1-23-1381/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2024.a. Jõhvi Kohtuasja number 1-23-1381 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo Marina Davõdovitš Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 18.09.2024 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Oleg Verstakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Verstakov, isikukood 38803140244, viibib Viru Vanglas Kaitsja Advokaat Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Oleg Verstakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina taotlus Oleg Verstakovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 246,44 eurot. Välja mõista Oleg Verstakovilt kriminaalmenetluse kulud 246,44 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Oleg Verstakovil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700013676 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.09.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Verstakovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Verstakov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.04.2023.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 1, 3; § 120 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 05.10.2022 ja lõpp 05.02.
2. Kinnipidamisasutuses Oleg Verstakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt soovib asuda elama ühiselamusse aadressile xxx. Kinnipeetaval on xxx haridus. Vangistuses omandas riigikeele xxx taseme. Kinnipeetav on töötanud nii ametlikult, kui ka mitteametlikult. Samuti sai ta xxx. Majanduslikku toimetulekut mõjutas alkoholi liigtarvitamine. Varasemalt korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Isikul on võlgnevusi 12057 eurot ja vabanemisfondis on xxx eurot. Isik viibib avavanglaosakonnas alates 21.06.
3. Väljaspool vanglat töötab alates 22.07.2024 xxx, vanglas on töötanud xxx. Vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Lähivõrgustikku kuulub õde. Endise elukaaslasega on tal laps, kes viibib xxx. Varasemalt on pannud toime kuriteo grupis. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Tarvitas vabaduses igapäevaselt alkoholi. Isik on korduvalt alkoholijoobes toime pannud kuritegusid. Läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabaduses tarvitas narkootikume 2-3 korda nädalas. Süstinud ei ole. Kinnipeetaval on diagnoositud xxx. Isikul on osaline xxx. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad impulsiivsusele. Nähtub puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede lahendamise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele kordus seadusevastane käitumine ja jätkus alkoholi kuritarvitamine. Tuleviku eesmärgid seotud esmajärjekorras võlgade tasumisega ning edaspidi kodu loomisega. Isikul väljakujunenud kriminaalne elustiil. Ei ole teinud järeldusi oma eelmistest vangistustest. Oleg Verstakovi ei ole varasemalt käitumiskontrollile allutatud. Ametnikega ei ole probleeme esinenud. Ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav on karistatud 7 korda, millest 1 on kehtiv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Viru Vangla ei toeta Oleg Verstakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Oleg Verstakov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust ning palub ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Oleg Verstakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/
4. 2 KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Oleg Verstakovil on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Oleg Verstakovil on vabanemisel olemas elukoht xxxasuvas ühiselamus, garanteeritud töökoht on olemas. Isik viibib avavanglas alates 21.06.
5. Harju Maakohtu 17.04.2023 otsusega oli Oleg Verstakov süüdi mõistetud korduvas kehalises väärkohtlemises, kui tekitatud oli üle 4 nädala kestev tervisekahjustus ning ähvardamises. Kokku 9 episoodi. Selle eest mõisteti lühimenetluse korras 3 aastat 4 kuud vangistust. Riigikohtu lahendi 1-15-1446 kohaselt saab ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada ka isiku kustunud karistusi. Oleg Verstakovil on 6 arhiveeritud karistust vägistamise, röövimise, varguste, kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Oleg Verstakov kannab vangistust viiendat korda. Ta ei ole teinud vajalikke järeldusi eelnevatest karistustest ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus leiab, et arvestades Oleg Verstakovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduv kehaline väärkohtlemine ning ähvardamine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 3 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.02.2026, ärakandmiseks on üle 1 aasta 4 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada ja osaleda sotsiaalprogrammide jätkutegevustes. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kuna eelnevad karistused ei ole talle mõjunud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isik on korrektselt täitnud individuaalset täitmiskava. Isik osales riigikeele xxx taseme kursustel ning sooritas eksami. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid. Ta töötas nii vangistuses, kui ka nüüd väljaspool vanglat. Avavanglas viibib ta ligi 3 kuud, mis on veel liiga lühike aeg, et teha tõsikindlaid järeldusi isiku käitumise suhtes. Läbimata on veel jätkutegevused sotsiaalprogrammidele ning vabanemiseelne nõustamine, mis on planeeritud hilisemaks ajaks. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning alkoholisõltuvus. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Oleg Verstakovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Oleg Verstakovist tuleneva ohu. Oleg Verstakovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Samuti on tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu nii vangla, kui ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga 4 süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne tähtaega ja määrata kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Oleg Verstakovi vabastamisega temale Harju Maakohtu 17.04.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5