1-21-6630/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2024 1-21-6630 Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Erki Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Erki Ivanov (isikukood 38310126524) Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Ruti Kilg RESOLUTSIOON Jätta Erki Ivanovi määruskaebus Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Erki Ivanov tunnistati Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati E. Ivanovi karistuse kandmise aja alguseks
9. juuni
10. Karistuse lõpptähtaeg saabub
11. juunil
13. Tartu Maakohtu
14. oktoobri
15. a määrusega jäeti E. Ivanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
16. E. Ivanov asuks elama õe 3-toalisse korterisse. Elamine on halvas seisukorras, seal elab lisaks õele veel tema abikaasa ja 6 last vanuses 1-
17. Kolm täisealist meest on kriminaalkorras karistatud. E. Ivanov soovib endale kiiresti korteri üürida. Samas pole kindel, millal kolimine aset leiab. Ülerahvastatud korteris on suurem võimalus arusaamatuste tekkeks ning vägivalla kasutamiseks.
18. Süüdimõistetu varasem elukäik ja tema isik kätkevad uute kuritegude ohtu. E. Ivanovi on karistatud 12 korral. Tegemist on tema mitmenda vangistusega. Olles varem karistatud varguste, röövide, omastamise, vägivallaga avaliku korra raske rikkumise, kehaliste väärkohtlemiste, vägivallaga omavolilise sissetungi, võimuesindaja solvamise ja ähvardamise eest, kannab ta praegust karistust kehalise väärkohtlemise ja ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Alates
19. aastast on ta mõne aasta pikkuse intervalliga pannud toime isiku- ja varavastaseid kuritegusid.
20. E. Ivanov soovib loobuda alkoholist, abistada ema, tööle minna ja seaduskuulekas olla. Samas oli tal ka varem pere, ent see ei motiveerinud teda seaduskuulekusele. Samuti rääkis ta, et ei tarvitanud enne vangistust kanget alkoholi, ent ometi pani ta tuttava juures toime vägivallakuriteo, mida selgitas viina joomisega. Seega ei pruugi E. Ivanov täiel määral oma varasemaid käitumismustreid teadvustada ning võib hakata neid kordama. Ta on pannud kuriteod toime hetke ajendil ning enamasti alkoholijoobes. Vangistuseelse ajaga võrreldes tema elukorralduses erilisi muutusi toimunud ei ole. E. Ivanov on kergesti ärrituv. Tema probleemide lahendamise oskus on puudulik ja ta kasutab selleks ka kuritegelikke mooduseid. E. Ivanov leiab enda kuritegudele õigustusi ning vähendab süüd. Süüdlane ei teadvusta oma teo raskust, sellise käitumise lubamatust ja vajadust hoiduda konfliktide lahendamisest vägivallaga. Ta on varasemalt kriminaalhooldusnõudeid rikkunud ja pannud katseajal toime uue kuriteo. MÄÄRUSKAEBUS
21. E. Ivanov palub, et tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus võetaks uuesti otsustamisele, rahuldaks määruskaebus ning vabastataks ta karistuse kandmisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Riigikohus on 28.11.2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-227792/21, p 8).
23. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus E. Ivanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Lähtutud ei ole sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest, olulisi asjaolusid ei ole tähelepanuta jäetud. Kohus arvestas nii positiivseid asjaolusid („Viha juhtimise“ programmi läbimine, valmisolek asuda alkoholiravile, elukoht, üldjoontes hea käitumine vangistuses, lähedased), kui ka negatiivseid asjaolusid (pikaaegne kriminaalne elukäik, alkoholi tarvitamine, mille käigus avaldub vägivaldsus ja kriminaalhoolduse luhtumine). Kohus leidis, et ka isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud kätkevad mõningaid negatiivseid momente (nt elukoha ja isa kehalise väärkohtlemisega seonduv). Lisaks tõi kohus välja, et E. Ivanovi praegused elutingimused ei ole vangistuseelsetest erinevad ning täheldas, et süüdlase käitumises on endiselt täheldatav puudulik probleemilahendusoskus ja eneseanalüüs ning kalduvus oma eksimusi pisendada. Temast lähtub endiselt oht uute kuritegude toimepanemise jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus asjakohaselt argumenteerinud, miks süüdlasel tuleb vangistust edasi kanda. Määruskaebuses ei ole maakohtule ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist. Seega ei tingiks E. Ivanovi palve vaadata tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus uuesti läbi, maakohtust erineva lahendi tegemist.
24. Kuna ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda kaebuse piiridest, jääb see KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2 (allkirjastatud digitaalselt) 3