2-23-1529/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-1529 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi N.T hagi D.W vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik N.T apellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus 24 844,07 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja N.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Denis Polman Kostja D.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Allan Viirma Menetluse liik 09. september 2024, kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 3217,02 euro ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja mõista D.W-lt N.T kasuks välja põhivõlg 3217,02 eurot ja viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

2.Tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 Hagi rahuldada osaliselt.

4.2 Mõista D.W-lt N.T kasuks välja põhivõlg 3217,02 eurot ja viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

4.3 Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 86 % ulatuses N.T kanda ja 14 % ulatuses D.W kanda.

5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. N.T (hageja) esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule hagi D.W (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 10.08.2021 töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja ehitama hagejale hoone juurdeehituse vastavalt lepingu lisaks olevale töö kirjeldusele. Leping hõlmas ka põhihoone katusevahetust.

Töövõtulepingu hinnaks oli 25 362 eurot. Hageja tasus kostjale kokku 26 273 eurot, st ekslikult 911 eurot kokkulepitust rohkem. 21.01.2022 ütles hageja töövõtulepingu üles.

Ülesütlemise tingisid kostja poolt lepingu korduvad rikkumised ja töö tähtaja ületamine.

2.Töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks sõlmis hageja töövõtulepingu Baltic Building Technology OÜ-ga, mis maksis 5 007,29 eurot. Samuti võttis hageja hinnapakkumise objekti lõpuni ehitamiseks. Tööde lõpetamine maksab 16 821,72 eurot.

3.Hageja kahju koosneb puuduste kõrvaldamise kulust 5007,29 eurot, lepingujärgsete tööde lõpetamise kulust 16 821,72 eurot, enammakstud tasust 911 eurot ja leppetrahvist 263,76 eurot töövõtulepingu täitmisega hilinemise eest (kõik kokku 23 003,77 eurot). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 23 003,77 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 28.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastus 2 4. Kostja vaidles hagile vastu. Töövõtulepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud, sest kostja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Kostja tegi ehitustööd vastavalt lepingule. Töövõtulepingus kokkulepitud tööde valmimise tähtaeg muutus. Lisaks ei võimaldanud ilmaolud katusepleki paigaldamist. 09.01.2022 nõudis hageja ootamatult, et kostja võtaks asjad ja lahkuks ehitusobjektilt. Hageja ei andud enne lepingu ülesütlemist väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks kostjale täiendavat tähtaega.

5.Kostja ei pidanud vahetama põhihoone katust. Kostja pidi üksnes ostma põhihoone katusepleki. Kostja ei tarninud katuseplekki põhihoone katuse jaoks, vaid pooled leppisid kokku muude tööde tegemises materjali maksumuse arvelt. Kuigi pooled leppisid töövõtulepingus kokku, et kostja krohvib juurdeehituse välisseina, siis lepingu täitmise käigus teatas hageja, et ta ei soovi seda ja selle asemel leppisid pooled kokku muude tööde tegemises. Kostja ei nõustu, et ta on saanud hagejalt 911 eurot enam. Pooled leppisid pärast töövõtulepingu sõlmimist kokku täiendavates töödes, mille eest nimetatud summa tasuti.

6.Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja töös ei esinenud puudusi, milliste kõrvaldamiseks oleks hageja pidanud maksma 5 007,29 eurot, samuti on põhjendamatu täiendavate töödega seotud kahju hüvitamise nõue. Täiendavate tööde loetelu sisaldab töid, millised on kas kostja poolt teostatud või mida kostja ei olnudki kohustatud teostama.

Pooled leppisid kokku viivises 0,01 % päevas, mis on väiksem kui seadusjärgne viivisemäär.

Maakohtu otsus ja põhjendused 7. Harju Maakohus jättis 19.10.2023 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3828 eurot ja viivise.

8.Hageja esitas 21.01.2022 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse (dtl 14-15).

Ülesütlemisavalduses põhistas hageja ülesütlemist sellega, et töö valmimise tähtaeg on oluliselt ületatud, et hageja pidi pidevalt kostjale meelde tuletama töö tegemist ja õpetama kostjat oma tööd tegema, samuti heitis hageja kostjale ette materjali kuluarve võltsimist ja ülejäänud kuluarvete ettenäitamisest keeldumist, töös esinevaid kvaliteedipuudusi, korrektsete aruannete mitteesitamist ning katusematerjali ostmata jätmist.

9.Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas töövõtuleping hõlmas ka põhihoone ehk nn vana hoone katuse vahetust. Kohus asus seisukohale, et leping hõlmas põhihoone katusevahetust. Kostja ei vaielnud vastu, et 197 m 2 on katuste pindala kokku (dtl 172), kuid asus seisukohale, et kostja ei pidanud paigaldama põhihoonele katuseplekki. Kohus kostjaga ei nõustunud. Töövõtulepingu lisas nr 1 on katuse 197 m 2 osas märgitud nii materjalikulu kui ka tööraha. Hageja vande all antud seletustega on tõendatud, et kirjalikku töövõtulepingut ei muudetud. Seetõttu ei saa lepingu lisa 1 (dtl 11) pealkirjale „suvila ehitus“ omistada eksitavat ja tegelikke asjaoludega vastuolus olevat tähendust.

3 10. Töö valmimise tähtajaks leppisid pooled kirjalikus lepingus kokku 10.10.2021 (dtl 9).

Vaidlus puudub, et 21.01.2022 seisuga ei olnud tööd lõpetatud, sh katusematerjal paigaldatud. Kohus leidis, et hageja jaoks ei saanud 10.10.2021 tähtaja järgimine olla sellise tähtsusega, nagu hageja seda menetluses väidab. Nii on hageja nimel Y. T kirjutanud kostjale, et kui viimane oleks teinud tellimuse kohe, siis oktoobri lõpuks oleks olnud võimalik alustada katuse ehitusega ja oleks jõudnud enne talve algust see valmis saada (dtl 158). Olukorras, kus hageja tütar hageja esindajana arutles oma 12.01.2022 ekirjas katuse tööde alustamisest oktoobri lõpus, on ilmne, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud tööde lõpetamisele 10.10.2021.

11.Muud kirjeldatud rikkumised ei ole hageja poolt tõendatud. Hageja on osundanud, et rikkumised on tõendatud ülesütlemisavalduses kirjapanduga. Kohus hageja käsitlusega ei nõustunud. Asjaolust, et hageja loetles tema hinnangul rikkumiseks kvalifitseeruvad teod, ei muuda ülesütlemisavaldust tõendiks viidatud rikkumiste kohta. Isegi kui vastavad etteheited kujutaksid endast lepingurikkumisi ja oleksid leidnud tõendamist, et ole tegemist oluliste lepingurikkumistega VÕS § 116 tähenduses, veel vähem selliste rikkumistega, mis õigustaksid lepingu erakorralist ülesütlemist ilma täiendavat tähtaega andmata.

12.Kostjale etteheidetavaid rikkumisi ei tõenda ka Baltic Building Technology OÜ arve nr 62101 (dtl 19 jj) ega hinnapakkumine nr 1601 tegemata jäänud tööde kohta (dtl 24).

Samuti ei tõenda rikkumisi AT kui asjatundja arvamus (dtl 162 jj). Võttes aluseks AT poolt suuliselt kohtuistungil antud selgitused, ei pea kohus AT arvamust usaldusväärseks tõendiks. Esiteks kinnitas AT, et temale andis selgitusi selle kohta, kes mida ehitas, uus ehitaja, kes jätkas töödega pärast kostja lahkumist objektilt. Asjatundja kinnitas ühtlasi, et seisukorra, mis oli siis, kui eelmine ehitaja lahkus, fikseeris asjatundja fotode alusel, mis temale näidati (dtl 278) ja ta eristab tehtud töid tellijalt saadud info järgi (dtl 279).

Asjatundja kirjeldus puudustest ei rajane mistahes normidel ega standarditel, vaid kasutatud on umbmäärast terminoloogiat: „halvasti kinnitatud, paigaldatud ebakorrektselt, on ebapiisavad, paigaldatud valesti.“ Sellised üldsõnalised järeldused, mis on tehtud tööde kohta, mille kohta asjatundja ei teadnud, kes neid teostas, vaid lähtus hageja avaldusest, ei tõenda hageja väiteid kostjapoolsest lepingurikkumisest. Asjatundja arvamus on ebamäärane ning selles esitatud järelduste kujunemine ebaselge. Hageja ei ole ka seostanud, millisel viisil suhestuvad asjatundja poolt loetletud puudused hagejapoolses ülesütlemisavalduses nimetatud alustega.

13.Hagejal puudus õigus 21.01.2022 lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma täiendavat tähtaega andmata. Järelikult on 21.01.2022 ülesütlemise avaldus toimetu ning see ei toonud endaga kaasa ülesütlemise tagajärgi, mh õigust erinevate õiguskaitsevahendite kasutamisele.

4 14. Hageja käsitleb oma rahalist nõuet kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 tähenduses. Kohus selgitas 11.05.2023 eelistungil, et hageja nõue on asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue (VÕS § 135). Kohus märkis, et kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal puudus õigus pooltevahelist töövõtulepingut erakorraliselt üles öelda, ei ole täidetud VÕS § 135 kohaldamise esimene eeldus ehk kahjustatud lepingupoole lepingust taganemine või analoogia korras lepingu ülesütlemine.

15.Hagejal ei ole kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet, kui lugeda, et hageja nõudele võib kohalduda VÕS §-s 115 sätestatu. Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole kostjapoolset kohustuste rikkumist tõendanud.

16.Täiendavalt märkis kohus, et pooled ei vaidle, et katuseplekk jäi kostja poolt paigaldamata, kuid kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole kostjale etteheidetava teoga ega kostjapoolse rikkumisega. Hageja ütles lepingu üles ja kostja oli sunnitud objektilt lahkuma. Seega ei saanud kostja oma kohustust täita hageja tõttu ehk hageja sattus ise vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses.

Apellatsioonkaebus 17. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

18.Vaidlust ei saa olla selles, et kostja jättis põhihoone katuse ehitamata, põhihoone katusematerjali tarnimata, juurdeehituse soojustamata ja krohvimata ning juurdeehitusele katusepleki paigaldamata. Hageja hinnangul on ka tõendatud, et kostja tegi juurdeehituse katusele vale konstruktiivse lahenduse, paigaldas küttetorustiku valesti, kostja ehitatud juurdeehituse vundament vajas tugevdamist ja betoonpõrand tasandamist, juurdeehituse vundament ja sokkel olid soojustatud vale materjaliga, akende ja uste sillutiste paigaldus oli puudulik. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et asjatundja AT arvamus on ebausaldusväärne.

19.Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks on töövõtulepingu ülesütlemine. Hageja nõuab kahju hüvitamist ja see ei sõltu ülesütlemise kehtivusest. Ülesütlemise eesmärgiks oli, et hageja saaks pöörduda teise töövõtja poole.

Hageja kahjunõude aluseks ei ole VÕS § 135, vaid VÕS § 115.

20.Töövõtulepingu kohaselt pidid kõik tööd olema tehtud hiljemalt 10.10.2021. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja 12.01.2022 kirjaga. Hageja huvi oli, et katus saaks paigaldatud enne lume tulekut. Kostja ei ilmunud objektile töö jätkamiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele 21. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 3217,02 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmise osas.

Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 2 1). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 10.08.2021 töövõtulepingu, millega kostja kohustus tegema ehitustöid vastavalt lepingu lisas 1 kirjeldatule. Tööde tegemise tähtajaks oli 10.10.2021. Hageja kohustus tööde eest tasuma 25 362 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale tasunud 26 273 eurot.

24.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lisaks hoone juurdeehitusele pidi kostja teostama ka põhihoone katusevahetuse, või kohustus kostja tarnima üksnes põhihoone katusekatte materjali. Maakohus leidis, et leping hõlmas ka põhihoone katusevahetust. Kolleegium ei nõustu maakohtuga.

Vaidlus puudub, et juurdeehituse katuse pindala on 92 m2 ja põhihoone katuse pindala on 105 m2. Töövõtulepingu lisa 1 kohaselt on katusepleki maht 197 m 2, katusepleki maksumus 4100 eurot ja katusepleki paigaldamise maksumus 1800 eurot. Katusega seonduva töö ja materjali maksumus on kokku 8048 eurot (katusepleki materjal ja tööraha kokku 5900 eurot ning sarikate ja müürlati materjal ja tööraha kokku 2148 eurot). Nii OÜ Baltic Building Technology hinnapakkumise nr 1601 kui ka eriteadmistega isiku AT 05.06.2023 arvamuse (tabel 3) kohaselt läheb üksnes põhihoone katuse vahetus koos materjaliga maksma üle 8000 euro (käibemaksu arvestamata). Arvestades eeltoodut ei ole kolleegiumi hinnangul veenev hageja väide, et töövõtulepingus kokkulepitud katusetööd kogumaksumusega 8048 eurot hõlmasid ka põhihoone katusevahetust. Ka töövõtulepingu lisa 1 pealkirjaks on märgitud suvila ehitus ja puudub märge põhihoone katuse vahetuse kohta. Samuti ei ole töövõtulepingu lisas 1 märgitud põhihoone vana katusekatte demonteerimistöid, mille märkimist saaks eeldada olukorras, kus kokkulepitud tööd oleks hõlmanud põhihoone katuse vahetust. Tsiviilasjast ei nähtu ka, et tööde teostamise perioodil oleks hageja heitnud kostjale ette põhihoone katuse vahetamata jätmist.

12.01.2022 e-kirjas on kostjale etteheidetud, et katus on katmata ning puit laguneb vihma ja lume käes. Samuti heideti kostjale ette põhihoone katusematerjali ostmata jätmist. Ekirjas ei ole aga tuginetud sellele, et põhihoone katus on vahetamata. Maakohtus 28.09.2023 vande all ülekuulamisel on hageja avaldanud, et lepiti kokku juurdeehituse teostamises. Protokollist ei nähtu, et hageja oleks ülekuulamisel avaldanud, et lepiti kokku ka põhihoone katuse vahetuses.

6 Ülaltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et lisaks hoone juurdeehitusele oli poolte vahel kokkulepe põhihoone katusekatte materjali tarnes, mitte aga põhihoone katusevahetuses.

25.Hageja esitas kostjale 21.01.2022 lepingu ülesütlemisavalduse, kuna kostja on oluliselt ületanud töö valmimise tähtaega ning rikkunud muudel ülesütlemisavalduses kirjeldatud viisidel töövõtulepingut. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. VÕS § 196 lg 2 järgi võib lepingu rikkumise korral lepingu üles öelda pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel.

Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud VÕS § 116 lg 2 punktides 2-4 nimetatud asjaolude esinemine. Sealjuures nõustub ringkonnakohus kostjaga, et pooled on muutnud töövõtulepingu tähtaega, mida tõendab hageja 24.11.2021.a sõnum kostjale, et fassaaditöödega me veel ei alusta (VÕS § 13 lg 3). See kinnitab, et pooled ei pidanud lepingu tähtajaks 10. oktoobrit 2021.

Hageja leiab, et ta andis kostjale täiendava tähtaja 12.01.2022 e-kirjaga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 12.01.2022 e-kirjast ei nähtu täiendava tähtaja andmine, vaid seal teatati soovist lõpetada leping, paluti esitada arved ostetud materjalide kohta ja tagastada osa rahast, samuti teatati soovist leppida kokku kuupäev, millal kostja tuleb oma asjadele järgi. Kuna tõendamata on, et hageja andis kostjale väidetud rikkumiste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, siis ainuüksi seetõttu ei saanud hageja lepingut üles öelda kostja rikkumise tõttu.

Eeltoodu ei tähenda siiski, et leping ei ole üles öeldud. Hageja tahtis lepingut lõpetada.

VÕS § 655 lg 1 esimese lause järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Nimetatud norm sätestab tellija nn vaba ülesütlemise õiguse, mis võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud.

7 Seega tuleb hageja 21.01.2022 ülesütlemisavaldust käsitleda VÕS § 655 lg 1 järgse nn vaba ülesütlemisena ning leping lugeda üles öelduks.

26.Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise, seoses tegemata töödega, summas 16 821,72 eurot. OÜ Baltic Building Technology hinnapakkumisest nr 1601 nähtuvalt koosneb see summa põhihoone katuse vahetusest (sh materjalist) ja juurdeehituse soojustamisest ja krohvimisest (sh materjalist). Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et põhihoone katusega seonduvalt oli lepinguesemeks üksnes katusekatte materjali tarne.

Seega ei saa muus osas, kui katusekatte materjali tarne, hagejal olla kostja vastu põhihoone katusega seonduvalt nõudeid. Aga ka põhihoone katusekatte materjali tarnimata jätmisega ning juurdeehituse soojustamata ning krohvimata jätmisega ei saa hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. VÕS § 655 lg 1 teine lause sätestab erinormina, et kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

27.Vaidlus puudub selles, et kostja jättis tarnimata põhihoone katusekatte materjali ning jättis juurdeehituse krohvimata. Kostja on väitnud, et nende arvelt lepiti kokku teiste tööde teostamises, kuid see väide on tõendamata. Hageja on märkinud, et kostja jättis tegemata ka juurdeehituse seinte soojustuse, kuid tõendamata on, et see kuulus töövõtulepingu eseme hulka. Kostja ei ole seda omaks võtnud. Ka töövõtulepingu lisast 1 (tööde loetelu) ei nähtu, et juurdeehituse seinte soojustus kuulus kokkulepitud tööde hulka.

Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tarnimata katusekatte materjali eest ette makstud raha tagastamist. Kostja pidi tarnima katusekatte materjali kokku 4100 euro eest. Kostja on 30.06.2023 esitanud tõendid katusekatte materjali ostmise kohta summas 1620,98 eurot (kostja 30.06.2023 seisukoha lisad 1-3). Seega on hagejal õigus nõuda katusekatte materjali eest ette tasutud 2479,02 euro tagastamist (4100-1620,98). Kuna hageja ei ole teostanud juurdeehituse krohvimistöid, siis on hagejal õigus nõuda krohvimisega seotud materjali eest ette makstud 738 euro tagastamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda krohvimise tööraha 639 eurot. VÕS § 655 lg 1 teise lause kohaselt võib kokkulepitud töövõtja tasust maha arvata summa, mille 8 ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada, kuid neid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.

28.Hageja on palunud kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista ka 5 007,29 eurot, mis hagiavalduse kohaselt tasuti töös olnud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on esitanud OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve nr 62101 summas 5007,29 eurot koos spetsifikatsiooni ja aktiga tööde teostamise kohta. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei võta lepingu ülesütlemine hagejalt õigust nõuda kostjalt tehtud töödes esinevate puuduste korral kahju hüvitamist.

Nimetatud kahjunõudega seonduvalt on hageja esile toonud, et juurdeehituse katusekonstruktsioon on ehitatud valesti, juurdeehituse vundament vajas tugevdamist ja betoonpõrand tasandamist ning akende ja uste sillutiste paigaldus oli puudulik.

Kolleegium leiab, et puuduste olemasolu ei ole tõendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eriteadmistega isiku ATu 05.06.2023 arvamusega ei saa lugeda tõendatuks puuduste olemasolu töös. Puuduste esiletoomisel ei ole AT viidanud ühelegi ehitusnormile või juhendile. Ehitusnormidega konkretiseerimata etteheited ei ole kontrollitavad. Lisaks ei ole üheselt selge, mis seisuga on väidetud puudused tuvastatud. Asja materjalidest järeldub, et kostja lõpetas ehitustööde tegemise 2022.a jaanuaris. OÜ Baltic Building Technology on esitanud hagejale 21.06.2022 arve summas 5007,29 eurot. Seega olid OÜ Baltic Building Technology arve spetsifikatsioonis märgitud tööd ATu arvamuse esitamise ajaks tehtud. AT on arvamuses märkinud, et eesmärgiks on fikseerida juurdeehituse seisukord 16.03.2023.a seisuga. AT selgitas küll maakohtu 28.09.2023 istungil, et viitamine 16. märtsile 2023 on eksitus, ning et eesmärk oli välja selgitada tööde seisukord ajal, mil kostja ehituselt lahkus. Samas möönis AT, et ta ei tea, millal kostja ehituselt lahkus. Lisaks avaldas AT, et kostja poolt tehtud tööde seisukorra tuvastas ta tellija ja uue ehitaja selgituste ja fotode alusel. Samuti märkis AT, et asjatundja arvamuses sisalduvad fotod ei ole tema tehtud ning ta ei osanud täpselt öelda, millal need fotod tehtud on. Seega on AT tuvastanud puudused tellija ja uue ehitaja selgituste ja fotode alusel. Sealjuures ei ole tsiviilasja materjalide põhjal kontrollitav, kas ATule esitatud fotod on tehtud kostja ehitusobjektilt lahkumise seisuga. Kolleegium leiab, et ATu arvamusega ei saa puuduste olemasolu kostja töös lugeda veenvalt tuvastatuks.

Samuti ei tõenda puuduste olemasolu kostja töös OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve spetsifikatsioon ning akt tööde teostamise kohta. Need tõendavad arve spetsifikatsioonis märgitud tööde tegemist OÜ Baltic Building Technology poolt. Üksnes 9 asjaolust, et uus ehitaja on objektil töid teinud, ei saa järeldada seda, et kostja tehtud töös olid puudused.

Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue 5007,29 euro väljamõistmiseks põhjendamatu.

29.Hageja on menetluses puudustena välja toonud ka küttetorustiku vale paigalduse ning juurdeehituse vundamendi ja sokli ebaõige soojustamise, kuid on märkinud, et nende puuduste osas ei ole hageja kostja vastu nõuet esitatud. Seetõttu puudub kohtul vajadus käsitleda neid puudusi kahju hüvitamise nõudega seonduvalt. Hageja on menetluses välja toonud, et kostja jättis juurdeehitusel katusepleki paigaldamata ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Samas ei sisaldu juurdeehituse katusepleki paigaldamata jätmine hageja nõudes. OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve teostatud tööde kohta ega ka hinnapakkumine nr 1601 tegemata tööde kohta ei hõlma juurdeehituse katusepleki paigaldamistööde tegemist. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus võtta seisukoht, kas ja millises suuruses võib hagejal olla kostja vastu nõue juurdeehituse katusepleki paigaldamistööde tegemata jätmisega seonduvalt.

30.Hageja nõudis kostjalt 911 euro väljamõistmist põhjendusega, et ta on tasunud kostjale töövõtulepingus kokkulepitust ekslikult 911 eurot enam. Kostja vaidles nõudele vastu, märkides, et pooled leppisid kokku täiendavates töödes, mille katteks see summa tasuti.

Maakohtu 28.09.2023 istungil hageja vande all antud seletuse kohaselt leppisid nad kostjaga kokku ka kaablitrassi ja elektritrassi (sh maandus) paigaldamises, sadeveetrassi ehitamises, vundamendi pragude täitmises ja ukseava lõikamises. Hageja esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et need tööd ei puuduta käesolevat vaidlust. Kolleegiumi hinnangul on see väide tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nende tööde eest on kostjale tasutud muul viisil, kui käesolevas hagis väljatoodud summade raames. Sellest tulenevalt loeb kolleegium tõendatuks, et 911 eurot maksti täiendavalt kokkulepitud tööde tegemise eest. Seega on hageja nõue 911 euro osas põhjendamatu.

31.Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi summas 263,76 eurot töövõtulepingu täitmisega hilinemise eest. Töövõtulepingu punkt 6 sätestab, et kui töövõtja ei lõpeta töid 10. oktoobriks 2021, siis on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,01 % päevas üleandmisega viivitatud töö maksumusest. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled muutsid töövõtulepingu tähtaega ning ei pidanud tööde lõpetamise tähtajaks 10. oktoobrit 2021.

Seega puudub hagejal leppetrahvi nõudeõigus.

32.Eeltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3217,02 eurot (2479,02 + 738). Ebaõige on kostja seisukoht, et 10 pooled on leppinud töövõtulepingus kokku viivise määras 0,01 % päevas juhuks, kui töövõtja võlgneb töövõtulepingu alusel tellijale raha tasumise. Sellist kokkulepet töövõtulepingust ei tulene. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33. Arvestades asja lahendamise tulemust, tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 86 % ulatuses hageja kanda ja 14 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.