KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2804 Haldusasi Pärnu linn, Ringi

) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus edastas 18.06.2024 naaberkinnisasja omanikele tutvumiseks Pärnu Linnavalitsusele esitatud ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti bussiparkla rajamiseks Pärnu linn, Seedri tn 6 asuvale kinnistule. Menetluse ajal esitasid oma arvamuse Lootsi tn 10 ja Ringi tn 60 kinnistu omanikud.
2. Pärnu Linnavalitsus andis 10.09.2024 otsusega nr 3-5.4/535 ehitusloa Pärnu linn, Seedri tn 6 kinnistule bussiparkla rajamiseks.
3. Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu esitas 09.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 10.09.2024 otsuse nr 3-5.4/535 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus kõnealuse ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. 3-24-2804 Ehitustegevusega seonduvalt on kohtupraktikas läbivalt leitud, et kui haldusorgan näiteks peaks väljastama projekteerimistingimused, on kaebajatel veel keerulisem saavutada kaebusega taotletavat eesmärki, sest vajalik oleks vaidlustada projekteerimistingimusi ning võimalik ka, et projekteerimistingimuste alusel antavaid hilisemaid haldusakte. Juba tehtud ehitustööde nn tagasikeeramine on oluliselt raskendatud või isegi teatud juhtudel võimatu, mistõttu on vaja kohaldada esialgset õiguskaitset. Planeeritud ehitustegevuse realiseerimise järel ei ole võimalik endist olukorda taastada. Esialgse õiguskaitse vajadust ei kummuta ka asjaolu, et kaebajal on võimalik nõuda hiljem kahju hüvitamist. Kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada kõiki negatiivseid tagajärgi, samuti võib kahju tõendamine olla keeruline (Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 40). Tervis ravispaahotelli bussid pargivad spaahotelli juba olemasoleval parkimisalal, millest tulenevalt ei avalda ehitusloa kehtivuse peatamine Pärnu linn, Seedri tn 6 kinnistu omanikule mõju.
4. Tallinna Halduskohtu 10.10.2024 kohtunõudega kohustati Pärnu linna esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 15.10.2024 (kaasa arvatud). Samaks tähtajaks oli õigus esitada enda seisukoht Pärnu linn, Seedri tn 6 kinnistu omanikul, aktsiaseltsil Sanatoorium Tervis.
5. Pärnu linn palub oma 15.10.2024 vastuses Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Oma seisukohta põhjendab Pärnu linn järgmiselt. Vaidlusalust bussiparklat hakkavad kasutama ainult hotelli kliente teenindavad turismibussid ning parkla ala on mõeldud kuni kolme bussi parkimiseks. Vastustaja leiab, et kolme bussi parkimiseks rajatava parklaga ei suurene kuidagi oht kaebaja kinnistule pöördumatute kahjustuste tekkimiseks. Ala kasutatakse eelkõige busside kui mootorsõidukite hoidmiseks. Niisamuti nagu kasutatakse Pärnu linn, Ringi tn 60 hoone ees asuvat parkimisala mootorsõidukite hoidmiseks. Mootorsõidukite liiklemine on tavapärane sh busside liiklemine reisijate veoks, mis ei ole midagi enneolematut selles piirkonnas ega üleüldiselt Pärnu keskuslinna tiheasustusaladel. Tiheasustusalal elamine toob paratamatult kaasa erinevaid mõjusid ning on tavapärane, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid, kuid tiheasustusalal mootorsõidukite parkimisest tulenev mõju ei saa olla kaebaja jaoks ülemäära koormav ning tingida Pärnu linn, Seedri tn 6 kinnistu omaniku huvide ja soorituspõhiõiguse piiramist Pärnu linn, Ringi tn 60 kinnistu omanike soovitud mahus. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele, mille järgi peab parkla serva ja korruselamu akendega hoone seina vahekaugus olema vähemalt 8 m ning parkla peab olema eraldatud haljastusribaga. Ka ei saa olla parklas parkimine vahetu oht Ringi tn 60 kortermaja kasutajatele, seda enam, et piirkonnas on rajatud turvaline taristu sh kõnniteed, haljasribad jne. Vaidlusalust parklat kavandatakse alale, mis külgneb Ringi tn 60 hoonega ca 10 meetri ulatuses osas, kus hoone aknad ja rõdud algavad teisest korrusest. See tähendab, et ka parklast hoonete akendesse sisuliselt näha ei ole võimalik, nendesse ei saa paista mootorsõidukite tuled, ega saa olla varjatud ka akendesse langev päikesevalgus või avanev vaade tervikuna. Lisaks kavandatakse parkla äärealale Ringi tn 60 osas haljastushekk, mis varjab võimalikke mõjusid. Mootorsõidukite käivitamise ja nendega sõitmisega tekivad paratamatult nii heitgaasid kui ka müra, mis on tiheasustusalal ka iseenesest mõistetav ja millega tuleb arvestada. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et ettenähtud heitgaaside piirnorme või mürataset kuidagi ületatakse. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt

§ 44lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2). 7. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 12 lg-st 1 teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Selles sättes on peetud silmas eeskätt kaasomandi osa eseme tavapärast valitsemist vastavalt KrtS § 34 lg-le 2 ja §-le 35 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-964, p 13; 24.09.2020 otsus nr 3-19-2175, p 12; 25.03.2020 määrus nr 3-20-236, p 15; 08.05.2019 otsus nr 3-18-873, p 12). Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ehitusluba ei takista korteriühistul korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemist. Seejuures on ehitusloa õigusvastasust seostatud üldplaneeringust tulenevate nõuete rikkumisega (nt parkimiskorraldus, sobivus olemasolevasse keskkonda), naabrusõiguse rikkumisega (müra, jalakäijate ohutus, privaatsus) ning menetlusnormide rikkumisega. Tegemist ei ole korteriühistu õiguste väidetavate riivetega. Nimetatud etteheited saavad puudutada üksnes Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriomandite omanike õiguste riivet, kuid mitte korteriühistu õigusi. Korteriühistule ei tulene seadusest ega põhikirjast õigust esitada kaebust korteriühistu liikmete selliste subjektiivsete õiguste kaitseks, mis ei seondu kaasomandi osa eseme valitsemisega. Olenemata sellest, et korteriomanikud valitsevad kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu, ei ole nimetatud osa siiski korteriomanditest lahutatav ja seega pole võimalik rääkida nt korteriühistu omandiõiguse või muude subjektiivsete õiguste riivest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-964, p 13). 8. Eeltoodust lähtuvalt kuulub korteriühistu kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele läbivaatamatult.

9. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse haldusakti täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni (

§ 251

lg 1 p 1).

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 11. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (

K, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (

§ 249lg 3 ls 1).

12. Kohus märgib siiski järgmist. Kohtu hinnangul ei kuuluks kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ka juhul, kui korteriühistu kaebeõiguse esinemist jaatada. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral 3