← Eesti

3-24-1645/12

Obsah (4)§ 45§ 121§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 7. juunil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1645 Haldusasi X. X. kaebuse Transpordiameti 23. aprilli 2024. a

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Transpordiamet algatas
  2. augusti
  3. a otsusega nr 1.1-2/21/118 keskkonnamõju hindamise (KMH) riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. Projektiga kavandatakse rajada teelõigul 2+2 ristlõikega maantee. Kavandatakse üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 13 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus.
  5. aprilli
  6. a otsusega nr 1.1-2/24/48 tunnistas Transpordiamet KMH aruande nõuetele vastavaks.
  7. X. X.el esitas
  8. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Transpordiameti
  9. aprilli
  10. a otsuse tühistada. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus peatada vaidlustatud otsuse täitmine või kehtivus kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. 3.
  11. Kaebaja on Kambja vallas Räni külas asuva Xxxxx kinnistu omanik (katastritunnus: xxxxx:xxx:xxxx). 3.
  12. KMH aruanne ei vasta KMH programmile ega KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele. Aruanne ei ole asjakohane ega piisav. Vastustaja ei arvestanud kaebaja esitatud vastuväiteid. 3.
  13. Eelprojekt on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringu järgi ei ulatuks perspektiivne liiklussõlm kaebaja kinnistule. Seega on ka KMH aruanne üldplaneeringuga vastuolus. Lisaks on aruanne ja eelprojekt vastuolus maakonnaplaneeringuga, mis ei näe ette sellise tee rajamist. 3.
  14. KMH programm ei ole objektiivne, kuna nii selle tellijaks, arendajaks kui ka otsustajaks KeHJS tähenduses on Transpordiamet. Amet saab nii programmi kui ka hinnangut endale soodsas suunas mõjutada. 3.
  15. Otsuses on kirjas, et Maa-amet, Päästeamet, Kambja Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KeHJS alusel seatud tähtaja jooksul seisukohta ei esitanud. Kohalike omavalitsuste kooskõlastuste esitamata jätmine on oluline menetlusõiguste rikkumine. Oluline rikkumine on ka see, et aruanne loeti vaikimisi Kliimaministeeriumi, Maa-ameti ja Päästeametiga kooskõlastatuks. 3.
  16. Kavandatava tegevuse eesmärk on ebaselge ja üldsõnaline. Esile pole toodud ühtegi sellise teelõigu rajamise vajalikkust tõendavat uuringut või analüüsi. Lõplikku lahendust pole koostatud, seega pole arusaadav, mida KMH raames on üldse hinnatud. Kavandatava tegevuse alternatiive pole analüüsitud. Mitmel puhul on öeldud, et mõju selgub ehitamise käigus. KMHs ei või jätta olulist keskkonnamõju välja selgitamata. 3.
  17. Analüüsitud pole tegevuse mõju inimeste varale. Ilmselgelt meelevaldne on aruandes esitatud seisukoht, et kinnistuomanikelt maade sundvõõrandamine ei ole oluline keskkonnamõju KeHJS mõistes. 3.
  18. EÕK taotlust põhjendas kaebaja järgmiselt. Kaebaja ja vastustaja vahel on vaidlus kohtuasjas nr 3-23-2268, mille esemega (ebaseaduslikud projekteerimistingimused) on praeguse kaebuse ese seotud. Kui vaidlustatud otsuse kehtivust või täitmist ei peatata, võib kaebajale tekkida lisakahju ning veelgi intensiivsem põhiõiguste riive. Otsusega võivad kaebaja põhiõigused saada pöördumatult kahjustatud, kuna ta võib vastustaja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel kaotada omandiõiguse maale. Otsuse peatamata jätmise korral jätkab vastustaja õigusvastaste menetlustoimingutega. See raskendab igal juhul kaebaja eesmärgi saavutamist.
  19. Transpordiamet selgitas kohtunõudele esitatud vastuses, et
  20. aprilli 2024 a otsuses märgitud KMH ei ole läbi viinud ühegi tegevusloa menetluses. KMH on tehtud KeHJS § 26 1 lg 1 alusel ehk arendaja soovil ehitusprojekti koostamise käigus. Vaidlustatud otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. KMH vastavaks tunnistamise otsusel pole iseseisvat reguleerivat toimet, st see pole suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele ega oma vahetut mõju. Tegemist on toiminguga. Haldusmenetluse üksikuid toiminguid haldusakti väljaandmisel vaidlustatakse üldjuhul koos haldusakti vaidlustamisega (HMS § 72 lg 2). Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. See otsus ei ole lõpphaldusakt. Menetlustoimingu vaidlustamiseks pole kaebajal praegusel juhul kaebeõigust (

§ 45lg 3). 5. Kaebaja esitas seisukoha, milles leidis, et KMH viiakse läbi haldusmenetlusena (vt Ke

HJS § 1 lg 2). Selle tulemusena vormistatakse haldusakt. Tegu pole üksiku menetlustoiminguga. KMH aruanne vormistatakse otsusega (KeHJS § 22 lg 6). HMS § 51 lg 1 järgi on otsus haldusakt. Otsus sisaldab ka vaidlustamisviidet (HMS § 57 lg 1). Kaebaja on pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks ja tal on kaebeõigus. KOHTU PÕHJENDUSED 2

(3)
  1. KMH ei ole eraldiseisev menetlus. Hindamine tehakse loamenetluse raames ning on suunatud loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumisele. KMH puudusi on võimalik esile tuua menetluse lõpptulemusena antud haldusakti vaidlustamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 22). KeHJS § 261 lg 1 näeb ette võimaluse algatada arendaja taotluse alusel KMH enne KeHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist. Praegusel juhul on KMH algatatud selle sätte alusel. Ka sellel alusel tehtav KMH on siiski olemuslikult seotud tegevusloaga KeHJS mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-21-2682, p 14). See tuleb lugeda tee-ehituseks antava haldusakti menetluses tehtavaks toiminguks, isegi olukorras, kus ehitusõigusliku loa taotlus esitatakse pärast KMH tegemist.
  2. KMH aruande heakskiitmise otsus ei ole haldusakt. See, kas tegu on haldusaktiga, ei sõltu mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle sisust. Samuti ei muuda kõnealust dokumenti haldusaktiks see, et Transpordiamet on sellele ekslikult lisanud haldusaktile omase vaidlustamisviite. Haldusaktiga oleks tegu juhul, kui see oleks suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (vt HMS § 51 lg 1). KMH aruande heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta kellegi õigusi ega kohustusi. See ei loo projekti arendajale õiguskindlust projekti enda heakskiitmise osas. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõju kohta (KeHJS § 31 lg 1). Järgnevas haldusmenetluses arutatakse lahendused puudutatud isikutega läbi. Vastava vajaduse ilmnemise korral on võimalik ka keskkonnamõju hinnangut veel täiendada (vt KeHJS § 24 lg 11).
  3. Seega ei ole kaebaja võimalused eesseisvas haldusmenetluses oma õigusi kaitsta pärast KMH aruande heakskiitmist mingil moel piiratud. Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult.
  4. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1 ja § 45 lg 3).

Kohus tagastab kaebuse. Kaebuse sel alusel tagastamise korral tasutud riigilõivu ei tagastata (

§ 104lg 5 p 2).

Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, tuleb EÕK taotlus jätta läbi vaatamata. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt jõustunud Riigikohtu 05.11.2024 määrusega. 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.