) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 14.11.2023-23.05.2024 summas 1529.37 eurot. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr xxx selgitusega „elatis“ või „tagasiulatuv elatis“. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista, sest hageja vajadused ei ole tõendatud. Kostja majanduslik olukord ei ole hea. Samuti ei ole põhjendatud võlgnevuse väljamõistmine, sest hageja ei ole varem nõudega kostja poole pöördunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 427.50 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused I
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on 2 jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot, alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxx-aastane tütar (dtl 8), kes elab isa juures (dtl 10-31, dtl 84-92) ning vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud elatise nõude
§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Kostja ei tugine asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Hageja ja kostja ei suhtle määras, mis mõjutaks väljamõisteava elatise suurust (vt dtl 19-20). Kostja on toonud esile, et tema majanduslik olukord on raske (dtl 96). Ainuüksi asjaolu, et kostjal on palju võlgnevusi, ei ole aluseks jätta elatis välja mõistmata või vähendada väljamõistetav elatis alla miinimummäära. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Seda eriti olukorras, kus kostja on kompromissipakkumises teinud ettepaneku tasuda hagejale igakuist elatist miinimummääras (dtl 70). Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. II Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 14.11.2023-23.05.2024 eest summas 1529.37 eurot. 3 Kostjalt elatise väljamõistmine ajavahemiku 14.11.2023-23.05.2024 eest ei aseta kostjat äärmiselt raskesse olukorda. Kostja väited majanduslikult raske olukorra osas on paljasõnalised. Kostja on ajavahemikul 14.11.2023-23.05.2024 säästnud elatise mittetasumisega. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus elatise välja ajavahemiku 14.11.2023-23.05.2024 eest summas 1529.37 eurot. III Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et M-S M hagi A Fi vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 24.05.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 04.12.2036 miinimumelatise 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot). Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise ajavahemiku 14.11.2023-23.05.2024 eest summas 1529.37 eurot. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu iga kuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr xxx selgitusega „elatis“ või „tagasiulatuv elatis“. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Kohus ei leia, et oleks alust kohaldada TsMS § 164 lg-t 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.