KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-976 Haldusasi D.F-i kaebus Kose Vallavalitsuse 14.05.2024 korr

) § 235 lg 1 ja § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on D.F-i kaebus Kose Vallavalitsuse 14.05.2024 korralduse nr 165 tühistamiseks ja Kose valla kohustamiseks rahuldama tema sotsiaaleluruumi eraldamise taotlus.
2. D.F esitas 28.03.2024 halduskohtule riigi õigusabi taotluse.
3. Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja avaldustes kirjeldatud füüsilised vigastused ega neist tingitud osaline töövõime ei takista kohtumenetluses osalemist. Kuigi väärteoasjas on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud põhjendatuks anda kaebajale riigi õigusabi, ei ole väärteomenetluses võetud seisukohad automaatselt ülekantavad halduskohtumenetlusse. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt tagab kohus omal algatusel 3-24-976 asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (

§ 2

lg 4), ning kohtul on kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (

§ 2lg 5).

On põhjust arvata, et kohtu selgituste abiga on kaebaja võimeline praeguses asjas ise oma õigusi kaitsma.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis määrusega rahuldamata D.F-i 22.06.2024 riigi õigusabi taotluse halduskohtu 02.05.2024 määruse vaidlustamiseks, võttis määruskaebuse sama määruse peale menetlusse ja jättis selle rahuldamata. Kaebaja 22.06.2024 riigi õigusabi taotlus jäi RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Küsimus, kas kaebajale tuleks anda riigi õigusabi praeguses halduskohtumenetluses, ei ole õiguslikult ega sisuliselt keerukas. Seega ei eelda selles osas määruse vaidlustamine eriliste õiguslike vm teadmiste olemasolu, milleks oleks vajalik määrata riigi õigusabi korras esindaja. Piisab, et kaebaja oleks oma avaldustes toonud esile asjaolud, mille tõttu tuleks tema hinnangul riigi õigusabi anda. Kaebaja on kohtule esitatud dokumentides sellised asjaolud esile toonud.
2. D.F esitas 06.10.2024 Tallinna Halduskohtule uuesti riigi õigusabi taotluse.
3. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) 06.10.2024 riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

§ 55

lg 3 järgi võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui sama seadustik ei näe ette teisiti. Kaebaja esitas 06.10.2024 korduva riigi õigusabi taotluse. Kohus lahendas esimese riigi õigusabi taotluse 02.05.2024 määrusega, millega jättis taotluse rahuldamata, leides, et halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustuse abil on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kõnealusele määrusele kaebaja poolt esitatud määruskaebus jäi Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2024 määrusega rahuldamata ning määrus on jõustunud. Kohus leiab jätkuvalt, et asjaolud ega menetluslik olukord ei ole varasemaga võrreldes muutunud, mistõttu puudub kaebajal õigus esitada uuesti samasisulist taotlust. Lisandunud ei ole uusi asjaolusid, mis tingiksid vajaduse vaadata riigi õigusabi taotlus uuesti sisuliselt läbi. 7. D.F esitas 08.10.2024 avalduse, mille kohaselt taotleb ta halduskohtu 07.10.2024 määruse edasikaebamiseks riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 119

lg 1 esimene lause sätestab, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või RÕS § 15 lg 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Halduskohus ei ole 07.10.2024 määrusega lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust sisuliselt ega ole keeldunud riigi õigusabi andmisest mõnel RÕS §-s 7 sätestatud alusel. Kohus luges kaebaja 06.10.2024 riigi õigusabi taotluse korduvaks ja jättis selle läbi vaatamata, s.o lugedes selle menetluslikult lubamatuks.

ei näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust

§ 203lg 1 esimese lause tähenduses.

Halduskohtu määruse kohta saab kaebaja esitada vastuväite apellatsioonkaebuses (

§ 203lg 1 teine lause).

Kaebaja menetlusabi taotluse on halduskohus lahendanud 02.05.2024 määrusega ja kaebaja sai kasutada oma õigust esitada selle määruse peale määruskaebus. Ringkonnakohus jättis 09.07.2024 määrusega halduskohtu määrusega jõusse. Sellega on kaebaja riigi õigusabi taotlus lõplikult lahendatud. Eelnev ei takista siiski halduskohtul edaspidi määrata kaebajale 2