KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Tallinn

) § 123 lg 1 p-le 2, jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-tele 5 ja 6, Keila Linnavolikogu 25.02.2016 määruse nr 6 „Keila linna jäätmehoolduseeskiri“ (JHE 2016) §-le 10 ning riigihanke tulemusel sõlmitud 25.05.2022 korraldatud jäätmeveo töövõtulepingu nr 12-2/86 p-le 4.

2. Keila linn ja RAGN-SELLS AS sõlmisid 04.12.2023 lepingu nr 12-2/86 muutmise kokkuleppe, millega muudeti segaolmejäätmete veoteenuse hindasid vastavalt 16.11.2023 korraldusele nr 2-2/
3. Kokkuleppe kohaselt on alates 01.01.2024 segaolmejäätmete 1 m 3 maksumuseks senise 6,78 eurot asemel 10,17 eurot.
4. Keila Linnavalitsus muutis 28.12.2023 korraldusega nr 2-2/382 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64, § 65 lg 1 ja § 68 lg 2 alusel oma 16.11.2023 korralduse õiguslikku alust ja põhjendusi. Õiguslike aluste loetelust jäeti välja JHE 2016 § 10 ning loetelu täiendati viitega

§ 123lg 1 p-le 4.

Lisaks täiendati 16.11.2023 korraldust järgmiste põhjendustega. Keila Linnavalitsus on seisukohal, et kummalgi lepingupoolel ei olnud Ukraina sõjast tingitud täiesti ootamatut tööjõukulude ja kütuse hinnatõusu võimalik pakkumuse tegemise ajal ette näha ka kõige suurema hoolsuse juures. Taotluse kohaselt ei ole kehtivad jäätmeveo teenustasud piisavad, et katta seadusega nõutud kulusid (JäätS § 65 lg-d 5 ja 6). Kuna taotletud on üksnes segaolmejäätmete veo teenustasude tõstmist, aitab biojäätmete jätkuv tasuta vedu kaasa nii riigi (vt JäätS §-d 134 ja 1363) kui ka Keila linna (vt Keila Linnavolikogu 22.06.2021 määrus nr 10 „Keila linna jäätmekava aastateks 2021–2026“) püstitatud eesmärkide saavutamisele – tõhustada jäätmevaldajate poolt jäätmete liigiti kogumist. Täidetud on

§ 123

lg 1 p 4 tingimused, millal hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta ilma uut riigihanget korraldamata. Samuti vastab 25.05.2022 kokku lepitud teenustasude hinna muudatus

§ 123

lg 1 p-le 2, sest lepingu p-s 4.5 on hinna läbivaatamise kohta selgelt ja ühemõtteliselt ette nähtud, et seda saab teha töövõtja põhjendatud ettepanekute alusel, kooskõlas riigihanke alusdokumentidega (RHAD) ja õigusaktidega ning linnavalitsuse korralduse alusel. 6. Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2023 kaebuse (täiendatud 19.12.2023 ja 02.01.2024) Keila Linnavalitsuse 16.11.2023 korralduse nr 2-2/325 (muudetud 28.12.2023 korraldusega nr 2-2/382) ja 04.12.2023 lepingu nr 12-2/86 muutmise kokkuleppe tühistamiseks. Korraldus on õigusvastane, sest Keila Linnavolikogu 26.04.2022 määrusega nr 5 kehtestatud Keila linna jäätmehoolduseeskiri (JHE 2022) ei võimalda muuta teenustasusid korralduses toodud põhjendustel. Kui JHE 2016 § 10 lg 2 lubas taotleda teenustasu muutmist objektiivsete asjaolude esinemisel, millega vedaja ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada, siis JHE 2022 § 10 lg 2 kohaselt võib vedaja taotleda teenustasude muutmist üksnes käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu muutmise korral, mida ei saanud pakkumuse esitamise momendil ette näha. Kontsessioonileping sõlmiti 25.05.2022 ehk pärast JHE 2022 kehtestamist ning seega tuli korralduse andmisel sellest lähtuda (vt ka HMS § 93 lg-d 1 ja 2). JHE 2022 § 10 lg 3 kohaselt ei saa taotlust teenustasude muutmiseks esitada varem kui 2 aastat pärast kontsessioonilepingu sõlmimist. Ka JHE 2016 järgi ei oleks teenustasude muutmine põhjendatud. RAGN-SELLS AS ei saanud arvestada, et kütuse- ja tööjõukulud ning jäätmete vastuvõtutasud jäävad samaks kogu lepingu kehtivuse perioodiks. Tegemist on ettevõtja tavapärase äririskiga. Kui tõsta teenustasu 50% 3

§ 123lg 1 p-ga 2, kuna RHAD ei näinud eraldi ette teenustasu muutmise tingimusi.

JHE 2016 § 10 lg 2 ei reguleeri seda, kuidas taotleda teenustasu muutmist (erinevalt JHE 2022 §-st 10). Puuduvad ka muud

§-s 123 sätestatud alused kontsessioonilepingu muutmiseks. Hindade tõstmist ei õigusta Ukraina sõja mõjud, sest sõda algas kolm kuud enne kontsessioonilepingu sõlmimist. 7. Keila linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ja sõlmitud kontsessioonilepingu muutmine ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei saa pöörduda kohtusse Keila linna jäätmevaldajate huvide kaitseks. Kontsessioonilepingu muutmine oli

§ 123

alusel võimalik ja vastustaja on hinnatõusu põhjendatust hoolikalt kaalunud (16.11.2023 korralduse puudulikud põhjendused on parandatud 28.12.2023 korraldusega). Viide JHE 2016 sätetele oli ekslik ning see viga parandati viitega

§ 123lg 1 p-le 4.

Tegu ei olnud hinna muutmisega JHE-s toodud alustel, vaid ettenägematutest asjaoludest tekkinud vajadusega hinda korrigeerida (vääramatu jõuna käsitatav Venemaa sõda Ukraina vastu ning selle mõjud Eesti majandusele). Hinnatõus ei ületanud 50% kontsessioonilepingu algsest maksumusest (segaolmejäätmete 1 m3 veo maksumus oli 6,78 eurot ja uus hind 10,17 eurot, mis teeb hinnatõusuks 50%). Muutmine oli kooskõlas ka

§ 123lg 1 p-ga 2 ning kolmas isik ei ole esitanud valeandmeid.

Vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta, et biojäätmete käitlemine on segaolmejäätmete käitlemisest odavam. Pärast hanke väljakuulutamist on linnas kasutusele võetud 11 korruselamut (kokku 183 korterit) ja 13 üksikelamut, mistõttu ei ole segaolmejäätmete kogused tõenäoliselt oluliselt vähenenud.

1. RAGN-SELLS AS palus seisukohas jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korralduse andmise aluseks ei olnud JHE, mistõttu on sellega seotud väited asjakohatud. Kui JHE on siiski kohaldatav, siis kohaldub pakkumuste esitamise hetkel kehtinud JHE 2016, mitte JHE
2. Ukraina sõda mõjutas otseselt teenustasude hinnatõusu ja selle aluseks olevad asjaolud ei olnud pakkumuse esitamise ajal (07.09.2021) ettenähtavad. Hinna tõstmist taotleti alles 29.08.2023, mitte kohe pärast lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine viibis kuni 25.05.2022 seoses kaebaja algatatud kohtuvaidlusega ja vahepeal algas täiemahuline sõda Ukrainas, mis on ettenägematu asjaolu

§ 123lg 1 p 4 tähenduses.

Hankemenetluse ajal ei olnud ka hoolsaimal pakkujal võimalik näha ette Ukraina sõjast tingitud olulisi ja kiireid hinnatõuse ja hinnakõikumisi. Need ületasid ettevõtja tavapärase äririski. Biojäätmete teenustasu ei muudetud. Kütusehindade tõusu määra osas tugineti Euroopa üldisele andmebaasile, mille kohaselt oli muutus

1. a septembri ja
2. a augusti vahel 49,64%. Kütuse- ja elektrienergia hinnatõusu on selgelt mõjutanud ka kütuse ja elektrienergia aktsiisimäärade tõusud. JHE 2022 § 10 lg 2 sõnastus ei välista ka muid aluseid teenustasude suurendamiseks. Täiendavalt on 01.01.2024 tõusnud käibemaksumäär ja sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär (
3. a-l 654 eurot;
4. a-l 725 eurot). Kaebaja omistab kolmanda isiku kinnituskirjale põhjendamatult ulatusliku tähenduse. 4

§ 4

p 13 kohaselt on kontsessioonilepingule omane äririski üleminek kontsessionäärile, mida pakkuja saab maandada riigihankes pakutava hinna kaudu (vt ka direktiivi 2014/23/EL 1 põhjendus 18). Äririski üleminekut kontsessionäärile tuleb arvestada ka kontsessioonilepingu muutmise lubatavuse hindamisel.

§ 141

lg 7 kohaselt lähtutakse kontsessioonilepingu muutmisel

§-st 123 ning lisaks tuleb arvestada RHAD-s (sh kontsessioonilepingus) toodud tingimusi ja hankija selgitusi (vt lepingu p 2.2). Teenustasude muutmist reguleerivad lepingu p-d 3.19 ja 4.5 ning TK p-d 1.4.2 ja 1.4.5.

1. Hankija selgitas 24.08.2021 vastuses, et hinna ümbervaatamine toimub vaid TK p-s 1.1.5 viidatud Keila linna jäätmehoolduseeskirjas (§ 10 lg 2) toodud alustel. Asjaolust, et pakkujad pidid pakkumust tehes arvestama võimalusega, et linna õigusaktid võivad muutuda, ei järeldu, et pakkujad pidid mh arvestama, et tulevikus võidakse oluliselt piirata kontsessioonilepingu muutmise tingimusi. RHAD-s tehtud viide JHE-le võib kohtu hinnangul samaaegselt tähendada nii JHE 2016 kui ka JHE
2. TK p-d 1.1.5 ja 1.4.3.3 viitavad kehtivatele õigusaktidele, kuid TK p-s 1.4.2 on peetud silmas hankemenetluse ajal kehtinud JHE-d. Seega tuleb teenustasude muutmisel võtta aluseks JHE
3. Hankijal tulnuks õigusselguse huvides seda JHE 2022 rakendussätetes reguleerida, kuid seda lünka on võimalik tõlgendamisega ületada (st lähtudes hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgitustest). Järelikult oli hankijal õigus nõustuda teenustasude muutmisega, kui täidetud on

§-s 123, RHAD-s ning JHS 2016 § 10 lg-s 2 sätestatud tingimused. Kontsessioonilepingu muutmine ei olnud võimalik üksnes

§ 123alusel.

Vastustaja on möönnud 16.11.2023 korralduse formaalset õigusvastasust (puudusid kaalutlused ja viidati valele õiguslikule alusele), kuid seda parandati 28.12.2023 korraldusega. Tuginemine

§ 123

lg 1 p-le 4 jääb arusaamatuks, sest puuduvad andmed, et hankelepingu muutmine oleks põhjustatud hankijast. Kontsessioonilepingu muutmine oli võimalik üksnes

§ 123lg 1 p 2 alusel (vt ka direktiivi 2014/23/EL art 43 lg 1 punkt a).

Kuigi vastustaja kinnitusel oli hankelepingu muutmise aluseks üksnes

, hinnati tegelikult kontsessioonilepingu muutmise lubatavust kooskõlas lepingu p-ga 4.5, TK p-ga 1.4.2 ning JHE 2016 § 10 lg-ga 2.

§ 123

lg 1 p 2 alusel teenustasu muutmine eeldab vastustaja uurimiskohustuse ja kaalutlusõiguse teostamist (vrd Riigikohtu 31.03.2022 otsus nr 3-19-312, p-d 27–28).

§ 123lg 1 p 2 ei saa muuta TK p 1.4.5.5 sisutuks.

Ei nähtu, et vastustaja oleks praegusel juhul uurimiskohustust ja kaalutlusõigust teostanud. Kontsessioonileping sõlmiti 25.05.2022 ning 01.01.2024 hinnatõus jäi vahemikku 42,86–50,11% (käibemaksuta). Vastustajal tuli 29.08.2023 taotluse (muudetud 29.09.2023) lahendamisel sisuliselt hinnata hinnatõusu vajalikkust ning tuvastada reaalselt, kas lepingu täitmisega seotud tegelikud kulud on muutunud ning kas need muudatused on tingitud asjaoludest, millega ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada. Vastustaja ei ole seda hinnanud ja kõiki asjaolusid ei ole võimalik põhjendada Ukraina sõjaga. Hankelepingu muutmine peab olema läbipaistev ning arvestama kontsessioonilepingu eripära. Kontsessionäär ei saa üldjuhul asetada teenuse vale hinnastamisega kaasnevat äririski hankijale või teenuse tarbijale. Asjaolu, et korraldatud jäätmeveo valdkonnas kontsessioonilepingu saamiseks pakutakse maksimaalselt minimaalset hinda, ei tähenda, et äririsk ei läheks üle kontsessionäärile. Suure äririski võtmist ei saa hiljem hüvitada hinna tõstmise kaudu. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta 5

§ 123alusel.

Apellandi hinnangul on

§ 123

lg 1 p 4 lepingu muutmise iseseisev alus, mis ei sõltu JHE-st ega lepingu sätetest (st erinevalt

§ 123

lg 1 p-st 2, mille puhul tuleb lähtuda mh lepingu p-dest 4.5 ja 3.19 ning TK p-st 1.4.2, kusjuures teenustasude muutmist ei välista TK p-d 1.4.5.3 ja 1.4.5.5).

§ 123

lg 1 p 4 aluseid ei ole võimalik RHAD-s ette näha, mistõttu ei saa sätte kohaldamine sõltuda RHAD-st. Kõnealune nn ettenägematute asjaolude alus lubab lepingut erandkorras muuta, kui lepingus ettenähtud muutmisklauslid (p 2) või de minimis klausel (p 1) ei ole kasutatavad. Halduskohus eksis

§ 123lg 1 p 4 kohaldamisala määratlemisel.

Sätte kohaldamine ei eelda eksklusiivselt asjaolu, mis oleks põhjustatud hankijast (vt Riigikohtu 11.11.2021 otsus nr 3-18-1946, p-d 28–29; Rahandusministeeriumi 21.03.2022 juhis „Hankelepingute ja raamlepingute muutmine kriisiolukorras. Vääramatu jõud. Leppetrahv“).

§ 123

lg 1 p 4 ja selle aluseks oleva direktiivi sätte mõttes ei ole oluline, kas ettenägematu asjaolu on põhjustatud hankijast, vaid kas tegemist on välise asjaoluga, mis on väljaspool hankija ja pakkuja tavapärast riisikot. Ükski hoolas hankija ei saanud näha ette sõja algust või selle kulgemise dünaamikat. Ukraina sõda kui vääramatut jõudu on kinnitanud nt Tallinna Halduskohus 05.12.2023 otsuses nr 323-355 (p 29). Kuivõrd riigihankes esitati pakkumused 07.09.2021, on ilmselge, et seejuures ei olnud võimalik võtta arvesse 24.02.2022 alanud Ukraina sõja mõjusid. Samuti ei olnud sõja mõju tegelik ulatus 25.05.2022 hankelepingu sõlmimise ajaks veel selge. Halduskohus ei ole lisaks lahendanud küsimust, kas tegemist on halduslepinguga või tsiviilõigusliku lepinguga. Kui tegu on halduslepinguga, siis kohalduvad halduskoostöö seaduse (HKTS) § 5 lg 1 p-d 2 ja 3 ning HMS § 102 lg 4, sest lepingu täitmisega seonduv risk ei saa jääda täielikult vedaja kanda, vaid ettenägematute kulude korral on hinna tõstmine õigustatud (vrd Riigikohtu 11.11.2021 otsus nr 3-18-1946, p 29). HMS § 102 on erinorm võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 suhtes. Kui tegu on tsiviilõigusliku lepinguga, siis saaks teenustasu tõstmise aluseks olla ka VÕS § 97 (s.o clausus rebus sic stantibus doktriin). Õige on see, et

§ 123

lg 1 p 2 alusel hankelepingu muutmine on vastustaja kaalutlusõigus, kuid kohtuotsusest ei ole tuvastatav vastustaja uurimiskohustus ja selle ulatus. Vastustaja on teostanud uurimiskohustust ja kaalutlusõigust vigadeta. Halduskohus ei saa seadusliku aluseta sekkuda hankija kaalutlusõigusesse (nt Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 319-1464, p 16), vaid kohtulik kontroll on piiratud ulatusega (nt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 12–14). HMS § 6 ei sätesta üldist reeglit, millises mahus tuleb uurimispõhimõtet rakendada ning kaalutlusõiguse ja uurimiskohustuse teostamiseks ei ole nähtud ette kindlat vormi. Pole selge, millises osas pidanuks vastustajal tekkima kahtlus, et Ukraina sõda ei ole ettenägematu asjaolu, ja mida täpsemalt oleks vastustajal tulnud veel uurida. Apellant on pidanud taotlust täpsustama ning Keila Linnavalitsuse 02.11.2023 istungil 7

§ 123

kohaldamist puudutavates vaidlustes ei ole seatud muudatuse lubatavuse eelduseks, et kokku lepitud maksumus oleks algdokumentidega kuidagi eriliselt ära tõendatud. Hankijal on õigus piirduda tõendi asemel ka üksnes kinnitusega. Kuigi kontsessioonilepingu sõlmimise ajaks oli sõda alanud, on ikka võimalik tugineda asjaoludele, mis kaudselt tulenevad sõjaolukorrast, sest kõik tulevikusündmused ei ole ettenähtavad. Halduskohus ei arvestanud 16.11.2023 korralduse parandamist 28.12.2023 korraldusega, välistades sisuliselt üldse lepingu muutmise ettenägematutel põhjustel. Halduskohus möönis, et Ukraina sõda omab sisendhindadele ettenägematut mõju, kuid nõudis mõju konkreetse ulatuse tuvastamist. Selline võrdlus eeldaks ebamõistlikke pingutusi või oleks üldse võimatu (kohus möönis ka ise, et kütuse hind ongi volatiilne). Kahtluse kõrvaldamiseks tehtavad kulutused peavad olema mõistlikud ja proportsionaalsed (vt ka HMS § 5 lg 2). Kui ettenägematu sündmus nõuab lepingu muutmist, oleks muutmata jätmine ebaproportsionaalne, arvestades teenuse osutamise katkemist ja uue hankega kaasnevaid kulusid. Apellandi esitatud andmestik kütuse hinnatõusu kohta ei olnud hinnanguline, vaid kajastas faktiliselt toimunud hinnatõusu. Kohus ei selgitanud, miks ei ole kütuse hinnatõus 49,64% Eesti kontekstis usutav. Vastustajalt ei saanud oodata, et ta asub menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtete vastaselt uurima võimatut. Seejuures ei olnud apellandi ja kaebaja pakkumuste vahe väga suur (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsus nr 3-212867, p 26), mistõttu lähtus ka kaebaja ilmselt samadest andmetest nagu apellant. Apellant esitas 11.03.2024 seisukoha lisana 1 andmed pakkumise esitamise ajal RHAD-i põhjal planeeritud ja tegelike veokulude vahe kohta, mis osutus kolmekordseks. Kuna liigiti kogutud jäätmeid tuleb vedada tasuta, siis ei kaasnenud sellega samaväärset tulude tõusu. Halduskohus jättis viidatud tõendi kohtuistungil ebaõigesti asja juurde võtmata ning apellant palub see võtta juurde ringkonnakohtul, piirates ühtlasi kaebaja ja vastustaja juurdepääsu sellele dokumendile, kuna see sisaldab apellandi ärisaladust. Kohtu põhjendused seoses biojäätmetega ei ole asjassepuutuvad, sest biojäätmete teenustasu ei muudetud. Biojäätmete käitlemiskulu kasvuga on samas apellandile kaasnenud üldine kulutõus, mis oli üheks argumendiks segaolmejäätmete teenustasu tõstmisel, sest korraldatud jäätmevedu on Keila linnas üles ehitatud n-ö täieliku ristsubsideerimise mudelil. Ka selle puhul tuleb samas jälgida õiglast tasakaalu tasuta käideldavate jäätmeliikide tekitatava kulu ja segaolmejäätmete veo eest saadava tulu vahel (JäätS § 66 lg-d 5 ja 6) ning kontsessionääril on õigus nõuda esialgse lepingulise tasakaalu taastamist VÕS § 97 või HMS § 102 lg 4 alusel. Halduskohus ei ole selgitanud, mille põhjal pidi piirkonna areng (jäätmevaldajate lisandumine) olema apellandile ettenähtav. Samuti on põhjendamata kohtu väide, et vastustaja ei ole üldse kontrollinud apellandi väidetud jäätmete tegelike koguste erinevust TK-s märgitust. Vastustaja on selgitanud, et tal ei tekkinud kahtlust esitatud andmete õigsuses. Apellant selgitas kohtuistungil, et TK-s toodud tühjenduste arv ei klapi ja seetõttu tuleb kasutada enam autosid, kuid kohus lähtus ikkagi kaebaja paljasõnalistest selgitustest. Asjakohatud on ka viited JäätS §-le 1363, sest sellele ei ole lepingu muutmisel tuginetud. Biojäätmete käitluskoha muutmisega seotud halduskohtu põhjendused on asjakohatud ja vastuolulised. Samuti ei olnud teenustasu tõstmise taotluses tuginetud eraldiseisvalt aktsiisidele ega käibemaksule, vaid need on üksnes osaks kütusehinnast. Kui ringkonnakohus peaks nõustuma halduskohtuga, et vastustaja tegevus oli õigusvastane, siis palub apellant alternatiivselt tuvastada vaidlustatud haldusaktide tühisus alates 8

§ 141

lg 7 ja § 121 lg 4 kohaselt saab kontsessioonilepingu tühisusele tugineda vaid juhul, kui lepingu tühisus on tuvastatud vastavalt

-s sätestatule. Sama kehtib lepingu muudatusele. Kuna kaebaja nõue on suunatud lepingu muutmise tühistamisele, on tegemist hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 tähenduses ja kaebajal tulnuks eelnevalt läbida vaidlustusmenetlus (HKMS § 268 lg 1; Riigikohtu 06.02.2019 määrus nr 3-17-1151, p 6; 05.11.2018 otsus nr 3-17-1410, p 15). Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on

§ 185

lg 2 ja lg 4 p 3 ning § 197 lg 3 järgi pädev lahendama vaidlustusi mh kontsessioonilepingu muutmise peale. Seega puudus kaebajal takistus vaidlustuse esitamiseks. Kaebajat esindab kogemustega vandeadvokaat ja kaebus on rajatud

-i rikkumisele. 11. Eesti Keskkonnateenused AS palub 06.06.2024 vastuses (täiendatud 05.08.2024) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kontsessioonilepingu järgsete jäätmeveo teenustasude tõstmine peab olema kooskõlas nii RHAD-ga, JHE-ga kui ka

-ga. See tuleneb nii lepingu p-st 4.5 kui ka JHE 2016 § 10 lg-st 3 ja JHE 2022 § 10 lg-st 4. Ebaõige on apellandi seisukoht, et

§ 123

lg 1 p 4 on teenustasu tõstmise iseseisev alus, mis ei sõltu JHE-st ega lepingu tingimustest. Asja lahendamiseks ei ole määrav, kas kontsessioonileping on tsiviilõiguslik leping või haldusleping, sest see ei mõjuta hankija kohustuste ulatust ja apellandi 29.08.2023 taotlus tuli igal juhul lahendada eraldi haldusmenetluses (JHE 2016 § 10 lg-d 2 ja 3; JHE 2022 § 10 lg-d 2–5) ning haldusmenetluse põhimõtteid järgides. Vastustajal tuli hankelepingu järgse jäätmeveo teenustasu muutmise taotluse lahendamisel TK p 1.1.5 ja lepingu p 4.5 järgi lähtuda JHE 2022-st, mitte JHE 2016-st, nagu leidis halduskohus. Vastupidist ei saa järeldada TK p-st 1.4.2, sest sõna „kehtiv“ puudumine selles on juhuslik. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks teenustasu muutmise puhul erandina lähtuma kehtetust JHE-st, kuid kõigis muudes küsimustes kehtivatest õigusaktidest. RHAD ei keela vastustajal JHE-d muuta, vaid lepingu p 4.4.3 kohustab sellest üksnes töövõtjat teavitama. Seisukohta, et lähtuda tuli kehtivast JHE-st, toetavad mh Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2019 otsus nr 315-44 (p 29) ja 28.06.2023 otsus nr 3-21-2139 (p 23). Kuivõrd JHE 2022 § 10 lg 2 võimaldab teenustasude muutmist varasemast märksa piiratumatel juhtudel ja sätte tingimused ei olnud täidetud, siis omab JHE kohaldatav redaktsioon asja lahendamisel olulist tähtsust. Teenustasu suurendamine apellandi 29.08.2023 taotluse alusel oli lisaks vastuolus TK p-dega 1.4.5.3 ja 1.4.5.5, mis lubavad teenustasusid muuta üksnes erandlikel asjaoludel. Kuna kütusehinnad ongi volatiilsed, siis ei ole kütusehindade tõus erandlik asjaolu (sh tõusid kütusehinnad vaid 23%, mitte 49,64%). Teenustasu tõstmist õigustavad erandlikud asjaolud ei ole samuti tööjõukulude kasv (17,6%), segaolmejäätmete käitluskulude kasv (10%) ega biojäätmete käitluskulude kasv (59%). Ühtlasi on teenustasu suurendamine vastuolus

§ 123lg 1 pdega 2 ja 4.

Kuivõrd muudatuse ulatust ja kohaldamistingimusi ei ole RHAD-s, hankelepingus ega JHE-s selgelt ette nähtud, siis ei saanud vastustaja 29.08.2023 taotluse lahendamisel lähtuda

§ 123lg 1 p-st 2.

Täidetud ei ole ka

§ 123lg 1 p 4 kohaldamise tingimused.

Hankeleping sõlmiti kolm kuud pärast Ukraina sõja algust ning apellandil olnuks sõjale viidates võimalik hankelepingu sõlmimisest keelduda. Samas andis apellant vastustajale 10.05.2022 kinnituskirja, väljendades valmisolekut hankeleping sõlmida ja alustada jäätmeveo teenuse osutamist alates 01.07.2022.

§ 123lg 1 p 4 puhul tuleb lähtuda hoolsale hankijale ettenägematu asjaolu ilmnemise hetkest, mitte selle tagajärje 9

§ 123lg 1 p 4 tähenduses.

Apellant on 29.08.2023 taotluses jäätmeveo teenuse osutamisega seotud kulude suurenemise osas vastustajat eksitanud (kütuse hind ei tõusnud 49,64%) ning vastustaja rikkus omakorda uurimispõhimõtet, jättes kontrollimata taotluse aluseks olevad asjaolud. Biojäätmete koguste suurenemisel on vastavalt vähenenud segaolmejäätmete kogused. Kuna biojäätmete käitlemise kulu on neli korda väiksem kui segaolmejäätmete käitlemise kulu, on biojäätmete kasv olnud apellandile soodne ja vähendanud tema kulutusi, kuid seda apellant vastustajale ei avaldanud. Uurimispõhimõtte täitmist ei saa tõendada vastustaja paljasõnalise kinnitusega, et 29.08.2023 taotlust kaaluti hoolikalt. Vastustaja ei ole nõudnud apellandilt täpsemaid andmeid kütusekulu kasvu kohta, mistõttu on uurimiskohustuse rikkumine ilmselge. Vastustajal olnuks võimalik kontrollida ka apellandi väiteid biojäätmete koguste kasvu ning jäätmete käitlemise kulude muutumise kohta, samuti nõuda lisateavet tööjõukulude kasvu kohta, kuid ta ei ole seda teinud. Kuna vastustaja jättis uurimiskohustuse täielikult täitmata, siis on paljasõnalised ka apellandi väited, et ettenägematute asjaolude mõju ulatuse tuvastamine on võimatu. Vastustaja sisuliselt lihtsalt nõustus apellandi taotletud teenustasu tõstmisega ja halduskohtu etteheited vastustajale (st uurimiskohustuse ja kaalutlusõiguse rikkumise osas) jäävad Riigikohtu 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2024 otsuses nr 3-22-552 näidatud piiridesse. Apellandi taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 266 lg-t 1 ja § 268 lg-t 1 tuleb sisustada koos HKMS § 267 lg-ga 1.

§ 185

lg-d 2–4 ega 6 ei viita võimalusele esitada VAKO-le vaidlustus hankelepingu lubamatu muutmise peale. Üldjuhul ei saa vaidlustust esitada pärast hankelepingu sõlmimist (vt

§ 189

lg 1) ning praegusel juhul ei ole tegemist

§ 185lg 3 p-des 2–6 sätestatud juhtumiga.

Kaebaja ei vaidlusta lisaks hankelepingut, vaid üksnes lepingu muutmist vastuolus hanke tingimuste, JHE-ga ja

§-ga 123. Kokkuvõttes ei ole VAKO pädev kaebust lahendama ja kaebaja on pöördunud õigesti otse halduskohtusse (vt ka Riigikohtu 05.11.2018 otsus nr 3-17-1410, p 15). Kaebaja seisukohaga on 01.08.2024 vastuses nõustunud ka VAKO. Oluline on seegi, et

ei sätesta, et

§ 123lg 1 nõuetele mittevastav hankelepingu muudatus on tühine.

Järelikult saab muutmiskokkulepet vaidlustada üksnes tühistamiskaebusega, mida VAKO ei ole pädev menetlema. VAKO-l ei ole ka pädevust kontrollida vastustaja korralduste õiguspärasust (tegemist ei ole

§ 185

lg-s 2 nimetatud otsustega) ega muutmiskokkuleppe vastuolu JHE-ga (vt ka Riigikohtu 06.02.2019 määrus nr 3-17-1151, p 6; M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 1040). Isegi kui kaebaja pidanuks esitama esmalt vaidlustuse, rikuks kaebuse läbi vaatamata jätmine menetlusökonoomia põhimõtet (nt Riigikohtu 08.12.2017 määrus nr 3-16-2024, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsus nr 3-21-1620, p 11). Apellant ei ole enne 11.06.2024 taotlust esitanud ainsatki vastuväidet kaebuse menetlemisele. 12. Keila linn toetab 06.06.2024 vastuses apellatsioonkaebust ja palub selle rahuldada ning uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole selgitanud, millist teavet pidanuks vastustaja kolmandalt isikult täiendavalt nõudma. Vastustajal ei ole juurdepääsu kolmanda isiku ja tema lepingupartnerite vahelistele kokkulepetele nii kütusehinna kui ka kontsessioonilepingu alusel kogutavate jäätmete käitlemise hinna kohta. Käitlemiseks üleantavate jäätmete koguste kohta on vastustajal võimalik saada teavet ainult kolmandalt 10

-i sätetest VAKO-le pädevust lahendada vaidlustusi hankelepingu muutmise peale juhul, kui muudatus ei ole käsitatav sisuliselt uue hankelepingu sõlmimisena ilma hanketeadet esitamata (

§ 185lg 4 p 3 ja § 197 lg 3; vt Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 38).

Isegi kui 16.11.2023 korraldust saab käsitada

§ 185

lg 2 p-s 8 nimetatud hankija otsusena ja kaebaja viidatud vastuolud õigusaktidega (sh JHE-ga) on taandatavad

§ 123

rikkumisele, ei nähtu

§ 185

lg 4 p-dest 2–6 ega § 197 lg-st 3, et VAKO-le saaks esitada vaidlustuse hankelepingu sellise muudatuse peale, mille tegemiseks on RHAD-s ja hankelepingus võimalus ette nähtud. Sisuliselt sama on leitud VAKO 01.08.2024 vastuses kaebaja teabenõudele (dtl 913–914), mille ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel haldusasja materjalide juurde.

1. Eeltoodust tulenevalt ei esine HKMS § 151 lg 1 p-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alust jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus läbi vaatamata, mistõttu jääb RAGN-SELLS AS-i 11.06.2024 taotlus rahuldamata. II Apellatsioonkaebuse lahendamine
2. Ringkonnakohus leiab, et RAGN-SELLS AS apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4). 11

§ 123lg 1 p-le 2, Jäät

S § 66 lg-tele 5 ja 6, JHE 2016 §-le 10 ning lepingu p-le 4.5. Vastustaja muutis õiguslike aluste loetelu 28.12.2023 korraldusega, jättes välja viite JHE 2016 §-le 10 ja viidates täiendavalt

§ 123lg 1 p-le 4.

Seega on Keila linna korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmine toimunud

§ 123lg 1 p-de 2 ja 4, Jäät

S § 66 lg-te 5 ja 6 ning lepingu p 4.5 alusel. Seejuures ei reguleeri JäätS § 66 lg-d 5 ja 6 iseenesest jäätmeveo teenustasude muutmise tingimusi ega korda, vaid need näevad kokkuvõtlikult ette, et jäätmeveo teenustasu peaks katma kõik nimetatud teenuse osutamiseks vajalikud kulud.

1. Hankelepingu p 4.5 kohaselt on tellijal õigus töövõtja põhjendatud ettepanekute alusel, kooskõlas RHAD-i ja õigusaktidega anda oma korraldusega nõusolek mh teenustasude suuruse muutmiseks. TK p 1.4.2 kohaselt toimub korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmine Keila linna jäätmehoolduseeskirjas ja hankelepingus sätestatud tingimustel ja korras. Sisulist vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et kuigi TK p 1.4.5.3 kohaselt pidi pakkumuse maksumus sisaldama kõiki kulusid ning TK p 1.4.5.5 kohaselt oli pakkumuse hind lõplik ja hankija eeldas, et sama hind kehtib kogu lepinguperioodi jooksul, ei välista need sätted iseenesest teenustasu muutmist TK p-s 1.4.2 ettenähtud korras. See, kas teenustasu muutmiseks esinesid erandlikud asjaolud, on sisulise hindamise küsimus.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et teenustasu muutmise tingimuste osas kuulus kohaldamisele JHE 2016 § 10 lg
3. TK p-st 1.4.2 ja lepingu p-st 4.5 nähtub üheselt hankija soov sätestada mh alused hinna läbivaatamiseks. Kui käsitada TK p-s 1.4.2 sisalduvat viidet osutusena ükskõik millisele lepinguperioodi kestel edaspidi kehtestatavale JHE-le, siis ei saaks TK p-s 1.4.2 sätestatut pidada

§ 123

lg 1 p 2 tähenduses RHAD-s piisavalt selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud hinna läbivaatamise regulatsiooniks, millega pakkujatel olnuks võimalik pakkumusi tehes arvestada. Seetõttu tuleb TK p-s 1.4.2 tehtud viidet käsitada staatilisena, sõltumata sellest, et riigihanke nr 238792 teabevahetuse käigus antud selgitustes teenustasu muutmise kohta (vt sõnumid ID 608891, ID 608888 – dtl 89) osutas vastustaja TK p-le 1.1.5, mis viitab „kehtivale“ JHE-le. Samas ei reguleeri teenustasu muutmist TK p 1.1.5, vaid TK p 1.4.2. Sellele, et hankija nõusolekul on teenustasu võimalik muuta TK p 1.4.2 ning JHE 2016 § 10 lg 2 alusel, viitas ringkonnakohus ka 11.03.2022 otsuses nr 3-21-2867 (p 26). Kuna praegusel juhul on küsimuse all RHAD-i sätete sisustamine, mitte aga kehtivuse kaotanud õigusakti vahetu kohaldamine, siis ei ole kaebaja viidatud lahendid (otsused nr 3-15-44 ja nr 3-21-2139) asjassepuutuvad. Eeltoodut arvestades tuli vastustajal lepingu p-st 4.5 ja TK p-st 1.4.2 tulenevalt lähtuda JHE 2016 § 10 lg 2 teises lauses sätestatud tingimustest, mille kohaselt võib vedaja taotleda teenustasu muutmist selliste objektiivsete asjaolude esinemise korral, millega vedajal polnud võimalik pakkumuse esitamise ajal arvestada ja sellest tingitult muutuvad kulud tööjõule, veokite kütusele, saastetasule või jäätmete vastuvõtuhinnale jäätmekäitluskohas. 20.

§ 141

lg 7 kohaselt lähtub hankija kontsessioonilepingu muutmisel

§-s 123 sätestatust.

§ 123

lg 1 p 2 annab võimaluse sõlmitud hankelepingut muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Kaebaja on seisukohal, et kuna vaidlusaluse lepingumuudatuse ulatust ja kohaldamistingimusi ei olnud RHAD-s selgelt ette nähtud, siis ei saanud 29.08.2023 taotlust rahuldada

§ 123lg 1 p 2 alusel.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ehkki tuleb möönda, et teenustasu suuruse muutmine oleks selgem ja täpsem, kui selleks oleks RHAD-s nähtud ette näiteks hindade 12

§ 123lg 1 p 2 kohaldamise.

Direktiivi 2014/23/EL põhjendusest 78 ja art 43 lg 1 punktist a nähtub samuti, et normi eesmärgiks on esmajoones olnud välistada hankijale piiramatu kaalutlusõiguse andmine (vrd direktiivi 2014/24/EL 2 põhjendus 111 ja art 72 lg 1 punkt a). JHE 2016 § 10 lg 2 piiritleb nii muudatuse sisu (teenustasu tõstmine) ja ulatuse (ainult konkreetsete kululiikide suurenemine) kui ka selle sätte kohaldamistingimused (ettenägematud objektiivsed asjaolud, mis suurendavad vedaja kulusid). Pole arusaadav, millele tuginedes on kaebaja järeldanud, et ulatuse ja kohaldamistingimuste all tuleb tingimata mõista just seda, kui palju tohib teenustasu tõsta ja kui sageli tohib teenustasu tõsta. Seetõttu sai teenustasu muutmise aluseks olla

§ 123

lg 1 p 2, kuid muudatuse õiguspärasuse suhtes võtab ringkonnakohus seisukoha allpool. 21. Vastustaja on 28.12.2023 korralduses täiendavalt tuginenud

§ 123

lg 1 p-le 4, mis võimaldab sõlmitud hankelepingut muuta siis, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50%. Apellant leiab, et

§ 123

lg 1 p 4 andis lepingu muutmiseks iseseisva aluse, mis ei sõltu RHAD-st, JHE-st ega lepingu sätetest. Apellandiga tuleb iseenesest nõustuda, et

§ 123

lg 1 p 4 kohaldamine ei eelda, et selline võimalus oleks lepingus või RHAD-s ette nähtud. Kui muutmisvajadus ei saanud olla hoolsale hankijale ettenähtav, siis ei saa ka nõuda, et see pidanuks olema lepingus või RHAD-s ette nähtud. Samas ei ole vähemasti kontsessioonilepingu kontekstis põhjendatud tõlgendada

§ 123

lg 1 p-i 4 viisil, et see annab sisuliselt õiguse muuta hankelepingut igasuguste ettenägematute asjaolude ilmnemise korral, vaid selle sätte kohaselt peaks ettenägematutest asjaoludest tingitud muutmisvajadus esinema hankijal, mitte pakkujal. See ei tähenda, et asjaolu peaks olema põhjustatud hankijast, vaid tegemist peab olema sedalaadi asjaoluga, millega hankija pidanuks hankemenetluses arvestama, kui ta oleks saanud seda ette näha.

§ 123

lg 1 p 4 aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 1 punkti c (millele vastab direktiivi 2014/23/EL art 43 lg 1 punkt c) kohaldamist on seostatud eeskätt nt hankelepingu täitmise tähtaja pikendamisega (nt Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-441/22 ja C-443/22, Ostina Razgrad, p-d 68–70). 22. Kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatud riigihangetes on põhjendamatult madala maksumuse kontrollimine vabatahtlik (s.o kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele

§-s 115 sätestatu ei laiene, kui hankija seda RHAD-s ette ei näe – nt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, p 13) ning praegusel juhul ei olnud alapakkumuste kontrolli RHAD-s sätestatud (vt lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsus nr 3-21-2867, p 15). Seega oli pakkumuse maksumusega seotud asjaolude (st teenuse osutamise eeldatavate kulude ja nende võimaliku muutumise) n-ö ettenägemine selgelt pakkuja kohustuseks ning järelikult ei ole üldse asjakohane analüüsida, kas kontsessionääri kulude suurenemine pärast pakkumuse esitamist ja hankelepingu sõlmimist sai olla või pidi olema hoolsale hankijale ettenähtav või mitte. Apellant on viidanud Rahandusministeeriumi 21.03.2022 koostatud juhendmaterjalile „Hankelepingute ja raamlepingute muutmine kriisiolukorras. Vääramatu jõud. Leppetrahv“3, kuid see ei käsitle eraldi kontsessioonilepinguid. Lisaks on ka nimetatud juhendis viidatud, et hoolas hankija peab suutma ette näha eeskätt seda, kas hankelepingu täitmine on kehtestatud tingimustel reaalselt võimalik (nt pandeemia või rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud erakordsed tarneraskused tingivad lepingu täitmise tähtaja pikendamise või tarnitava kauba väljavahetamise). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 3 Kättesaadav: https://fin.ee/media/5992/download (06.09.2024) 13

§ 3

p-st 3) tulenevalt oli hankijal riigihankes nr 238792 kohustus vähemasti mõningal määral kontrollida esitatud pakkumuste maksumuse põhjendatust, et hinnata pakkumuste tõsiseltvõetavust, ei ulatunud see kohustus nii kaugele, et hankija pidanuks hakkama eraldi hindama üksikuid kulukomponente, vaid ta võis leppida pakkuja kinnitustega, et võimalike lähiaastate hinnatõusudega ja jäätmeliikide koguste muutumisega on arvestatud ning pakkujal on võimalik kulusid katta mh lisateenuste osutamise ja ristsubsideerimise abil (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsus nr 321-2867, p-d 16–24 ja 27). 24. Lisaks eeltoodule ei saa

§ 123

lg 1 p-le 4 tuginemist ringkonnakohtu arvates pidada praegusel juhul asjakohaseks, kuna vaidlusaluse muudatuse põhjustanud asjaolud (kütusehinna, tööjõukulude ja jäätmekäitluskoha vastuvõtutasude võimalik suurenemine lepinguperioodil) olid hankijale iseenesest ettenähtavad ning sellega on hankemenetluses ka arvestatud ja nähtud ette võimalus teenustasu tõstmiseks (lepingu p 4.5 ja TK p 1.4.2). Ettenähtavate asjaolude puhul ongi asjakohane näha RHAD-s ja hankelepingus ette selged läbivaatamisklauslid (vt otsus nr C-441/22 ja C-443/22, p 71). Kui pakkuja kulud teenuse osutamisele suurenevad ettenägematult või ulatuses, mis ületab kontsessionääri tavapärast äririski, siis võimaldavad TK p 1.4.2 ja JHE 2016 § 10 lg 2 teenustasu tõsta. 25. Apellant on hankelepingu muutmise võimalike õiguslike alustena täiendavalt viidanud VÕS §-le 97 (kui tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga) ja HMS § 102 lg-le 4 (kui tegemist on halduslepinguga). Ringkonnakohus märgib esmalt, et vastustaja ei ole 16.11.2023 korralduses ega seda muutvas 28.12.2023 korralduses kummalegi neist alustest tuginenud. Pidades silmas, et tegemist on kontsessioonilepinguga, mille muutmiseks ilma uut riigihanget korraldamata on

§-s 123 kui erinormis nähtud ette ranged tingimused, ei saa apellandiga nõustuda, et lepingu muutmisel saanuks vastustaja tugineda ka pelgalt VÕS §-le 97 või HMS § 102 lg-le 4. Apellandi pakutud lähenemine muudaks

§-s 123 sisalduvad piirangud suuresti sisutuks. Ehkki sõlmitud hankeleping on olemuselt tavapärane tsiviilõiguslik leping või haldusleping, ei anna see hankijale võimalust kalduda kõrvale

-s sätestatud lepingu sõlmimise ja muutmise tingimustest ja korrast. Kui

§ 123

ei võimalda vaidlusalust kontsessioonilepingut soovitud viisil muuta, siis juhul, kui lepingut ei peeta võimalikuks senistel tingimustel edasi täita, tuleb leping lõpetada ning korraldada jäätmevedaja leidmiseks uus kontsessioonimenetlus. Kuivõrd hankelepingu

§ 123

alusel muutmise lubatavus ega järelikult ka praeguse kohtuvaidluse lahendamine ei olene vastusest küsimusele, kas asjaomane kontsessioonileping on haldusleping või tsiviilõiguslik leping, siis ei ole vaja lepingu olemust põhjalikumalt analüüsida. Riigikohus ei ole 11.11.2021 otsuses nr 3-18-1946 (p-d 28–30) väljendanud seisukohta, et hankelepingu muutmisel võiks jätta

§-i 123 kõrvale, vaid rõhutas samuti, et hankelepingu muutmine saab olla vaid erandlik ja toimuda kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega. Kontsessioonilepingu muutmise põhjendatus 26. Halduskohus aktsepteeris, et

§ 123

lg 1 p-st 2, lepingu p-st 4.5 ja TK p-st 1.4.2 ning JHE 2016 § 10 lg-st 2 tulenevalt võisid mitmed 16.11.2023 ja 28.12.2023 korraldustes toodud asjaolud põhimõtteliselt õigustada jäätmeveo teenustasu tõstmist, kuid teenustasu muudatus oli siiski õigusvastane, sest vastustaja on 29.08.2023 taotlust lahendades jätnud uurimiskohustuse ja kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eriti kontsessioonilepingu eripära arvestades ei saa igasugune vedaja kulude suurenemine anda alust teenustasu tõstmiseks, vaid seda saaksid tingida ainult ettenägematud objektiivsed asjaolud (vt JHE 2016 § 10 lg 2) ja üksnes ulatuses, mis ületab kontsessionääri äririski (vt ka TK p 1.4.5.5). Seejuures tuleneb

§ 4p-st 13 (vt lisaks direktiivi 14

-ga, RHAD-ga ning JHE 2016 § 10 lg-tega 2 ja

2. Vastustajal tuli teenustasu suurendamise taotluse lahendamisel selgitada välja, kas vedaja kulude suurenemine, millele taotluses tugineti, on tegelikkuses toimunud ja kui suurel määral on kulud tõusnud, ning seejärel hinnata, kas kulude suurenemine oli või pidi olema 15

-s sätestatud alusel. Hankelepingu tühisuse aluseid reguleerib

§ 121, kuid kõnealune säte ei käsitle hankelepingu muutmisega seotud olukordi.

Hankelepingu muudatus võib olla tühine

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt, kui lubamatu muutmise vormis sõlmitakse sisuliselt uus hankeleping (nt Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 38). Kuna praegu oli teenustasu muutmise võimalus RHAD-s ja lepingus iseenesest ette nähtud, siis ei ole alust käsitada teenustasu õigusvastast muutmist sisuliselt uue kontsessioonilepingu sõlmimisena. Samas annab HKMS § 5 lg 2 halduskohtule volituse koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisus, mis tehti tühistatavas haldusaktis sisaldunud tahteavalduse alusel. Samuti võib kohus HKMS § 41 lg 4 kohaselt teha haldusakti tühisuse kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Seetõttu ei ole määrav, et kaebuses taotleti 04.12.2023 kokkuleppe tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks halduskohtus eeltoodust lähtudes tuvastama hankelepingu muutmiseks sõlmitud 04.12.2023 kokkuleppe tühisuse, mitte ei saanud seda tühistada. Selles osas tuleb halduskohtu otsust muuta. 34. Apellant on palunud juhul, kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuvastada vaidlustatud haldusaktide tühisus alates kohtuotsuse jõustumisest (st edasiulatuvalt), mitte tagasiulatuvalt. Ringkonnakohtu hinnangul menetlusseadustik sellise otsuse tegemist ei võimalda. Tühistamine kujutab endast haldusakti algusest peale kehtetuks tunnistamist (vt nt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p-d 13–14) ja HKMS-st ei tulene kohtule volitust tunnistada haldusakt kehtetuks edasiulatuvalt. Taotlust ei oleks ka sisuliselt põhjust rahuldada. Kuivõrd Keila Linnavalitsuse 16.11.2023 korraldus (muudetud 28.12.2023 17