Obsah (6)

§7§238§306§180§179§175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg Kriminaalasja number Viru Maakohus 11.06.2024 1-23-7199 (22244000913) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör ringkon

§7

lg.3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, tuleb Marek Arusoo temale esitatud süüdistuses KarS §199 lg.2 p.7, 8 järgi õigeks mõista. Edvin Massalinile on esitatud süüdistus KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi selles, et tema varem ehk Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega KarS §199 lg.2 p.7 järgi karistatud isikuna, võttis uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 03.07.2021 kell 02.00 aadressil Tartu mnt. 23 Jõhvi linnas asuvalt Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt territooriumilt sissetungimisega aia lõhkumise ja ebaseadusliku piiratud territooriumile sisenemise teel ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil täidetud 50-liitrilise argooniballooni. KarS §199 lg.2 p.8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Esmalt tuvastab maakohus faktilised asjaolud. Elme Messer Gaas AS 06.07.2021 avaldusest nähtub, et inventuuri tulemusena selgus, et ettevõtte territooriumilt varastati 1 argooni gaasiballoon. Elme Messer Gaas AS 28.10.2022 hagiavaldusest koos Fagel Automaatika OÜ hinnapakkumise ja Elme Messer Gaas AS teenuse hinnaga nähtub, et Elme Messer Gaas AS territooriumil lõhuti ära aed ning võeti kaasa gaasiballoon, millega tekitati Elme Messer Gaas AS-le kahju summas 387,82 €. Tunnistaja W 05.07.2021 ütlustest nähtub, et tunnistaja oli Elme Messer Gaas AS-is 02.07.2021 kuni kella 16.13ni tööl, misjärel pandi territoorium valve alla. 05.07.2021 kell 08.30 märkas tunnistaja, et mööda asfaltkatet läheb valget värvi lohistamisjälg, mis viib tagumise värava juurde. Sealjuures oli piirdeaia võre kahjustatud ja sellesse oli lõigatud ava. Tunnistaja avastas, et ettevõtte territooriumilt oli kadunud 50-liitrine balloon, mis sisaldas ilmselt argooni. 20.09.2022 läbiotsimismäärusest nähtub, et Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte andis loa toimetada läbiotsimine m.h. Edvin Massalini kasutuses olevas garaažiboksis aadressil xxx, et leida Elme Messer Gaas AS-ilt varastatud gaasiballoon. Kohtunik Deniss Minzatovi 21.09.2022 pealdisega tunnistati läbiotsimine lubatavaks. 20.09.2022 läbiotsimisprotokollist koos fototabelitega nähtub, et 20.09.2022 kell 13.42 teostati läbiotsimine m.h. garaažiboksis aadressil xxx, kus võeti kaasa gaasiballoon, mis tähistati plommiga nr.

1. Kirjavahetusest Elme Messer Gaas AS-iga nähtub, et Edvin Massalin ei ole nende ettevõtte klient ning tegemist on ettevõttele kuuluva gaasiballooniga. 31.10.2022 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et gaasiballooni plommiga nr.00002610 üle Wle. uurija andis hall/rohelise 7 Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et aadressil Tartu mnt. 23 Jõhvi linnas asuvalt Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt territooriumilt võeti aia lõhkumisega ära 50-liitriline argooni gaasiballoon, mis leiti hiljem Edvin Massalini kasutuses olevast garaažiboksist ja tagastati Elme Messer Gaas AS-ile. Vaidlus seisneb käesolevas asjas selles, et kas gaasiballooni varastas süüdistatav Edvin Massalin. Käesolevas asjas on peamisteks tõenditeks turvakaamerate videosalvestised. Maakohus märgib siinkohal taaskord, et kuivõrd keegi menetlusosalistest ei seadnud videosalvestiste autentsust kahtluse alla ja ka maakohus ei tuvastanud nende vahetul vaatlemisel manipuleerimise märke, on tegemist usaldusväärsete tõenditega. 20.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi
2. Tartu põik 5 Jõhvi linn asuva valgustusposti küljes oleva turvakaamera videosalvestisi. Videosalvestiselt nähtub kuidas 03.07.2021 kell 02.57:51 – 02.57:58 sooritab valget värvi Citroen C4 Kaare tänavalt parempöörde
3. Tartu põik tänavale ja seejärel vasakpöörde
4. Tartu põik asuvate laohoonete poole. Kell 03.01:40 ilmub sama sõiduk taas turvakaamera vaatevälja ja suundub tuldud teed tagasi. 19.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi 03.07.2021 kell 02.55 – 03.03 (võttes sealjuures arvesse, et salvestistel märgitud kellaaeg erineb tegelikust ühe tunni võrra vähemana) Jõhvi linnas
5. Tartu põik 2H laohoone turvakaamera salvestisi. Kell 03.07.2021 kell 01.57:55 sõidab valge Citroen C4 (musta värvi katusega) laohoone poole. Kell 01.58:41 tagurdab sõiduk
6. Tartu põik 2H ja 2J vahele ning kaob kaamera vaateväljast. Kell 02.01:01 sõidab sõiduk laohoonete vahelt välja ja sõidab territooriumilt minema
7. Tartu põik 5 hoone poole. 20.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi Puru tee 1 Jõhvi linn turvakaamera salvestisi 03.07.2021 kell 02.55 – 03.
8. Salvestiselt nähtub kuidas 03.07.2021 kell 02.59:00 liigub valget värvi musta katusega sõiduauto mööda Puru teed ja suundub ringristmikult Kaare tänavale. Kell 03.04:05 nähtub, kuidas sama sõiduauto tuleb tagasi ja suundub Pargi tänava poole. 27.05.2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi Jõhvi kontserdimaja (Pargi 40 Jõhvi linn) turvakaamera salvestisi 03.07.
9. Videosalvestiselt nähtub, kuidas valge sõiduk sõidab kell 02:59:21 Jõhvi kontserdimajast mööda edasi Viru jalaväepataljoni poole. 21.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi aadressil Pargi 55 Jõhvi linn asuva Viru jalaväepataljoni videosalvestisi. Videosalvestiselt nähtub, et valget värvi musta katusega Citroen C4 sõitis 03.07.2021 ajavahemikus kell 03.04:00 – 03.12:28 korduvalt Viru jalaväepataljonist mööda. Sirene ja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija Kaur Väikene kirjavahetusest nähtub, et Soome registreerimismärgiga XXXXXX valget värvi sõiduk Citroen C4 kuulub Edvin Massalinile. Sõidukile ei ole kasutajaid registreeritud. Eeltooduga leidis maakohtu hinnangul kinnitamist, et Edvin Massalinile kuuluv sõiduk Citroen C4 sõitis 03.07.2021 Jõhvi linnas ringi ning sõitis s.h. süüdistuses märgitud ajal Elme Messer Gaas AS territooriumile. Seda asjaolu ei vaidlustanud ka 8 süüdistatav – süüdistatav oli seisukohal, et teda ei saa sel hetkel tema autoga seostada. Maakohtu istungil uuriti vahetult ka Circle K Eesti AS videosalvestist, millest nähtub, et sama sõiduk saabus 02.07.2021 kell 23.38 Jõhvi linnas Tartu maanteel asuvasse Circle K tanklasse. Kell 23.40 siseneb tanklasse Edvin Massalin, kes ostab pudeli vett ja lahkub seejärel. Siinkohal peab maakohus taunimisväärseks, et kohtuliku uurimise käigus teatas ringkonnaprokurör vastuseks maakohtu küsimustele, et selle asitõendi (Circle K videosalvestis) vaatlusprotokoll asub süüdistusakti p.3 märgitud loetelus, ent tegelikkuses seda nendelt lehekülgedelt ei nähtu. Samas on maakohus seisukohal, et kuivõrd videosalvestist uuriti maakohtu istungil vahetult ja selle lubatavuse osas ei olnud pooltel etteheiteid, siis on tegemist lubatava tõendiga. Maakohus leiab, et arvestades asjaolusid, et: - Edvin Massalinile kuuluv sõiduk sõitis süüdistuses märgitud ajal Elme Messer Gaas AS laohoone lähedusse vaid mõneks minutiks, kus varastati gaasiballoon ja lahkus seejärel otsekohe linnast - varastatuga sarnane gaasiballoon leiti hiljem Edvin Massalini kasutuses olevast garaažiboksist - süüdistatav oli sama sõiduki roolis mõned tunnid varem ja keegi teine tema sõidukit ei kasuta, siis saab järeldada, et Edvin Massalin võttis 03.07.2021 kell 02.00 aadressil Tartu mnt. 23 Jõhvi linnas asuvalt Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt territooriumilt aia lõhkumisega ära 50-liitrise argooniballooni. Süüdistatav Edvin Massalin väitis maakohtu istungil, et neid gaasiballoone müüakse ka käest-kätte. Maakohus on seisukohal, et kui see ka nii on, siis selle väite kontrollimiseks ei ole süüdistatav esitanud ühtegi tõendit. Edvin Massalinile on esitatud süüdistus ka KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi selles, et ta võttis 25.08.2022 kell 23.15 tahtlikult ja süstemaatiliselt aadressil Pargi tänava majas nr.27A Jõhvi linn asuvalt Eemeli AS-ile kuuluvalt territooriumilt sissetungimisega aia lõhkumise ja ebaseadusliku piiratud territooriumile sisenemisega kooskõlastatult ja grupis koos Marek Arusooga ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks 20-liitrilist argooniballooni. Nagu maakohus viitas juba eespool, ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et 25.08.2022 kell 23.15 võeti aia lõhkumisega Eemeli AS territooriumilt aadressil Pargi 27A Jõhvi linn ära 2 argooniga täidetud gaasiballooni. Järgnevalt analüüsib maakohus taaskord peamiseks tõendiks olevat turvakaamera salvestist. 31.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi Pargi 27A Jõhvi linn asuva Eemeli AS asuva turvakaamera salvestist 23.08.2022 ja 25.08.
10. 23.08.2022 kell 23.06 lõikab meesterahvas (vaatlusprotokollis märgitud kui Edvin Massalin) aia alumist äärt ja asetab seejärel selle kohale puuoksa. 25.08.2022 kell 23.13:15 ilmub kaadrisse meesterahvas halli värvi T-särgi ja tumedate lühikeste pükstega (vaatlusprotokollis märgitud kui Edvin Massalin). Kell 9 23.13:31 tuleb paremalt poolt teine meesterahvas, kellel on seljas musta värvi püksid ja valge kolmnurgaga musta värvi T-särk (vaatlusprotokollis märgitud kui Marek Arusoo). Kell 23.15:38 siseneb üle pea tõmmatud halli T-särgiga meesterahvas territooriumile ja annab seejärel balloonid läbi aiaaugu teisele meesterahvale. Maakohus leiab, et eelnevalt videosalvestiselt on kõige tähtsam tähele panna üle pea tõmmatud T-särgiga meesterahva jalanõusid. Nimelt on videosalvestiselt nähtav, et jalanõude tagaosas on punane aas ning tumedatel jalanõudel on all valge äär. 28.08.2022 isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et Edvin Massalinil olid kinnipidamise hetkel jalas samasugused punase aasa ja valge äärega jalanõud ning seljas halli värvi T-särk ja tumedad lühikesed püksid. Niisamuti nähtub eelpool viidatud Circle K Eesti AS videosalvestiselt, et ka seal on Edvin Massalinil jalas samasugused jalanõud, millel on punane aas ning valge äär. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et kuna süüdistatav Edvin Massalini jalanõud on samasugused, kui videos oleva isiku jalanõud, ta kandis ka kinnipidamise hetkel samasuguseid jalanõusid ning nii 03.07.2021 kui ka 25.08.2022 pandi vargus toime aia lõhkumise teel, siis oli just süüdistatav Edvin Massalin see, kes võttis 25.08.2022 kell 23.15 aadressil Pargi tänava majas nr.27A Jõhvi linn asuvalt Eemeli AS-ile kuuluvalt territooriumilt ära kaks 20-liitrilist argooniballooni. Maakohtu veendumust ei väära ka süüdistatava väide selle kohta, et ta viibis samal ajal kontserdimaja juures terve öö seltskonnaga, sest eelviidatud videosalvestise põhjal tuvastas maakohus, et tegemist on just süüdistatavaga. Järgnevalt kontrollib maakohus, kas Edvin Massalini tegu on õigesti kvalifitseeritud. Edvin Massalini teo objektiks oli mõlemas osateos vallasasi (gaasiballoon) Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse §50 lg.1, 2 mõistes. Gaasiballooni äraviimisega jättis süüdistatav nende eelmised valdajad (kannatanud ehk Elme Messer Gaas AS ja Eemeli AS) tegelikust võimust ilma, kehtestades asjadele enda valduse. Kuivõrd gaasiballoonide omand ei kuulunud süüdistatavale Asjaõigusseaduse §68 lg.1 mõistes, oli nende näol tema jaoks võõraste esemetega. Tegemist oli väheväärtuslike asjadega KarS §218 lg.1 mõistes. Seega täitis süüdistatav KarS §199 lg.1 objektiivse koosseisu, milleks on võõra vallasasja äravõtmine. Grupis toime pandud vargus KarS §199 lg.2 p.7 moodustub varguse kaastäideviijatest. Kuivõrd maakohus analüüsis eespool, et Marek Arusoo tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, tuleb ka süüdistatav Edvin Massalin süüdistuses KarS §199 lg.2 p.7 järgi õigeks mõista, sest üksi ei ole võimalik toime panna grupi järgi kvalifitseeritavat vargust. Sissetungimisega vargus KarS §199 lg.2 p.8 tähenduses on selline, mille puhul tungitakse ebaseaduslikult piirdega alale. Piirdega ala on iga territoorium, kuhu inimene saab siseneda ja mis on varustatud vähemalt osaliselt inimeste loodud takistustega, mis peab ära hoidma mitteõigustatud isikute sissetungimise. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks. Kuivõrd Edvin Massalin lõhkus kannatanute aiad, et territooriumile 10 pääseda ja sealt ebaseaduslikult gaasiballoonid ära võtta, täitis ta KarS §199 lg.2 p.8 objektiivse koosseisu. Süstemaatiline vargus KarS §199 lg.2 p.9 tähenduses on selline, mille puhul on toime pandud vähemalt kolm vargust ning need on omavahel seotud. Süstemaatiline võib olla vargus, kui isik on varem varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või kui need on tuvastatud ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Samuti on tähtis, et tegevus oleks järjekindel ja pidevalt korduv. Käesoleval juhul heidetakse Edvin Massalinile ette, et teda oli varem Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega karistatud KarS §199 lg.2 p.7 järgi ning ta pani toime uue süstemaatilise varguse. Võttes arvesse varasemat karistatust ning 03.07.2021 ja 25.08.2022 osategu, täitis Edvin Massalin süstemaatilise varguse koosseisu õigusliku retsidiivsuse mõistes KarS §199 lg.2 p.9 järgi. Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisule kirjeldatud tegu, s.t. et isik soovis oma teo tagajärge. Maakohus leiab, et kuivõrd süüdistatav pani mõlemad osateod toime väga lühikese aja jooksul ja tema tegevuse eesmärk oli ilmselgelt saada enda valdusesse talle mittekuuluvad gaasiballoonid, siis tegutses ta kavatsetult. Pealegi tuvastas maakohus 25.08.2022 osateos, et süüdistatav valmistas kuriteopaiga eelnevalt ette (lõikas aia läbi). Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeritud. on leiab maakohus, et süüdistatava tegu on õigesti Maakohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises tema õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. 11 Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuna süüdistatav on varem karistatud ja jätkab endiselt varguste toimepanemisega, ta pani toime 2 osategu ja kuna tema varasemad väärteokaristusteks määratud rahatrahvid on tasumata, tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev palus süüdistatav Edvin Massalini õigeks mõista. Kuigi käesoleva paragrahvi sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse, leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine Edvin Massalinile ei ole kuidagi põhjendatud ja nõustub selles osas ringkonnaprokuröriga. Rahalise karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kuivõrd Edvin Massalinit on ka varem varguse eest rahalise karistusega karistatud ning see jäi täitmata (vastavalt Viru Maakohtu 20.09.2023 määrusele asendati rahaline karistus üldkasuliku tööga) ja ka tema väärteokaristusteks määratud rahatrahvid on vastavalt asja materjalides asuva Karistusregistri väljavõtte järgi tasumata, oleks selline karistus ebaefektiivne. Suure tõenäosusega jääks see taaskord tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu olenemata asjaolust, et süüdistatav töötab väidetavalt välisriigis. Pealegi tuleb arvesse võtta ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid ning ka asjaolu, et kui ühel korral polnud rahaline karistus isiku mõjutamiseks piisav, siis tuleb järgmisel korral kohaldada rangemat karistust. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid ei toonud välja ka ringkonnaprokurör. 12 Kohtukõnes märkis ringkonnaprokurör, et Edvin Massalinile tuleb KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, mida tuleb KrMS §238 lg.2 sätteid kohaldades vähendada 1 aastani. Ringkonnaprokurör leidis, et karistusest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja lõplikult kandmisele kuuluv karistus 11 kuud 27 päeva vangistust tuleb jätta KarS §73 lg.1, 3 sätteid kohaldades tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Ringkonnaprokurör leidis, et süüdistatav ei ole ühiskonnale ohtlik, ent palus tema süü suuruse määramisel arvesse võtta, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, ta ei tunnistanud ega kahetsenud oma tegu ning tegemist oli 2 osateoga. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et Edvin Massalini süüd suurendab asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning ta pani toime 2 osategu. Pealegi pani ta mõlemad vargused toime sissetungimisega ning ta ei tunnistanud ennast süüdi ega avaldanud kahetsust. Samas võtab maakohus süüd vähendava asjaoluna arvesse, et tegemist on väheolulise kuriteoga, süüdistatav ei ole ühiskonnale ohtlik, kannatanule ei tekitatud vargustega suurt kogukahju ning ühel juhul sai kannatanu oma gaasiballooni tagasi. KarS §199 lg.2 p.8, 9 karistuse keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Eeltoodust tulenevalt määratleb maakohus Edvin Massalini süüd keskmisest oluliselt väiksemana ja mõistab süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. Maakohtu hinnangul ei ole ringkonnaprokuröri pakutud karistusmäär vastavuses süüdistatava tegude ja tema isikuga ning oleks liialt range. Pealegi mõistis maakohus süüdistatava ühe kvalifikatsiooni järgi õigeks.

§238

lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt Isiku kahtlustatavana kinnipidamise 26.08.2022 protokollile peeti Edvin Massalin kahtlustatavana kinni 26.08.2022 kell 17.15 ja vabastati 28.08.2022 kell 15.05. Vastavalt Riigikohtu 10.06.1997 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-69-97 arvutatakse eelvangistusaja arvestamisel eelvangistuse algus- ja lõpupäev karistusaja hulka eraldi päevadena. Seega tuleb KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusest maha Edvin Massalini eelvangistuses viibitud aeg perioodil 26.08.2022 – 28.08.2022, s.o. 3 päeva ning lõplikult kuulub Edvin Massalinil kandmisele 3 kuud 27 päeva vangistust. Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.31-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatava tingimuslik karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatavate isikute eripära. Need asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise 13 korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, millest kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kuigi süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, puuduvad maakohtul andmed selle kohta, et ta oleks pärast 25.08.2022 osateo toimepanemisest uusi seaduserikkumisi toime pannud, mistõttu saab tema käitumist hinnata üldjoontes õiguskuulekaks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses viidatud karistuse mõistmise põhjendusi leiab maakohus, et reaalse vangistuse kandmine süüdistatava puhul ei ole käesoleval juhul otstarbekas ja teda on võimalik vabastada vangistuse kandmisest tingimisi, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu. Niisiis leiab maakohus, et käesoleval juhul on võimalik kohaldada KarS §73 sätteid, kuna süüdistatava käitumises ja isikus ei ole täheldada selliseid asjaolusid, mida oleks vaja katseaja vältel vajalik toetada kriminaalhoolduse läbi või vajaks ta pidevat kontrolli. Seega leiab maakohus, et süüdistatav Edvin Massalinile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 3 kuud 27 päeva vangistust tuleb KarS §73 sätteid kohaldades jätta täielikult täitmisele pööramata. Riigikohus on oma 20.02.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 viidanud ka sellele, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Maakohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu lahendist johtuvalt tuleb süüdistatava katseaja pikkuseks tuleb määrata 1 aasta. Ringkonnaprokuröri poolt pakutud 2 aasta pikkune katseaeg ei ole põhjendatud.

§306

lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas on koos süüdistusaktiga esitatud maakohtule järgnevad tsiviilhagid: - Eemeli AS esindaja Y 28.10.2022 tsiviilhagi summas 863,84 € - Elme Messer Gaas AS esindaja V 28.10.2022 tsiviilhagi summas 387,82 €. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud. Kaitsjad vandeadvokaat Ilya Zuev ja vandeadvokaat Madis Mahlapuu leidsid, et tsiviilhagid tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. 14 VÕS §128 lg.1 tulenevalt kuulub hüvitamisele kuuluva kahju alla varaline kahju ning sama sätte lg.4 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. VÕS §127 lg.4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus analüüsis juba eespool, et just süüdistatav Edvin Massalini süülise tegevuse tagajärjel jäid kannatanud oma gaasiballoonidest ilma ning neil tuli teha ka kulutusi lõhutud aia taastamiseks. Seega tuleb süüdistatav Edvin Massalinil kannatanutele need summad hüvitada. - Eemeli AS esindaja Y 28.10.2022 tsiviilhagi summas 863,84 € Reilent Keretööd OÜ 26.10.2022 eelkalkulatsioonist nähtub, et aiapaneeli maksumus koos vahetuse ja abimaterjalidega oli 165,44 €. Airok OÜ 27.10.2022 hinnapakkumisest nr.2747-22LV0 nähtub, et 2 gaasiballooni maksumus koos gaasiga oli 698,40 €. Seega on Eemeli AS tsiviilhagi summas 863,84 € põhjendatud. - Elme Messer Gaas AS esindaja V 28.10.2022 tsiviilhagi summas 387,82 €. Fagel Automaatika OÜ 28.10.2022 hinnapakkumisest aiapaneeli maksumus koos vahetusega oli 149,94 €. nr.202200817 nähtub, et Elme Messer Gaas AS kahjunõudest nähtub, et gaasiballooni maksumus koos rendiga perioodil 06.07.2021 – 28.10.2022 oli 237,88 €. Seega on Elme Messer Gaas AS tsiviilhagi summas 387,82 € põhjendatud.

§306

lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et asja materjalides asuvad salvestised tuleb jätta toimiku juurde, aktis nr.15755 olev gaasiballoon tagastada omanikule ning aktis nr.0593 olevad gaasiballoonid tagastada Edvin Massalinile. Ringkonnaprokurör lisas, et asitõendite osas tuleks rakendada ka KrMS §126 lg.1 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt olukorras, kus asitõendit pole omanik 6 kuu 15 jooksul alates tagastamisotsuse teadasaamisest ära viinud, võib selle võõrandada või hävitada. Kaitsjad vandeadvokaat Madis Mahlapuu ja vandeadvokaat Ilya Zuev asitõendite kohta midagi öelda ei soovinud. Maakohus märgib esmalt, et kuna kriminaalasja materjalide juures olevate salvestiste näol on tegemist KrMS §1601 lg.2 alusel kohtutoimiku osaga, siis selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole sellise salvestise puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732). Järgnevalt nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles, et kuivõrd gaasiballoonide kuuluvust ei ole vaidlustatud, tuleb need omanikele tagastada. Seega tuleb asitõenditega toimida järgnevalt: - - 2 gaasiballooni, mis asuvad 10.07.2021 vallasasja hoiulevõtmise akti ja 20.01.2022 asitõendi hoiule võtmise akti nr.22ATH15755 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) roheline gaasiballoon plommiga nr.00002609 ja hall gaasiballoon plommiga nr.00002602, mis asuvad 07.11.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH20593 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Edvin Massalinile. Maakohus ei nõustu ringkonnaprokuröri seisukohaga selles, et kohaldada tuleb ka KrMS §126 lg.12 sätteid, sest maakohus ei ole otsuse tegemisel seotud edasise täitmise korraldamisega.

§306

lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§180lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kar

S §4 lg.3 on KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.

§179

lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär 2024 summas 820 €. Eeltoodu alusel kuulub Edvin Massalinilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha 1230 €. 16

§175

lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista. Kaitsjad vandeadvokaat Madis Mahlapuu ja vandeadvokaat Ilya Zuev menetluskulude kohta midagi öelda ei soovinud. Süüdistatav Marek Arusoo kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes esitas 13.06.2023 tasutaotluse summas 218,16 €. Taotlus on rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 14.06.2023 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega. Marek Arusoo kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes esitas 05.02.2024 tasutaotluse summas 395,28 €. Tasutaotlus on rahuldatud täielikult Viru Maakohtu 09.02.2024 määrusega. Marek Arusoo kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu esitas 09.05.2024 tasutaotluse summas 318,42 € (s.h. 09.05.2024 kohtuistungil osalemine 96 €, 11.06.2024 kohtuistungil osalemine 36 €, sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 99 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, käibemaks 57,42 €). Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab kaitsja kasuks riigituludest välja. Seoses Marek Arusoo õigeksmõistmisega tuleb kõik tema kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 218,16 € ja kohtulikus menetluses summas 713,70 € jätta KrMS §181 lg.1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatav Edvin Massalini kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas 27.03.2023 tasutaotluse summas 129,60 €. Taotlus on rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 27.03.2023 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega. Maakohus leiab, et seoses Edvin Massalini süüdimõistmisega tuleb kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 129,60 € temalt välja mõista. Edvin Massalini kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas 09.05.2024 tasutaotluse summas 630,74 € (s.h. 27.01.2024 süüdistusaktiga tutvumine ja kaitseakti koostamine 72 €, 01.05.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine 288 €, 05.02.2024 kohtuistungil osalemine 10 €, 09.05.2024 kohtuistungil osalemine 96 €, 11.06.2024 kohtuistungil osalemine 36 €, 09.05.2024 tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, käibemaks 113,74 €). Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab kaitsja kasuks riigituludest välja. Seoses süüdistatav Edvin Massalini süüdimõistmisega kuuluvad temalt väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a tasu sõidule kulutatud aja eest, s.o. kokku summas 612,44 € (tasud 502 € + käibemaks 110,44 €). Kohtulikus menetluses tekkinud tasu sõidule kulutatud aja eest summas 18,30 € tuleb jätta riigi kanda (kulud 15 € + käibemaks 3,30 €). 17 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 18