Obsah (10)

§ 405§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 162§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks 30. august 2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-2

) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega

§ 405

järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas

§ 444lg 2.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 113. 2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vaidlus puudus selles, et kostja sõiduk registrimärgiga XXXXXX oli pargitud: 1)17.02.2022 Tallinnas Kristiine keskuse parkimisalal, kus kostjal oli märkimata parkimise aeg ja hageja tegi kostjale leppetrahvi 15 eurot numbriga 1351 7022 2155 2325, trahvi maksetähtaeg oli 03.03.2022, (Lisa 1); 2) 20.10.2023 Tallinnas Tähesaju 5 asuval parkimisalal, kus kostjal oli parkimise eest i kostjal tasumata, hageja tegi kostjale leppetrahvi 55 eurot numbriga 1412 0102 3114 3180, trahvi maksetähtaeg oli 27.10.2023, 3) hageja opereerib ülalviidatud kohtades parkimist,

1. c)kostja jättis ülalviidatud leppetrahvid kokku 70 € hagejale tasumata,
2. d)hageja sissenõudmiskulud on 15 €, mis on kostja poolt hagejale tasumata. Ülaltoodu tõttu ei hinda kohus täiendavalt hagiavalduse lisades 1- 7 olevaid tõendeid nagu väljatrükid leppetrahvidest, fotod, parkimistingimustest fotod, nõudekiri kostjale 13.11.23 ja väljavõtted päringutest Transpordiametile (dtl 61-98). Seega oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud parklates ja märgitud aegadel sõiduki parkimislepingud, kus kostja pidi 17.02.22 parkimise korral fikseerima parkimise algusaja ning 20.10.23 parkimise korral tasuma parkimistasu ning nende kohustuste rikkumise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jättis kostja ülalviidatud parklates esimesel juhul parkimisaja märkimata ja teisel korral tasu maksmata ning hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded kokku 70 €. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et leppetrahvid on tasutud ja seda väidetavalt 3 kohtutäituri vahendusel. Seega on ebaõige tema väide, et hageja on nõudeid esitades alusetult rikastunud. Eeltoodu aluse on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 järgset parkimislepingu tingimusi: jätnud esimesel juhul fikseerimata algusaja ja teisel juhul tasu maksmata. Hageja asetas leppetrahvi nõuete kviitungid sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, mida tõendavad hageja esitatud fotod (dtl 68, 69, 72, 73). Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 03.03.22 (15 eurot) ja 27.10.23 (55 eurot), siis rikkus kostja VÕS § 100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt kohustuse täitmist leppetrahvi tasumist. Hagejal tekkisid sõiduki ja kostja andmete saamisega sissenõudmiskulud 15 € selleks, et esitada kostjale nõue enne kohtumenetlusust. Vaidlust pole selles, et kostjal sissenõudmiskulud hagejale hüvitamata. Kostja rikub VÕS § 100 mõttes ka VÕS § 113.2 lg 2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist -15 euro tasumist. Hageja leppetrahvide nõue kokku 70 € ja sissenõudmiskulude nõue 15 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 70 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud

§ 144

p 1 järgi.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 162lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi tuleb rahuldada, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kohus jätab nende suuruse kindlaks määramata. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline

§ 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud.

Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista

§ 162

lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi lõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 4 Hageja esitas hagiavalduses esindaja kulude nõude 2 tunni töö eest 220 eurot. Kostja on kinnitanud hagiavalduse kättesaamist, hagile vastanud, seega on ta hagiavalduses märgitud kulude nimekirja kätte saanud. Kohus hindab esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust

§ 175lg 1 järgi.

Kohus leiab, et

§ 175lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 2 tunni eest põhjendatud.

Tasu määr 110 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on

§ 175lg 1 järgi 220 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 340 € (100 +20+220).

§ 177

lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5