Obsah (9)

§ 116§ 115§ 135§ 119§ 655§ 196§ 13§ 195§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-1529 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-

§ 116

tähenduses, veel vähem selliste rikkumistega, mis õigustaksid lepingu erakorralist ülesütlemist ilma täiendavat tähtaega andmata.

1. Kostjale etteheidetavaid rikkumisi ei tõenda ka Baltic Building Technology OÜ arve nr 62101 (dtl 19 jj) ega hinnapakkumine nr 1601 tegemata jäänud tööde kohta (dtl 24). Samuti ei tõenda rikkumisi AT kui asjatundja arvamus (dtl 162 jj). Võttes aluseks AT poolt suuliselt kohtuistungil antud selgitused, ei pea kohus AT arvamust usaldusväärseks tõendiks. Esiteks kinnitas AT, et temale andis selgitusi selle kohta, kes mida ehitas, uus ehitaja, kes jätkas töödega pärast kostja lahkumist objektilt. Asjatundja kinnitas ühtlasi, et seisukorra, mis oli siis, kui eelmine ehitaja lahkus, fikseeris asjatundja fotode alusel, mis temale näidati (dtl 278) ja ta eristab tehtud töid tellijalt saadud info järgi (dtl 279). Asjatundja kirjeldus puudustest ei rajane mistahes normidel ega standarditel, vaid kasutatud on umbmäärast terminoloogiat: „halvasti kinnitatud, paigaldatud ebakorrektselt, on ebapiisavad, paigaldatud valesti.“ Sellised üldsõnalised järeldused, mis on tehtud tööde kohta, mille kohta asjatundja ei teadnud, kes neid teostas, vaid lähtus hageja avaldusest, ei tõenda hageja väiteid kostjapoolsest lepingurikkumisest. Asjatundja arvamus on ebamäärane ning selles esitatud järelduste kujunemine ebaselge. Hageja ei ole ka seostanud, millisel viisil suhestuvad asjatundja poolt loetletud puudused hagejapoolses ülesütlemisavalduses nimetatud alustega.
2. Hagejal puudus õigus 21.01.2022 lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma täiendavat tähtaega andmata. Järelikult on 21.01.2022 ülesütlemise avaldus toimetu ning see ei toonud endaga kaasa ülesütlemise tagajärgi, mh õigust erinevate õiguskaitsevahendite kasutamisele. 4
3. Hageja käsitleb oma rahalist nõuet kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel

§ 115tähenduses.

Kohus selgitas 11.05.2023 eelistungil, et hageja nõue on asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue (

§ 135

). Kohus märkis, et kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal puudus õigus pooltevahelist töövõtulepingut erakorraliselt üles öelda, ei ole täidetud

§ 135

kohaldamise esimene eeldus ehk kahjustatud lepingupoole lepingust taganemine või analoogia korras lepingu ülesütlemine. 15. Hagejal ei ole kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet, kui lugeda, et hageja nõudele võib kohalduda

§-s 115 sätestatu. Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole kostjapoolset kohustuste rikkumist tõendanud. 16. Täiendavalt märkis kohus, et pooled ei vaidle, et katuseplekk jäi kostja poolt paigaldamata, kuid kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole kostjale etteheidetava teoga ega kostjapoolse rikkumisega. Hageja ütles lepingu üles ja kostja oli sunnitud objektilt lahkuma. Seega ei saanud kostja oma kohustust täita hageja tõttu ehk hageja sattus ise vastuvõtuviivitusse

§ 119lg 1 tähenduses.

Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
2. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja jättis põhihoone katuse ehitamata, põhihoone katusematerjali tarnimata, juurdeehituse soojustamata ja krohvimata ning juurdeehitusele katusepleki paigaldamata. Hageja hinnangul on ka tõendatud, et kostja tegi juurdeehituse katusele vale konstruktiivse lahenduse, paigaldas küttetorustiku valesti, kostja ehitatud juurdeehituse vundament vajas tugevdamist ja betoonpõrand tasandamist, juurdeehituse vundament ja sokkel olid soojustatud vale materjaliga, akende ja uste sillutiste paigaldus oli puudulik. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et asjatundja AT arvamus on ebausaldusväärne.
3. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks on töövõtulepingu ülesütlemine. Hageja nõuab kahju hüvitamist ja see ei sõltu ülesütlemise kehtivusest. Ülesütlemise eesmärgiks oli, et hageja saaks pöörduda teise töövõtja poole. Hageja kahjunõude aluseks ei ole

§ 135

, vaid

§ 115. 20.

Töövõtulepingu kohaselt pidid kõik tööd olema tehtud hiljemalt 10.10.

1. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja 12.01.2022 kirjaga. Hageja huvi oli, et katus saaks paigaldatud enne lume tulekut. Kostja ei ilmunud objektile töö jätkamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 3217,02 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmise osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 2 1). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 10.08.2021 töövõtulepingu, millega kostja kohustus tegema ehitustöid vastavalt lepingu lisas 1 kirjeldatule. Tööde tegemise tähtajaks oli 10.10.
5. Hageja kohustus tööde eest tasuma 25 362 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale tasunud 26 273 eurot.
6. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lisaks hoone juurdeehitusele pidi kostja teostama ka põhihoone katusevahetuse, või kohustus kostja tarnima üksnes põhihoone katusekatte materjali. Maakohus leidis, et leping hõlmas ka põhihoone katusevahetust. Kolleegium ei nõustu maakohtuga. Vaidlus puudub, et juurdeehituse katuse pindala on 92 m2 ja põhihoone katuse pindala on 105 m
7. Töövõtulepingu lisa 1 kohaselt on katusepleki maht 197 m 2, katusepleki maksumus 4100 eurot ja katusepleki paigaldamise maksumus 1800 eurot. Katusega seonduva töö ja materjali maksumus on kokku 8048 eurot (katusepleki materjal ja tööraha kokku 5900 eurot ning sarikate ja müürlati materjal ja tööraha kokku 2148 eurot). Nii OÜ Baltic Building Technology hinnapakkumise nr 1601 kui ka eriteadmistega isiku AT 05.06.2023 arvamuse (tabel 3) kohaselt läheb üksnes põhihoone katuse vahetus koos materjaliga maksma üle 8000 euro (käibemaksu arvestamata). Arvestades eeltoodut ei ole kolleegiumi hinnangul veenev hageja väide, et töövõtulepingus kokkulepitud katusetööd kogumaksumusega 8048 eurot hõlmasid ka põhihoone katusevahetust. Ka töövõtulepingu lisa 1 pealkirjaks on märgitud suvila ehitus ja puudub märge põhihoone katuse vahetuse kohta. Samuti ei ole töövõtulepingu lisas 1 märgitud põhihoone vana katusekatte demonteerimistöid, mille märkimist saaks eeldada olukorras, kus kokkulepitud tööd oleks hõlmanud põhihoone katuse vahetust. Tsiviilasjast ei nähtu ka, et tööde teostamise perioodil oleks hageja heitnud kostjale ette põhihoone katuse vahetamata jätmist. 12.01.2022 e-kirjas on kostjale etteheidetud, et katus on katmata ning puit laguneb vihma ja lume käes. Samuti heideti kostjale ette põhihoone katusematerjali ostmata jätmist. Ekirjas ei ole aga tuginetud sellele, et põhihoone katus on vahetamata. Maakohtus 28.09.2023 vande all ülekuulamisel on hageja avaldanud, et lepiti kokku juurdeehituse teostamises. Protokollist ei nähtu, et hageja oleks ülekuulamisel avaldanud, et lepiti kokku ka põhihoone katuse vahetuses. 6 Ülaltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et lisaks hoone juurdeehitusele oli poolte vahel kokkulepe põhihoone katusekatte materjali tarnes, mitte aga põhihoone katusevahetuses.
8. Hageja esitas kostjale 21.01.2022 lepingu ülesütlemisavalduse, kuna kostja on oluliselt ületanud töö valmimise tähtaega ning rikkunud muudel ülesütlemisavalduses kirjeldatud viisidel töövõtulepingut.

§ 655lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

§ 196

lg 2 järgi võib lepingu rikkumise korral lepingu üles öelda pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud

§ 116lg 2 punktides 2-4 nimetatud asjaolude esinemine.

Sealjuures nõustub ringkonnakohus kostjaga, et pooled on muutnud töövõtulepingu tähtaega, mida tõendab hageja 24.11.2021.a sõnum kostjale, et fassaaditöödega me veel ei alusta (

§ 13lg 3).

See kinnitab, et pooled ei pidanud lepingu tähtajaks

1. oktoobrit
2. Hageja leiab, et ta andis kostjale täiendava tähtaja 12.01.2022 e-kirjaga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 12.01.2022 e-kirjast ei nähtu täiendava tähtaja andmine, vaid seal teatati soovist lõpetada leping, paluti esitada arved ostetud materjalide kohta ja tagastada osa rahast, samuti teatati soovist leppida kokku kuupäev, millal kostja tuleb oma asjadele järgi. Kuna tõendamata on, et hageja andis kostjale väidetud rikkumiste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, siis ainuüksi seetõttu ei saanud hageja lepingut üles öelda kostja rikkumise tõttu. Eeltoodu ei tähenda siiski, et leping ei ole üles öeldud. Hageja tahtis lepingut lõpetada.

§ 655lg 1 esimese lause järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Nimetatud norm sätestab tellija nn vaba ülesütlemise õiguse, mis võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. 7 Seega tuleb hageja 21.01.2022 ülesütlemisavaldust käsitleda

§ 655lg 1 järgse nn vaba ülesütlemisena ning leping lugeda üles öelduks.

26. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise, seoses tegemata töödega, summas 16 821,72 eurot. OÜ Baltic Building Technology hinnapakkumisest nr 1601 nähtuvalt koosneb see summa põhihoone katuse vahetusest (sh materjalist) ja juurdeehituse soojustamisest ja krohvimisest (sh materjalist). Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et põhihoone katusega seonduvalt oli lepinguesemeks üksnes katusekatte materjali tarne. Seega ei saa muus osas, kui katusekatte materjali tarne, hagejal olla kostja vastu põhihoone katusega seonduvalt nõudeid. Aga ka põhihoone katusekatte materjali tarnimata jätmisega ning juurdeehituse soojustamata ning krohvimata jätmisega ei saa hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet.

§ 195

lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

§ 195

lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut.

§ 655

lg 1 teine lause sätestab erinormina, et kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. 27. Vaidlus puudub selles, et kostja jättis tarnimata põhihoone katusekatte materjali ning jättis juurdeehituse krohvimata. Kostja on väitnud, et nende arvelt lepiti kokku teiste tööde teostamises, kuid see väide on tõendamata. Hageja on märkinud, et kostja jättis tegemata ka juurdeehituse seinte soojustuse, kuid tõendamata on, et see kuulus töövõtulepingu eseme hulka. Kostja ei ole seda omaks võtnud. Ka töövõtulepingu lisast 1 (tööde loetelu) ei nähtu, et juurdeehituse seinte soojustus kuulus kokkulepitud tööde hulka. Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tarnimata katusekatte materjali eest ette makstud raha tagastamist. Kostja pidi tarnima katusekatte materjali kokku 4100 euro eest. Kostja on 30.06.2023 esitanud tõendid katusekatte materjali ostmise kohta summas 1620,98 eurot (kostja 30.06.2023 seisukoha lisad 1-3). Seega on hagejal õigus nõuda katusekatte materjali eest ette tasutud 2479,02 euro tagastamist (4100-1620,98). Kuna hageja ei ole teostanud juurdeehituse krohvimistöid, siis on hagejal õigus nõuda krohvimisega seotud materjali eest ette makstud 738 euro tagastamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda krohvimise tööraha 639 eurot.

§ 655

lg 1 teise lause kohaselt võib kokkulepitud töövõtja tasust maha arvata summa, mille 8 ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada, kuid neid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud. 28. Hageja on palunud kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista ka 5 007,29 eurot, mis hagiavalduse kohaselt tasuti töös olnud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on esitanud OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve nr 62101 summas 5007,29 eurot koos spetsifikatsiooni ja aktiga tööde teostamise kohta.

§ 195

lg 2 sätestab, et lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei võta lepingu ülesütlemine hagejalt õigust nõuda kostjalt tehtud töödes esinevate puuduste korral kahju hüvitamist. Nimetatud kahjunõudega seonduvalt on hageja esile toonud, et juurdeehituse katusekonstruktsioon on ehitatud valesti, juurdeehituse vundament vajas tugevdamist ja betoonpõrand tasandamist ning akende ja uste sillutiste paigaldus oli puudulik. Kolleegium leiab, et puuduste olemasolu ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eriteadmistega isiku ATu 05.06.2023 arvamusega ei saa lugeda tõendatuks puuduste olemasolu töös. Puuduste esiletoomisel ei ole AT viidanud ühelegi ehitusnormile või juhendile. Ehitusnormidega konkretiseerimata etteheited ei ole kontrollitavad. Lisaks ei ole üheselt selge, mis seisuga on väidetud puudused tuvastatud. Asja materjalidest järeldub, et kostja lõpetas ehitustööde tegemise 2022.a jaanuaris. OÜ Baltic Building Technology on esitanud hagejale 21.06.2022 arve summas 5007,29 eurot. Seega olid OÜ Baltic Building Technology arve spetsifikatsioonis märgitud tööd ATu arvamuse esitamise ajaks tehtud. AT on arvamuses märkinud, et eesmärgiks on fikseerida juurdeehituse seisukord 16.03.2023.a seisuga. AT selgitas küll maakohtu 28.09.2023 istungil, et viitamine

1. märtsile 2023 on eksitus, ning et eesmärk oli välja selgitada tööde seisukord ajal, mil kostja ehituselt lahkus. Samas möönis AT, et ta ei tea, millal kostja ehituselt lahkus. Lisaks avaldas AT, et kostja poolt tehtud tööde seisukorra tuvastas ta tellija ja uue ehitaja selgituste ja fotode alusel. Samuti märkis AT, et asjatundja arvamuses sisalduvad fotod ei ole tema tehtud ning ta ei osanud täpselt öelda, millal need fotod tehtud on. Seega on AT tuvastanud puudused tellija ja uue ehitaja selgituste ja fotode alusel. Sealjuures ei ole tsiviilasja materjalide põhjal kontrollitav, kas ATule esitatud fotod on tehtud kostja ehitusobjektilt lahkumise seisuga. Kolleegium leiab, et ATu arvamusega ei saa puuduste olemasolu kostja töös lugeda veenvalt tuvastatuks. Samuti ei tõenda puuduste olemasolu kostja töös OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve spetsifikatsioon ning akt tööde teostamise kohta. Need tõendavad arve spetsifikatsioonis märgitud tööde tegemist OÜ Baltic Building Technology poolt. Üksnes 9 asjaolust, et uus ehitaja on objektil töid teinud, ei saa järeldada seda, et kostja tehtud töös olid puudused. Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue 5007,29 euro väljamõistmiseks põhjendamatu.
2. Hageja on menetluses puudustena välja toonud ka küttetorustiku vale paigalduse ning juurdeehituse vundamendi ja sokli ebaõige soojustamise, kuid on märkinud, et nende puuduste osas ei ole hageja kostja vastu nõuet esitatud. Seetõttu puudub kohtul vajadus käsitleda neid puudusi kahju hüvitamise nõudega seonduvalt. Hageja on menetluses välja toonud, et kostja jättis juurdeehitusel katusepleki paigaldamata ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Samas ei sisaldu juurdeehituse katusepleki paigaldamata jätmine hageja nõudes. OÜ Baltic Building Technology 21.06.2022 arve teostatud tööde kohta ega ka hinnapakkumine nr 1601 tegemata tööde kohta ei hõlma juurdeehituse katusepleki paigaldamistööde tegemist. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus võtta seisukoht, kas ja millises suuruses võib hagejal olla kostja vastu nõue juurdeehituse katusepleki paigaldamistööde tegemata jätmisega seonduvalt.
3. Hageja nõudis kostjalt 911 euro väljamõistmist põhjendusega, et ta on tasunud kostjale töövõtulepingus kokkulepitust ekslikult 911 eurot enam. Kostja vaidles nõudele vastu, märkides, et pooled leppisid kokku täiendavates töödes, mille katteks see summa tasuti. Maakohtu 28.09.2023 istungil hageja vande all antud seletuse kohaselt leppisid nad kostjaga kokku ka kaablitrassi ja elektritrassi (sh maandus) paigaldamises, sadeveetrassi ehitamises, vundamendi pragude täitmises ja ukseava lõikamises. Hageja esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et need tööd ei puuduta käesolevat vaidlust. Kolleegiumi hinnangul on see väide tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nende tööde eest on kostjale tasutud muul viisil, kui käesolevas hagis väljatoodud summade raames. Sellest tulenevalt loeb kolleegium tõendatuks, et 911 eurot maksti täiendavalt kokkulepitud tööde tegemise eest. Seega on hageja nõue 911 euro osas põhjendamatu.
4. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi summas 263,76 eurot töövõtulepingu täitmisega hilinemise eest. Töövõtulepingu punkt 6 sätestab, et kui töövõtja ei lõpeta töid
5. oktoobriks 2021, siis on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,01 % päevas üleandmisega viivitatud töö maksumusest. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled muutsid töövõtulepingu tähtaega ning ei pidanud tööde lõpetamise tähtajaks
6. oktoobrit
7. Seega puudub hagejal leppetrahvi nõudeõigus.
8. Eeltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3217,02 eurot (2479,02 + 738). Ebaõige on kostja seisukoht, et 10 pooled on leppinud töövõtulepingus kokku viivise määras 0,01 % päevas juhuks, kui töövõtja võlgneb töövõtulepingu alusel tellijale raha tasumise. Sellist kokkulepet töövõtulepingust ei tulene. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33. Arvestades asja lahendamise tulemust, tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 86 % ulatuses hageja kanda ja 14 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 11