine vanem, ema on sel perioodil tasunud hageja 2 JJ Street tantsukooli arved MTÜ-le Urban Style (40 eurot kuus). Hagejad on ka selgitanud, et B.B. käib Shaté tantsukoolis väga harva ja sedagi üksnes kostja nõudmisel. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud neid kostja tehtud kulutusi nõutavast elatisest maha arvata. Kostja on esitanud täiendavalt tõendina väljavõtted maksekviitungitest (tl 33-38), millest nähtub ostude tegemine perioodil
  6. november 2022 kuni juuni 2023 kokku 187 eurot 26 senti. Tõenditest nähtuvaid oste ei ole võimalik kuidagi seostada hagejate jaoks tehtud kulutustega. Kostja ei ole selgitanud, mida ta täpsemalt ostnud on ja millist kulu ta iga maksedokumendiga täpsemalt tõendada soovib.

§ 101

alusel elatist arvestades on arvesse võetud aega, mil hagejad viibivad kostja juures ja millisel ajal annab ta eeldatavalt lastele ülalpidamist vahetult ning proportsionaalselt on elatise summat ka vähendatud. Seega laste jaoks kulutuste tegemine ajal, kui lapsed viibivad kostja juures, ei õigusta

§ 101alusel arvutatud elatise vähendamist.

Põhjendatud on kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis

§ 101

alusel arvutatud määras, arvestusega, et hagejad viibivad kostja juures vastavalt suhtluskorra kokkuleppele aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus, tagasiulatuvalt perioodi eest alates

  1. märtsist 2022 kuni
  2. detsembrini 2022 ning edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates
  3. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuvalt perioodi eest alates
  4. märtsist 2022 kuni
  5. detsembrini 2022 kujuneb elatis

§ 101alusel kummalegi hagejale kokku 743 eurot (71,14 + 8 x 75,21+70,18).

Kostja on tasunud tagasiulatuvalt nõutaval perioodil elatist kokku 134 eurot (121 eurot

  1. aprillil 2022 ja 13 eurot
  2. mail 2022). Tasutud summa tuleb kostjalt väljamõistetavast summast maha arvestada, s.o kummagi hageja kasuks väljamõistetavast summast 67 eurot. Seega mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates
  3. märtsist 2022 kuni
  4. detsembrini 2022 676 eurot (743-67). Edasiulatuvalt alates
  5. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistis maakohus kostjalt elatise välja vastavalt

§-le 101 muutuva suurusena, arvestusega, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus. Maakohus selgitas, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Täpsustatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4) ja osaliselt edasiulatuvalt alates
  2. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 3 ja 5). Kostja palub muuta elatise suuruse arvutamisel aluseks võetavat keskmist päevade arvu, mille hagejad veedavad kostjaga, 10 päevalt 12 päevale ühes kuus. Kostja palub hagejate kasuks välja mõista elatise, võttes aluseks, et hagejad veedavad kostjaga keskmiselt 12 päeva ühes kuus, perioodi eest alates
  3. detsembrist 2022 kuni
  4. oktoobrini 2023 kokku 977 eurot 88 senti ja 9 edaspidi

§ 101alusel arvutatud suuruses.

Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja esitas ka nõude kohustada laste ema käituma oma laste suhtes väärikalt, st lubama lastel vajalike riiete/asjade kaasa võtmist kostja juurde ja keeldumise korral lubama teha uute ostmise korral mahaarvamisi elatisest. Selle nõude osas ringkonnakohus keeldus

  1. novembri
  2. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Maakohus on tagasiulatuva elatise väljamõistmisel lähtunud sellest, et lapsed olid isaga keskmiselt 10 päeva kuus. Kostja leiab, et tegelikult olid lapsed isaga ligi 13 päeva ühes kuus. Seega on tagasiulatuv elatis alates
  3. märtsist 2022 kuni
  4. detsembrini 2022 kummalegi lapsele 298 eurot 81 senti (kahele lapsele kokku 597 eurot 62 senti). Kostja on tasunud elatist 56 eurot 7 senti ettenähtust enam (597,62 - 519,69 - 134). Lisaks asjadele, mida kostja hagejatele ostis ja mida kasutati kostja juures, kohustas hagejate ema kostjat tasuma lasteaia, trennide ja jalgrataste eest. Kostjal ei olnud selleks kohustust. Seega tuleb tagasiulatuv elatis lugeda tasutuks või kostja tehtud kulutused sellest maha arvata. Hagejate ema ei ole esitanud ülevaadet hagejate kulutustest. Edasiulatuva elatise väljamõistmisel ei ole maakohus arvestanud tõendit, mille järgi on kahe aasta laste viibimine isaga
  5. aastal keskmiselt 11,92 päeva ja
  6. aastal 12,83 päeva, mis teeb keskmiseks 12,38 päeva. Lisaks on maakohus elatise määramisel eksinud baasmääradega. Maakohus on vähendanud päevade arvu 10 päevale ema subjektiivsete ütluste järgi, et lapsed olid haiged. Selle kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Kehtivas suhtluskorras on haiguste osa defineerimata ja ebaselge, mis on pidevalt andnud emale võimaluse manipuleerida laste lubamisega isa juurde. Alates
  7. detsembrist 2022 kuni
  8. oktoobrini 2023 on elatis kummalegi lapsele kokku 488 eurot 94 senti (kahele lapsele kokku 977 eurot 88 senti).
  9. Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Alternatiivselt paluvad hagejad jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei ole kostja apellatsioonkaebust õigesti menetlusse võtnud. Kostja apellatsioonitähtaja jooksul esitatud kaebus ei vastanud nõuetele, sh oli apellatsioonkaebus ilma põhjendusteta. Kui apellatsioonkaebus esitatakse ilma ühegi põhjenduseta, on see puudus, mille kõrvaldamiseks ei saa anda täiendavat tähtaega. Üksnes see, et kostja viibis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumisel töövõimetuslehel, ei tõenda, et kostjal esines mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Isegi kui kostjal oleks esinenud mõjub põhjus tähtaja möödalaskmiseks, ei ole kostja taotlenud tähtaja ennistamist TsMS § 67 lg 2 alusel. Kostja täpsustatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Asja läbivaatamisel maakohtus väitis kostja, et hagejad viibivad tema juures 12 päeva kuus. Väide, et hagejad viibivad kostjaga 13 päeva kuus, on uus asjaolu, millega maakohus ei saanud asja lahendamisel arvestada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, miks ta ei saanud seda väidet maakohtu menetluses esile tuua (TsMS § 633 lg 5). Maakohus on otsuse p-s 3.4 asjakohaselt ja arusaadavalt selgitanud, milliste arvutuste teel jõudis kohus selleni, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kalendrikuus. Kostja väide, et hagejad viibisid perioodil
  10. märtsist 2022 kuni
  11. detsembrini 2022 kostja juures keskmiselt 13 ööpäeva kuus, on põhjendamatu ja tõendamata. Perioodil, mille eest hagejad nõudsid kostjalt elatist tagasiulatuvalt, ei toimunud hagejate ja kostja suhtlemine vastavalt maakohtu
  12. juuli
  13. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18379 10 ette nähtud suhtlemise korrale. Hagejad nõudsid kostjalt tagasiulatuvalt elatise tasumist perioodi eest
  14. märtsist 2022 kuni
  15. detsembrini
  16. Märtsis 2022 leppisid kostja ja hagejate ema kokku, et paaritutel nädalatel ei viibi hagejad enam neljapäeva pärastlõunast reede hommikuni kostja juures. See oli kostja ettepanek, sest kostja hinnangul ei olnud lühiajalised kokkusaamised hagejate huvides. Kostja nõudis kõnealuste lühiajaliste kokkusaamiste n-ö taastamist pärast seda, kui hagejad esitasid tema vastu elatise nõude. Maakohtu
  17. juuli
  18. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 kinnitatud suhtluskord taastus
  19. mail
  20. Tagasiulatuva elatise nõude perioodil ei viibinud hagejad seega kostja juures paaritutel nädalatel neljapäeva pärastlõunast reedeni. Kohus on hagejatele tagasiulatuvalt elatise välja mõistmisel arvestanud kostja poolt hagejate emale tasutud elatisega. Hagejad arvestasid tasutud elatisega ka kostja vastu nõuete esitamisel. Maakohus ei vähendanud õigesti tagasiulatuva elatise summat kostja väidetavate kulude võrra. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kostja on küll esitanud kuludokumente, kuid neid ei saa automaatselt siduda hagejatega. Maakohus on tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel arvestanud, et hagejad viibisid kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Maakohus on elatist vastavalt sellele proportsionaalselt vähendatud. Hagejatele kulutuste tegemine ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, ei õigusta seadusjärgse elatise vähendamist olukorras, kus hagejate viibimist kostja juures on elatise suuruse määramisel arvesse võetud. Hageja 2 tagasiulatuva elatise nõude summast ei pea maha arvama Shaté Tantsukooliga seotud kulutusi, mida isa on tasunud. Hageja 2 oli Shaté Tantsukoolis nimekirjas üksnes isa soovil. Samal ajal käis hageja 2 JJ Street tantsukooli trennides, mille kulud kandis hagejate ema. Arvestades seda, et hagejad nõudsid kostjalt elatist

§ 101

alusel arvutatud määras, s.o nn miinimummääras, puudus hagejatel kohustus oma kulutusi tõendada. Kohus ei ole hagejate kostja juures viibimise aja arvestamisel võtnud aluseks seda, et lapsed on aeg-ajalt haiged. Faktiliselt veedavad hagejad isaga isegi vähem aega kui vaidlustatud otsuses märgitud kümme päeva. Hagejad on aeg-ajalt olnud haiged ja sel ajal on nad viibinud ema juures. Keskmiselt on lapsed kalendrikuus haiged 2-3 päeva. Asjaolu, et hagejad viibivad kooli ajal paaritu arvuga nädalatel neljapäeval pärast kooli kuni reede hommikuni isa juures, ei ole käsitatav ööpäevana, mida vastavalt

§ 101lg-le 6 saaks võtta arvesse elatise suuruse määramisel.

Kõnealune kokkusaamine on lühem kui ööpäev. Maakohus on õigesti esile toonud, et

§ 101lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse võtta ööpäevade, mitte päevade arvu.

Kostja väide, et kohus on edasiulatuva elatise määramisel eksinud baasmääradega on alusetu. Maakohus on otsuses lähtunud elatise summade arvutamisel

§ 101regulatsioonist.

  1. Ringkonnakohus otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja määras pooltele tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Kostja märkis, et vaatamata asjaolule, et hagejate esindaja nõuab kostjalt elatist, survestab ta läbi laste kostjat ostma lastele riideid ja vahendeid koolis käimiseks. Alusetu on nõuda kostjalt elatist täies mahus, lastele vajalikud riided jäävad hagejate esindaja juurde ja tagasi kostja juurde ei jõua. Kui hagejate esindaja käitub selliselt, et nõuab hagejatele asjade ostmist, tuleks need kulutused elatisest maha arvata. Kostja esitas uute tõenditena ostutšekid lastele riiete ostmise kohta
  2. veebruaril 2024 ja
  3. märtsil 2024 kokku 95 euro 37 sendi eest. Hagejad vaidlevad uute tõendite vastuvõtmisele vastu ja paluvad need tähelepanuta jätta. Hagejad leiavad, et kuludokumendid ei tõenda, et tegemist on hagejatele tehtud kulutustega. Samuti on hagejad seisukohal, et kulutuste tegemine hagejatele asjade ostmiseks ei anna alust 11 elatise vähendamiseks. Kuna kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist on vähendatud proportsionaalselt hagejate kostjaga koos veedetava ajaga, lasub kostjal kohustus osaleda laste ülalpidamiskohustuse täitmisel, sh lastele riiete ja jalanõude ostmisel, ka vahetult. Kui kostja ei kanna hagejatega seotud kulutusi proportsionaalselt hagejate tema juures viibimise ajaga, esineb alus kostjalt suurema kui

§ 101alusel arvutatud elatise väljamõistmiseks.

Riided ja jalanõud moodustavad märkimisväärse osas lastega seotud kulutustest. Kui kostja neid kulutusi üldse ei kanna, ei jaotu laste kulud vanemate vahel proportsionaalselt laste vanemate juures viibimise ajaga ning kostja poolt tasutav elatis peaks olema suurem kui

§ 101alusel arvutatud elatis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse alates
  2. maist 2023 välja mõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks alates
  3. maist 2023 osaliselt. Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse ja selguse mõttes mõistab ringkonnakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise perioodi
  4. detsember 2022 –
  5. mai 2023 eest kindla summana 386 eurot 67 senti ning alates
  6. maist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise 69 eurot 43 senti (249 eurot 78 senti (baassumma seisuga
  7. mai 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
  8. mai 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 73,33% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 11 päeva kuus, s.o rahaliselt 190 eurot 90 senti)). Elatise suurus muutub iga aasta
  9. aprillil (esimest korda
  10. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 2, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

  1. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha poolte taotluste ja kostja esitatud uute tõendite vastuvõtmise osas. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate taotlusega jätta kostja apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kostja esitas apellatsioonitähtaja jooksul apellatsioonkaebuse, mis ei vastanud TsMS § 633 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kuigi TsMS § 634 lg 1 esimese lause järgi võib apellant kaebust muuta ja täiendada apellatsioonitähtaja lõpuni ja TsMS § 632 lg 5 esimese lause järgi võib ringkonnakohus apellandi taotlusel mõjuval põhjusel anda täiendava tähtaja kaebuse põhjendamiseks, ei välista need sätted apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamist (TsMS § 3401). See kehtib ka juhul, kui apellatsioonkaebuses põhjendused täielikult puuduvad. Apellatsioonkaebuse põhjenduse esitamise kohustus tuleneb seadusest (TsMS § 633 lg-st 3) ning põhjenduste puudumine on apellatsioonkaebuse vormipuudus, mille kõrvaldamiseks tuleb menetlusosalisele tähtaeg määrata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud vlj. § 632, p 3.6.2). Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil on esitatud hilinenult ja jätab taotluse rahuldamata. Kostja esitas taotluse siis, kui ringkonnakohus oli otsuse kuulutamise aja kindlaks määranud. TsMS § 647 lg 1 esimese lause järgi võib kohus asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata, kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis ta peab TsMS § 633 lg 7 kohaselt apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohus on otsuse 12 resolutsiooni juures selgitanud, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 442 lg 6). Kostja ei märkinud apellatsioonkaebuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Kostja ei märkinud seda vastusena ringkonnakohtule ka siis, kui ringkonnakohus määras kahel korral tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Hiljem esitatud taotlus ei ole kohtule siduv. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arutada asja suuliselt kohtuistungil. Kostja esitas uute tõenditena ostutšekid lastele riiete ostmise kohta
  2. veebruaril 2024 ja
  3. märtsil 2024 kokku 95 euro 37 sendi eest. Arvestades et kostja esitatud tõendeid sai esitada alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, on tegemist apellatsioonimenetluses lubatavate tõenditega (TsMS § 652 lg 3 p 2). Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde.
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on perioodi alates
  5. märts 2022 –
  6. mai 2023 eest elatise suuruse arvutamisel võtnud põhjendatult aluseks, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Alates
  7. maist 2023 on aga elatise suuruse arvutamisel põhjendatud võtta aluseks, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 11 ööpäeva kuus.

§ 101

lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Maakohus on hagejate kostja juures viibimise aja kindlakstegemisel lähtunud kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorrast. Määratud suhtluskorra (tl 7 jj) järgi viibivad mõlemad hagejad isa (kostja) juures järgmiselt: paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; jõulude ajal paaritutel aastatel 25.-

  1. detsembril ja paarisaastatel 23.-
  2. detsembril; sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal paarisarvuga aastatel; suvevaheajal alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa; isadepäeval. Maakohus arvestas ka, et
  3. aasta märtsis leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates
  4. märtsist 2022 ei viibi hagejad paaritutel nädalatel enam isa juures. Samas ei arvestanud maakohus seda, et määratud suhtluskord nimetatud osas taastus alates
  5. maist 2023 (tl 49, tl 55 pöördel; tl 122). Alates
  6. maist 2023 viibivad hagejad taas paaritutel nädalatel kostja juures neljapäevast reedeni. Maakohus lähtus arvutamisel sh sellest, et üldjuhul on hagejad kostja juures paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani, s.o 8 ööpäeva kuus. Vastavalt haridus- ja teadusministri
  7. septembri
  8. a määrusele nr 32 on sügis- talve (veebruar)- ja kevadkoolivaheaegade pikkus 1 nädal. Kui arvestada, et hagejad viibivad kostja juures neil vaheaegadel üle aasta, siis see teeb aasta lõikes nendel vaheaegadel (kolmel kuul) kostja juures viibimise ajaks 3,5 ööpäeva lisaks 8-le ööpäevale. Kuna suvevaheaja (juuni, juuli, august) viibivad hagejad vanemate juures võrdse aja, s.o vahelduvalt kahe nädala kaupa, siis suvevaheajal saab lugeda hagejate kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 14 ööpäeva kuus. Sellise arvestuse põhjal (s.o 9*8+3*3,5+3*14) sai maakohus aasta lõikes hagejate kostja juures viibimise ajaks 124,5 ööpäeva, s.o keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Maakohus ei võtnud arvutamisel arvesse seda, et suhtluskorra järgi lapse haigestumise korral isa ja lapse kokkusaamist ei toimu. Kostja väide, et maakohus on vähendanud päevade arvu 10 päevale ema subjektiivsete ütluste järgi, et lapsed olid haiged, ei ole seega põhjendatud. Maakohus ei nõustunud kostja arvutustega, mille kohaselt viibivad hagejad tema juures aasta jooksul keskmiselt 12 päeva kuus. Maakohus märkis, et

§ 101lg 6 järgi tuleb elatise arvutamisel arvestada reeglina ööpäevi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta, et praegusel juhul viibivad hagejad alates

  1. maist 2023 paaritutel nädalatel kostja juures neljapäevast reedeni – neljapäeva õhtust pärast kooli kuni reede hommikuni, seega kahel poolikul päeval. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud 13 seda elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta, lugedes hagejate kostja juures viibimise ajaks täiendavalt ühe ööpäeva kuus. Seega alates
  2. maist 2023 viibivad hagejad kostja juures aasta jooksul keskmisel 11 ööpäeva kuus.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tagasiulatuva elatise väljamõistmisel jätnud põhjendatult arvestamata kostja tehtud kulutustega. Samadel põhjustel ei ole elatisest alust maha arvata hagejatele riiete ostmiseks tehtud kulutusi, mille kohta kostja esitas tõendid ringkonnakohtu menetluses. Eelduslikult kannab kumbki vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Maakohus on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist

§ 101

lg 6 järgi vähendanud proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad kostja juures. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutusi suuremas ulatuses, kui proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad tema juures. Üksnes asjaolu, et kostja on teinud hagejatele kulutusi, ei anna alust neid kulutusi hagejatele makstavast elatist täiendavalt maha arvata. Seoses kostja poolt hageja 2 lasteaia arve tasumisega oktoobris 2022, märgib ringkonnakohus, et kostja oli see, kes soovis, et hagejal 2 oleks võimalik kuni koolini lasteaias käia; hagejate ema soovis lasteaia lepingut

  1. juuni seisuga lõpetada (tl 39 jj). Õige ei ole kostja väide, et hagejate ema ei ole esitanud ülevaadet hagejate kulutustest. Hagejad on esitanud ülevaate kulutustest, mis on vaid hagejate ema kanda (tl 56): hageja 2 mobiilikulud (23 eurot kuus), hageja 1 tervisetreeningute kulud (40 eurot kuus), hageja 2 keraamikaringi ja JJ Street tantsuklubi trennikulud ning esinemisriiete kulud (ca 70 eurot kuus), riiete ja jalatsite kulud, v.a üksikud kostja ostetud n-ö kergemad riided (ca 105 eurot kuus kahele lapsele kokku), hageja 1 kooliga seotud kulud (ca 30 eurot kuus), hageja 2 kooliga seotud kulud, sh koolitoit (ca 45 eurot kuus).
  2. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kuni
  3. maini 2023 välja mõistetud elatise suuruse osas, kuid otsuse selguse ja täidetavuse huvides mõistab elatise perioodi
  4. detsember 2022 –
  5. mai 2023 eest välja kindla summana. Ringkonnakohus muudab alates
  6. maist 2023 välja mõistetud elatise suurust, arvestades, et hagejad viibivad alates sellest ajast kostja juures varasemaga võrreldes (10 ööpäeva) keskmiselt ühe ööpäeva kuus enam (11 ööpäeva). Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi
  7. märts 2022 –
  8. detsember 2022 eest summas 743 eurot ning alates
  9. detsembrist 2022 igakuise elatise 75 eurot 21 senti kuus, mis muutub iga aasta
  10. aprillil (esimest korda
  11. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja väide, et maakohus on edasiulatuva elatise määramisel eksinud baasmääradega, on alusetu.

  1. detsembri seisuga oli elatise baassumma 209 eurot 20 senti (Statistikaameti andmete kohaselt on
  2. aprilli
  3. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%), mille maakohus on elatise arvutamisel aluseks võtnud. Perioodil
  4. aprill 2023 –
  5. mai 2023 on igakuise elatise suurus 86 eurot 77 senti kuus (249 eurot 78 senti (baassumma seisuga
  6. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
  7. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 66,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 10 päeva kuus, s.o rahaliselt 173 eurot 56 senti). 14 Kummagi hageja elatise nõue perioodi
  8. detsember 2022 –
  9. mai 2023 eest on 386 eurot 67 senti (75,21/31*2 +75,21*3+86,77+86,77/30*24). Ringkonnakohus mõistab kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise alates
  10. maist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 69 eurot 43 senti kuus (249 eurot 78 senti (baassumma seisuga
  11. mai 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
  12. mai 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 73,33% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 11 päeva kuus, s.o rahaliselt 190 eurot 90 senti). Elatise suurus muutub iga aasta
  13. aprillil (esimest korda
  14. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 12. Olenemata apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest, ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15 jäävad menetluskulud

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.