Obsah (4)

§ 29§ 150§ 23§ 65

2-24-12678 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-12678 Tsiviilasi U.L-i ja V.J-

§ 29

lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri 20.09.2024 esitatud aruande kohaselt Q.V pärandvara hulgas puudub igasugune vara, sh vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Kohustuste ulatuseks on vähemalt 16860,75 eurot. Tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna Q.V pärandvara arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ülejõukäivate finantskohustuste võtmine, olukorras, kus sissetulekutest puudusid vahendid nende kohustuste korrektseks täitmiseks ning mille tõttu kohustusi võeti aina juurde, et olemasolevaid teenindada. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 3.2.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 24.09.2024 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja 09.10.2024 kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamise kulude katteks 1800 euro tasumiseks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 24.09.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat Q.V pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada raugemise tõttu. 3.3. Kohus selgitab avaldajatele, et vastavalt pärimisseaduse § 130 lõike 3 teisele lausele ei ole pärijad kohustatud täitma pärandaja kohustusi, kui pärandvara pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3.4. Vastavalt

§ 29

lg-s 4 sätestatule avaldab kohus Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse lõpetamise teate. 4. Pankrotimenetluse kulud 4.1.

§ 150

lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt kuupalga alamamäär 820 eurot. Seega halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitanud aruandes kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi, tunnitasu määraks on märgitud 110 eurot. Seega on ajutise halduri tasuks 1210 3 2-24-12678 eurot, millele lisandub käibemaks summas 266,20 eurot. Kuna pärandvara pankrotimenetluses puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, taotleb ajutine haldur tasu maksmisel menetlusabi ning palub summa 885,72 eurot (s.o koos käibemaksuga), halduri tasuna hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud osas summas 590,48 eurot (koos käibemaksuga) välja mõista halduri tasu võlgnikult. 4.2.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 23

lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 23

lg 51 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Nimetatud § 2 lg 1 kohaselt, kui ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 4.

1. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud töö, aruandes ja ajutise halduri tasu taotluses näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletav tasu 1210 eurot, millele lisandub käibemaks ja selle hüvitamine menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses sätestatud ulatuses (11x(33x2)) vastab seaduses sätestatule ja on põhjendatud. 4.
2. Võlgniku pärandvaras puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vara. Seega kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt, s.o summas 885,72 eurot (sisaldab käibemaksu). Summa kanda büroo arvele, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust jääb võlgniku kanda, s.o 590,48 eurot (koos käibemaksuga).
3. Avaldaja menetluskulu Avaldajate poolt kantud menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodust lähtudes jätab kohus avaldajate kantud menetluskulud avaldajate enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4