2-20-3059/76

KOHTUOTSUS Tsiviilasja number EESTI VABARIIGI NIMEL 2-20-3059 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 24. aprill 2023, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja hind 169 544,66 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E-Service Aktsiaselts (registrikood 10360030, asukoht Salve 2a, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus (e-post taivo@ruusveso.ee) Kostja: aktsiaselts Laarmann & KO (registrikood 10215635, asukoht Selja tee 7, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond, e-post info@laarmann.ee); lepinguline esindaja Erki Casar (e-post: adolfioigus@gmail.com) Iseseisva nõudeta 3. isik: V.F. (isikukood: xxxxxxxxxxx; epost: xxxxxxxxxxx) Korraldav kohtuistung 21. jaanuaril 2021, osalesid Taivo Ruus, Erki Casar; poolte nõusolekul menetlus jätkus kirjalikus menetluses E-Service Aktsiaseltsi hagi aktsiaselts Laarmann & KO vastu kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Hagi osaliselt tagasi võtmise tõttu jätta läbi vaatamata E-Service Aktsiaseltsi hagi aktsiaseltsi Laarmann & KO vastu põhivõla 450,25 euro (s.o betoondetailide utiliseerimise kulu 280 eurot ja 170,25 eurot AS Laarmann & Ko kraanateenuse arve nr 191409) ning sellelt summalt perioodi eest 09. jaanuar – 25. veebruar 2020 arvestatud viivise 4,73 eurot väljamõistmise nõuete osas.

2.Ülejäänud osas rahuldada E-Service Aktsiaseltsi hagi osaliselt.

4.Välja mõista aktsiaseltsilt Laarmann & Ko E-Service Aktsiaseltsi kasuks 64 422,68 eurot (sellest põhivõlg 50 959,51 eurot, 185,46 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 13 277,71 eurot viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse 24. aprillil 2023 teatavakstegemiseni).

5.Välja mõista aktsiaseltsilt Laarmann & Ko E-Service Aktsiaseltsi kasuks viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 50 959,51 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25. aprillist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu 2-20-3059 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. 25. veebruaril 2020 esitas E-Service Aktsiaselts Pärnu Maakohtule hagi aktsiaseltsi Laarmann & Ko vastu kahju 155 485,51 eurot hüvitamiseks, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1620,31 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse § 113 määras kuni nõude rahuldamiseni.

2.26. veebruaril 2021 hageja täpsustas nõuet (II kd, lk 144-146). Hageja vähendas nõuet 450,25 euro võrra (s.o algses nõudes sisaldunud betoondetailide utiliseerimise kulu 280 eurot ja 170,25 eurot ajutiste seadmete asendamiseks kasutatud kraana, Laarmann & KO arve nr 191409 maksumus).

Vastavalt põhinõude vähendamisele hageja täpsustas ka viivisenõuet (viivise nõue vähenes algselt 1620,31 eurolt 1615,58 euroni). Hageja teatas kohtule, et vähendatud osas võtab hagi tagasi (II kd, lk

161). Nõude täpsustuse järel jäi hageja lõplikuks nõudeks põhivõlg 155 035,26 eurot (154 435,51 + 1050) hagiavalduse 25. veebruaril 2020 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1615,58 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni.

3.21. oktoobril 2021 hageja kohtu nõudel veel kord täpsustab nõuet, selgitab nõudesumma kujunemist ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlana 155 114,52 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1452 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni põhivõlalt viivise VÕS § 113 määras Menetluskulud palub hageja jätta kostja Laarmann & KO AS kanda ja välja mõista Laarmann & KO-lt E-Service AS kasuks välja mõistetud menetluskuludelt seaduses sätestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni 4. Hagiavalduses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades hageja kirjeldatud asjaolude kohaselt sõlmisid E-Service Aktsiaselts tellijana ja Eltech Service OÜ töövõtjana 11.01.2019.a töövõtulepingu, mille esemeks on komplektalajaama valmistamine, seadistamine ja tellijale üle andmine. Selle lepingu hinnaks oli 129 620 eurot, millele lisandus käibemaks. Eltech Service OÜ valmistas ja tarnis hageja jaoks valmistatud komplektalajaama Xxxxxxxxxxx asuvale objektile (Pärnu Päikesepargid) 18.04.2019.a.

5.Eltech Service OÜ-lt tellitud alajaama vajas E-Service Aktsiaselts varem sõlmitud lepingu täitmiseks, hageja ülesandeks oli Xxxxxxxxxxx asuval objektil liitumispunkti väljaehitamine hiljemalt 31.05.2019.a. Töö ennetähtaegse valmimise korral oleks E-Service Aktsiaseltsil olnud lepingu järgi õigus saada oma tellijalt 700 eurot (millele lisandunuks käibemaks) iga päeva eest, mis oleks jäänud töö valmimisest kokku lepitud tähtajani.

6.Hageja tellis Xxxxxxxxxxx objektil alajaama tõstetööd Laarmann & KO AS-ilt. Alajaama tõstmisel kasutati Laarmann & KO AS troppe, mis purunesid tõstmise ajal. Selle tagajärjel kukkus alajaam alla ning hävines. Lisaks sellele sai kannatada ja hävinesid Varjupaikade MTÜ-le kuuluvad 3 soojakut, mille peale alajaam kukkus.

7.Kuna tõstetööd alajaama paigaldamisel ebaõnnestusid ja selle tagajärjel komplektalajaam purunes, ei saanud hageja enda tellitud alajaama oma kliendile planeeritud ajal (kokku lepitud lõpptähtajast 2 2-20-3059 varem) üle anda. Kostja lepingurikkumine tekitas hagejale nii otsest varalist kahju kui kahju saamata jäänud tuluna ja kohtuväliste läbirääkimiste käigus vajalikuks osutunud õigusabikuluna. Hageja on esitanud kostjale kahjunõude ebaõnnestunud tõstetöö tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja on teinud kostja ja kostja kindlustusandjaga koostööd kahju selgitamiseks ja tõendamiseks, kostja on möönnud oma süüd ja hüvitanud kahju osaliselt, kuid on keeldunud kogu tekitatud kahju hüvitamisest.

8.Hageja tellis tõstetöö 16. aprillil 2019 e-kirjaga, kostja kinnitas esitatud tellimuse samal päeval samuti e-kirjaga. Tõstetöö tellimisel avaldas hageja kostjale tõstetöö koha, tõstetava objekti ja selle raskuse, enda hinnangul arvatava vajaliku kraana tõstevõime ja lubas kraanale vajaliku juurdepääsu tõstekohale. 18. aprillil kraanajuht tõi kaasa seeklid ja tropid. Kostja kinnitas tõstetöö tellimuse ilma, et oleks tõstatanud küsimuse troppide toojast või troppijate tagajast, võttes sellega endale selgelt kohustuse tagada kõik troppidesse ja troppimisse puutuvad kohustused ja sellega seotud vastutuse.

Kraanaga tõstetöö teostamiseks sõlmitud töövõtulepingu täitmine tähendab tõstetava objekti ohutut tõstet kokkulepitud kohast kokkulepitud kohale, mida teostab selleks pädev kraanajuht. Ohutu tõste jaoks on vajalik objektile sobiv kraana ja sobivalt paigutatud sobivate tõstmise abivahendite kasutamine. Tellides kraanatõste, tellib tellija samaaegselt kõik ohutu tõste õnnestumiseks vajalikud elemendid – sobiva kraana, pädeva kraanajuhi, sobivad tõstmise abivahendid ja nende abivahendite sobiva paigutamise. Pooled võivad küll leppida kokku teisiti, kuid antud juhul seda ei tehtud. Pooled leppisid konkreetselt kokku, et 18. aprillil 2019.a alajaama tõstmiseks toob tropid kostja kui tõstetöö teostaja. Kokkulepet selles, et tropid tooks hageja või troppe kontrolliks hageja või troppe paigaldaks hageja töötajad või hageja tagaks kvalifitseeritud troppijate kohalolu, pooled ei sõlminud. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe, et troppimisel osalevad hageja töötajad, puudus poolte vahel ka kokkulepe troppijate kasutamise korral nende pädevuse kontrollijas. Kohustus kontrollida troppijate kasutamise korral nende pädevust lasus selgelt üksnes tõste, sh troppimistöö, tellimuse vastu võtnud kostjal.

Hagejal puudus tööd tellides ja töö teostamise ajal isegi teadmine, kas kostja kavatseb kasutada konkreetsel juhul lisaks kraanajuhile troppijaid või mitte.

9.Algses hagis märgitu kohaselt E-Service Aktsiaseltsile tekkis 18. aprilli 2019.a sündmusega seoses kahju kokku summas 205 306,75 eurot.

Nõude vähendamisel 26. veebruari 2021 menetlusdokumendis hageja kogunõude summat välja ei too.

26.oktoobri 2021 menetlusdokumendis on kogu nõude summaks seisuga 08. jaanuar 2020 (enne kostja poolt osalise kahjuhüvitise 59 640 euro maksmist ja arvestades nõude vähendamist 450,25 euro võrra) 203 806,50 eurot, sellest: -alajaama ja seadmete hävinemisega seotud kahju 131 678 eurot (s.o algne summa 131 958 eurot miinus 280 eurot, mille osas hageja nõude tagasi võttis);

-ajutise alajaamaga seotud kahju 41 376 eurot (algselt 41 546,25 eurot, sellest 170,25 euro osas hageja võttis hagi tagasi);

-saamata jäänud tuluga seotud kahju 29 400 eurot;

-õigusabikulude kandmisega seotud kahju 2402,50 eurot, millest 1050 eurot on tekkinud pärast 09. augustit 2019 ja millelt hageja viivist enne haagi esitamist ei nõua.

10.Märgitud kulude koosseisu põhjendab hageja järgmiselt:

10.1. Alajaama ja seadmete hävinemisega seotud kahju 131 678 eurot koosneb (arvutustes on hageja kohati summa märkimisel kaks viimast numbrit vahetanud, kohus märgib õiged summad):

1)alajaama maksumus 129 620 eurot. Eltech Service OÜ oli 18. aprilli 2019. a kahjujuhtumi ajaks täitnud kõik talle 11. jaanuari 2019. a lepingust tulenenud kohustused (alajaam oli valminud vastavalt lepingule ja selles olid olemas ka kõik tellitud seadmed) ning E-Service Aktsiaselts oli kohustatud tasuma kogu lepingujärgse tasu 129 620 eurot, ilma selle eest tervet ja alajaama vastu saamata, kuna tõstmisel alajaam kostja süül kukkus alla ja purunes.

2)elektriseadmete hävimine 6818 eurot. Hageja pidi pärast kahjujuhtumit hüvitama Eltech Service OÜ-le hävinud seadmete käitlemise kulud:

3 2-20-3059

-1150 eurot keskpingeseadmete elegaasi (SF6) (keskkonnaohtlik gaas, mida ei ole võimalik uuskasutada ja mille käitlemine nõuab litsentsi ning eritehnikat) ohutu käitlemise kulud,

-1828 eurot elektriseadmete ohutuks utiliseerimiseks ettevalmistamise kulu;

-3840 eurot alajaama betoondetailide utiliseerimisega seotud kulu.

Eltech Service OÜ nõustus arvestama E-Service Aktsiaseltsile esitatud nõudest maha 920 eurot, mida võis saada elektriseadmete vanametalli käitlemise eest, ja 3560 eurot tarnitud alajaama säilinud ja kasutamist võimaldanud vundamendiga seotud kulu. Betoondetailide utiliseerimiskuluks jäi 280 eurot (selles summas betoondetailide utiliseerimise kulu sisaldus hageja algses nõudesummas). Menetluse kestel selgus, et betoondetailid utiliseeris kostja, mistõttu ei tekkinud hagejal utiliseerimisega seoses tegelikult kahju ning hageja vähendas kahjunõuet 280 euro võrra. Seega tekkis alajaama hävimise tagajärjel hagejale otsene varaline kahju 131 678 eurot (=129 620 + 6538 – 920 – 3560).

10.2. Ajutise alajaamaga seotud kulud 41 376 eurot (algses hagiavalduses 41 546,25 eurot) olid vältimatud ja vajalikud. Kostja vea tõttu oli purunenud oluline osa, millest sõltus Pärnu Päikeseparkidega sõlmitud lepingu täitmine, see muutis hagejal võimatuks selle lepingu tähtaja järgimise ja tekitas hagejale suure leppetrahvinõude saamise riski. Kliendi objektil tähtaegselt elektrivarustuse tagamata jätmise korral oleks hageja sattunud täitmisega viivitusse ja saabunud oleks leppetrahvi tasumise kohustus. Uue alajaama paigaldamiseni kulus 61 päeva, selle aja eest oleks hageja tellijal olnud õigus nõuda iga päeva eest 700 eurot leppetrahvi. Samuti oleks hageja tellijal tekkinud kahju päikesepargist saamata jäänud u 1400MWh elektrienergia eest, min 2500 eurot. Hageja oli sunnitud veelgi suurema kahju ärahoidmiseks tellima uue alajaama ja rentima selle saabumiseni ajutise alajaama.

Kahjusumma koosneb:

-lisakulud 21 510 eurot tellija keskpinge (KP) seadmetega ajutise alajaamaga elektrivõrgu lahenduse töösse viimise, seadistamise ja testimise eest. Hageja pidi kandma ajutise alajaama rentimise, kohale toimetamise ja hiljem eemaldamisega (asendamine hiljem saabunud uue alalise alajaamaga) seotud kulu. 21 510 eurot leppisid E- Service Aktsiaselts ja Eltech Service OÜ kokku tasuna järgmiste vajalike tööde eest: ettevalmistustööd (aprill-mai 2019.a, sh rikkis jaotusseadmetelt sekundaarkappide demonteerimine ajutise KP seadme töösse viimiseks; kukkunud keskpingejaotusseadme releekaitse inspekteerimine, rikkis seadmete korrastamine ajutiseks perioodiks (trükiplaatide vahetus, toime kontrollimine jms); ajutise KP seadme primaar- ja sekundaarahelate projekteerimine (alajaama skeemid, paigutusjoonised, sekundaarskeemid, omavahelised ühendusskeemid, kooskõlastamised), ajutise keskpingeseadme olemasoleva releekaitse demonteerimine, voolutrafode teisaldus (selliselt, et seadet oleks võimalik hiljem taastada); ajutisele keskpingeseadmele releekaitse- ja kommertsmõõtevoolutrafode paigaldamine (koos abimaterjalidega riviklemmid, markeeringud, kinnitustarvikud); ajutise KP seadme väljalülituspoolide jms hankimine, ajutistest keskpinge mõõtekappidest voolutrafode, latistuse teisaldamine, ajutiste trafode paigaldamine ning sekundaarjuhtmete ümberühendamised ajutisele skeemile vastavaks; ajutise keskpingeseadme releekaitse seadistamine ja testimine; ajutise alajaama RTU seadistamine ja testimine (Scada pildi ümber joonistamine), ajutise telesignaalide tabeli koostamine, modemi seadistuse tellimine, kooskõlastused; materjalide ettevalmistused, komplekteerimised töödeks tehases); tööd alajaama tehases (mai 2019.a, sh ajutiste KP seadmete paigaldus alajaama, maanduste, trafopiirete, põrandaplaatide jms ajutise elektrivarustuse sh sekundaarkaablite paigaldustööd, ehitustööd tehases; tehnilise kontrolli teostamine tehtud töödele ning tööd alajaamas (ajutiste seadmete asendamisel alalistega, sh ajutiste seadmete demonteerimine, uute seadmete paigaldus, sekundaar- ja primaarkaablite ümberühendamised, alajaama interjööri sh põrandaplaatide, piirete jms ümberehitused ja järeltegevused, sh ajutiste KP seadmete esialgse olukorra taastamine, ajutiste keskpingemõõtekappide esialgse seisukorra taastamine. Kokkulepitud tasu vastas tegelikult kulunud töömahule ja –ajale ning vastab tavapärasele tasule selliste tööde eest.

-täiendav kulu kokku 19 866 eurot (algselt 20 036,25 eurot, hageja vähendas nõuet ajutiste seadmete kraanatööde tasu 176,25 euro võrra), seotud uue tellitud alajaama valmimiseni kasutatud ajutise 4 2-20-3059 alajaamaga seotud teiste lisakulude ja -töödega, kogusumma selgus 2019.a sügiseks pärast ajutise alajaama asendamist uue alalise alajaamaga. Selle kulu arvestus kajastub hageja koostatud kalkulatsioonis K190920-01:

-Kalkulatsiooni positsioonidel 4, 5, 6, 10, 11, 13, 15 ja 16 on märgitud tööd, mida tegid Raba 34 objektiga seoses hageja enda töötajad hageja vahenditega, töö tasustamise aluseks on hageja juures sel perioodil kehtinud hinnakirjad.

-Kalkulatsiooni positsioonidel nr 1, 2, 3, 7, 8, 9, 12 ja 14 on märgitud kulud on ajutise alajaama paigalduse ja võrguga ühendamisega seotud vajalike teenuste eest, sh kraana rent 1376 eurot (Kraana Kaks OÜ arve nr 519156), positsioonidel 2, 3, 9 ja 12 on märgitud kulud seoses alajaama transpordi ja paigaldusega 1970 eurot (Arula Veod OÜ arve nr 191090); positsioonil nr 7 on märgitud kulu seoses kaablite otsamuhvide ja nende ühendamisega kokku 6600 eurot (hinnapakkumise K190109-01 positsioon nr 5, lisa nr 9); positsioonil nr 14 on märgitud kulu seoses mõõtesüsteemide paigalduse ja kontrolliga 500 eurot (positsioon nr 7).

-ajutiste KP seadmete rendikulu 3 kuuks, kokku 4800 eurot, märgitud kalkulatsiooni positsioonidel nr 17-22 on (Connecto Eesti AS arve nr 2019005446).

10.3. Hageja on kandnud õigusabikulusid 2402,50 eurot seoses kostja vastu oleva nõude menetlemisega (läbirääkimised, ajaolude ja nõude õiguslik analüüsimine ja dokumentide koostamine 877,50+405+70+490+140+70 +350), sh pärast 09. augustit 2019 on hagi esitamisega mitteseotud õigusabikulude summa 1050 eurot. Kostja põhjustatud kahjujuhtumita ei oleks hagejal neid kulusid tekkinud.

10.4. Saamata jäänud tulu 29 400 eurot E-Service Aktsiaselts ja tema tellija vahel sõlmitud töövõtulepingu p 3.3 kohaselt oli E-Service Aktsiaseltsil töövõtjana võimalus teenida kokkulepitud töötasule lisaks preemiat juhul, kui ta teostab ennetähtaegselt lepingu p 4.1.1. kokku lepitud tööd (liitumispunktid on välja ehitatud ja dokumenteeritud selliselt, et tellijal on võimalik sõlmida võrguleping, sh on liitumispunktide jaotusseadmed pingestatud ja arvestid nõuetekohaselt paigatud. Sel juhul kohustus tellija tasuma töövõtjale täiendavalt 700 eurot + käibemaks iga päeva eest kuni kokkulepitud tähtajani 31. mail 2019. a. Kui alajaam oleks tellijale üle antud 18. aprillil 2019. a, oleks E-Service Aktsiaselts teostanud temalt tellitud ja p 4.1.1. kokku lepitud tööd hiljemalt järgmisel päeval 19. aprillil 2019. a. Tööde järgmisel päeval lõpetamise võimalikkust tõendab see, et pärast alajaama purunemist tellitud uus alajaam toimetati kohale 27. mail 2019. a ja hageja pingestas selle juba järgmisel päeval, 28. mail 2019. a.

E-Service Aktsiaseltsi ja tema tellija vahelise lepingu täitmine sõltus otseselt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu edukast täitmisest. Ilma kostjast lähtuva 18. aprilli 2019.a kahjujuhtumita oleks hagejal olnud võimalik täita leping oma tellija ees ennetähtaegselt ja teenida kokkulepitud preemiat.

Kui kostja oleks täitnud oma tõstekohustuse nõuetekohaselt, oleks hageja saanud täita omakorda lepingulised kohustused oma tellija ees samuti koheselt pärast tõstet ehk 18. aprillil 2019. a, see on 43 päeva enne tähtaega (18. aprill - 31. mai 2019), ja oleks sellega teeninud preemiat 30 100 eurot. Kui pingestamine oleks toimunud järgmisel päeval, oleks hageja teeninud preemiat 29 400 eurot. Kuna hageja ei saanud kostja süül ebaõnnestunud alajaama tõste tõttu oma lepingut ennetähtaegselt täita ja seetõttu oma tellijalt preemiat 29 400 eurot nõuda, tekkis talle selle saamata jäänud kasu ulatuses kahju, mille eest vastutab ja mille peab hüvitama kostja.

11.Viivise nõue 9798,02 (enne põhinõude vähendamist 450,25 euro võrra 9818,76 eurot)

1)Hageja arvestab, et kahju suurus selgus nii hagejale endale kui sai selgitatud kostjale järkjärgult, ning arvestab viivist lähtudes erinevatest tähtpäevadest.

Purunenud alajaama ja hävinud seadmetega seotud kulust ning ajutise alajaamaga elektrivõrgu lahenduse töösse viimise, seadistamise ja testimise kuludest ja saamata jäänud tuluga seonduvast kahjust sai hageja teadlikuks hiljemalt 02. mai 2019. a kirjaga, milles hageja teavitas kostjat Eltech Service OÜ 29. aprilli 2019.a kahjunõudest hagejale. Hageja hinnangul mõistlik aeg lepingu 5 2-20-3059 rikkumisest tuleneva selle kahju hüvitamiseks oli üks kuu kirja saatmisest ehk 02. juuni 2019. a. Kostja on 02.05.2019.a kirjas märgitud kahju hüvitamise osas viivituses alates 03. juunist 2019. a.

Õigusabikuludega seotud kahjunõudest teavitas hageja kostjat 09. augustil 2019. a. Selleks hetkeks olid hageja kulud kahjujuhtumiga seotud õigusabile 1352,50 eurot. Mõistlik aeg kahju hüvitamiseks oli üks kuu kirja saatmisest ehk 09. september 2019. a, kostja on viivituses alates 10. septembrist 2019. a.

Seisuga 08. jaanuar 2020. a oli viivisvõlg kokku 9798,02 eurot:

-võlg 202 454,25 (131 678 + 41 376 + 29 400) eurot, viivitatud päevi 220 (03. juuni 2019 kuni 08. jaanuar 2020), viivis 9762,16 eurot

-võlg 1352,50 eurot, viivitatud päevi 121 (10. september 2019 kuni 08. jaanuar 2020), viivis 35,86 eurot.

12.Kostja hüvitas 08. jaanuaril 2020. a kahjust 59 640 eurot.

13.Nõude 26. veebruaril 2021 vähendamist arvestades hageja 21. oktoobril 2021 selgitab, et arvestab 08. jaanuaril 2020 kostja poolt makstud kahjuhüvitise maha selleks päevaks kehtinud ja kostjale teada olnud põhivõla ja selle ajani arvestatud viivise nõuete summalt (203 806,50 + 9798,02 – 59 640), selle järel on hageja arvutanud hüvitamata kahju suuruseks 154 064,52 eurot (131 678 + 41 376 + 29 400 + 1352,5 + 9798,02 – 59 540).

Alates 09. jaanuarist 2020 hageja arvestab viivist hüvitamata kahjult 154 064,52 eurot seaduses sätestatud määras 25. veebruarini 2020 (hagiavalduse esitamiseni), 43 päeva eest moodustab viivis 1452 eurot (154 064,52 x 8 ÷ 100 ÷ 365 x 43).

Õigusabikuludelt 1050 eurot, mis on tekkinud hagejale pärast 09. augustit 2019. a, hageja vastutulelikkuse korras kostjalt hagiavalduse esitamiseni viivist ei arvesta.

14.Hageja taotleb lisaks põhivõlale ja sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise kogu põhivõla summalt 155 114,52 eurot (154 064,52 + 1050) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

15.Hageja palub jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja palub, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUS 16. Kirjalikus vastuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses nimetatud nõuded ja kostja vastutus on tõendamata. Sama seisukohta kostja on esitanud hagejale ka enne kohtumenetlust.

17.Hageja tellis kostjalt kraana tõstetööd. Hageja ei tellinud tõstetöid + troppimistöid. Troppimise eest vastutas hageja, mida tõendab mh asjaolu, et just hagejal oli eseme tootja poolt edastatud tõstejuhend.

Samuti asjaolu, et tõstmise ajaks oli hagejal tagatud troppijatena tegutsenud isikud objektil ning et hageja oli antud objektil peatöövõtja. Ohutuse tagamise eest objektil peab vastutama peatöövõtja.

Betoonkestaga kompleksalajaama paigaldus- ja hooldusjuhend saadeti hageja poolt kostjale alles 22. aprillil 2019.a. Hagejal oli see olemas enne tõstetööde tellimist, hagejal kui peatöövõtjal oli võimalus ja kohustus koostada vajalik ohutuskava, mh tagada nõuetekohased troppijad ning troppimine.

18.Kostja kraanajuht oli kvalifitseeritud. Tõendamata on, et tropid purunesid kraanajuhi süü tõttu.

Hageja ei ole tõendanud väidet, et õnnetuse põhjustas vigane tropp. Troppijate kohustuseks on tagada, et tõstetav ese oleks nõuetekohaselt tropitud, st et kasutatakse õigeid troppe, st et need on kvaliteetsed, puudusteta, piisava tõstejõuga, jne ning tropid paigaldatakse selliselt, et on välistatud nende purunemine ning et oleks tagatud ohutu tõstmine. Tõendamata ja vale on hageja väide, et kostja kraanajuht valis hageja töötajate hulgast endale abilised.

6 2-20-3059 19. Troppijad ei kinnitanud troppe nõuetekohaselt Kui troppijad oleks täitnud oma kohustusi, siis ei oleks hagis märgitud kahju tekkinud. 22. aprillil 2019 hageja projektijuhi poolt kostjale edastatud betoonkestaga komplektalajaama paigaldus ja hooldusjuhendi 3. peatükis on märgitud, et alajaamaga seotud tõstetöid tohivad teostada ainult kvalifitseeritud kraanajuhid ja troppijad. Hagejale pidi olema teada kohustus kasutada üksnes kvalifitseeritud troppijaid. Hageja kui alajaama ehitaja kohustuseks on tagada ohutus tõstetöödel ning et kohustused täidetakse selleks pädevate isikute poolt, mh käib selle alla ka kvalifitseeritud troppijate tagamine. Troppijate eest ei vastuta kraanajuht. Tropib ja annab kraanajuhile loa tõstmiseks troppija, mistõttu vastutab kindlasti troppija. Hageja väide, et ebaõnnestunud tõstetööde eest vastutab ainuisikuliselt kraanajuht, ei ole õige ja on tõendamata.

20.Hagejale tekkinud kahju suurus on tõendamata.

20.1. Alajaama ja seadmete hävimisega seotud kahju 131 958, milles alajaam 129 620 eurot – tõendamata on sellise summa tasumine 21.1. keskpingeseadmete elegaasi (SF6) ohutu käitlemise perspektiivsed kulud 1150 eurot – puudub tõend, millest saaks aru, mis oli selle kulu sisu, suurus, maht ja et see kanti;

22.1. elektriseadmete ohutuks utiliseerimiseks ettevalmistamisega seotud perspektiivsed kulud 1828 eurot – tõendamata;

23.1. keskpinge seadmetega ajutise alajaamaga elektrivõrgu lahenduse töösse viimise, seadistamise ja testimise kulud 21 510 eurot on tõendamata. Ei ole selge, mis konkreetne töö, mis mahus ja kui palju maksis ning kas see oli seotud ajutise või uue püsiva alajaama paigaldamisega. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja kasutas tõstetöödel kahjustada saanud alajaama teatud osasid, nende esemete maksumuse võrra pidi hageja kahjunõuet vähendama, mida hageja teinud ei ole. Kostjale ei ole ja ei saagi olla teada, mis mahus kasutas hageja tõstetöödel kahjustada saanud alajaama osi. Samuti on nõude tõendamiseks esitatud arvetes märgitud, et ajutise lahenduse töösse viimiseks paigaldatakse alajaama uus RTU/OT kilp ja AK, mis jäävad alaliselt paigaldatuks. Ajutine OT trafo on E-Service tarnes. Kostja saab aru, et osa ajutise lahenduse käigus paigutatud seadmetest jäi sinna alaliselt, seega peab ka nende seadmete osas hageja oma kahjunõuet vähendama, mida hageja teinud ei ole.

Tõendamata on arvetel kajastatud väljaspool tööaega (öösel) tehtud tööde seos ajutise alajaama paigaldamise või käivitamisega, tõendamata, et töö tehti öösel või et seda pidi tegema öösel. Hageja on ise märkinud, et ajutine alajaam paigaldati 28. mail 2019, aga arved, mis väidetavalt kulu tõendavad on esitatud alles 20. septembril 2019, mis annab aluse arvata, et need ei ole antud kuluga seotud.

Kuludokumendid esitati alles 19. jaanuaril 2021, dokumendid olid justkui olemas juba 2019.a sügiseks, aga vaatamata kostja korduvatele päringutele neid ei esitatud.

24.1. Uue tellitud alajaama valmimiseni kasutatud ajutise alajaamaga seotud teiste lisakulude ja töödega kaasnenud täiendav kulu 20 036,25 eurot - Ei ole tõendatud, miks pidi teostama p 10 ja p 11 tööd. Ei ole tõendatud, et kalkulatsioonis märgitud mahus on töid ka teostatud või seadmeid renditud, mh et seadmete rent oli vajalik. Connecto arve ei tõenda, et seadmete rent oli vajalik või et need olid seotud ajutise alajaamaga.

25.1. Saamata jäänud tulu 29 400 eurot – hageja ei ole tõendanud, et tal oli valmisolek anda töö üle 18. aprillil 2019, mis annaks alust arvestada boonust 18. aprillist kuni 31. maini 2019. Ajutine alajaam saadi paika 27. mail 2019, seega ei saa saamata jäänud tulu arvestus olla 31. maini 2019. Lepingu p 4.1.1. kohaselt kohustus hageja 31. maiks 2019 ehitama välja liitumispunktid, dokumenteerima töö selliselt, et tellijal oleks võimalik sõlmida võrguleping, sh on liitumispunktide jaotusseadmed pingestatud ja arvestid nõuetekohaselt paigaldatud. Töö projekti p 4.5 märgib, et tööde lõpetamisel peab töövõtja, st hageja, teostama kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde kvaliteetset teostust. On kohustus, et mõõtmised teeb mitte töövõtja, vaid teine vastavaid lube ja registreeringuid omav ettevõte. Elektritöid ei loeta valmisolevaks enne , kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende tulemused vastavad nõuetele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kui tõste oleks õnnestunud, siis oleks hageja kõik need nõuded täitnud samal päeval. Lepingu p 4.3 kohaselt on tellijal aega töö vastu võtta 5 päeva jooksul, peale üleandmis-vastuvõtmisakti esitamist. Objekti arvestades võtab töö kontrollimine kindlasti 5 päeva. Ei ole eluliselt usutav ning on tõendamata, et hageja oleks 7 2-20-3059 tööd andnud üle 18. aprillil 2019.a või mõnel muul päeval enne lepingu täitmise tähtaega. Tegemist on kahjuga, mida kostja ei saanud ja ei pidanud ette nägema, hageja ei teavitanud kostjat, et kui tõste õnnestub, siis saab ta lepingu varem täidetud ja saab õiguse rahalisele boonusele, või et kui kostja rikub lepingut, siis jääb hageja rahalisest boonusest ilma. Sellise rahalise boonuse maksmine töövõtjale ei ole tavapärane. Hageja ei ole pooltevahelises praktikas ka varasemalt teavitanud kostjat, et tähtaeg on oluline, sest muidu on oht saada leppetrahvi või on oht kaotada õigus rahalisele boonusele ennetähtaegselt üleantud töö eest.

26.1. Õigusabikulud 2402,50 eurot – hageja esindaja nõuded sisaldasid alati põhijoontes samasugust infot ja üksnes kliendi poolt esitatud asjaolusid, mh kuludokumente, siis saaks maksimaalseks summaks olla mõistlik tasu 3,5h eest. Õigusabikulud ei ole seotud kahju kindlakstegemisega, sest väidetav kahju põhines arvetel või siis kokkuleppel, seda ei pidanud tuvastama kolmandate isikute abiga.

21.Tõendamata on hageja väide, et ajutine alajaam oli vajalik leppetrahvi 195 000 ärahoidmiseks.

Lepingus on leppetrahv 700 eurot. Hageja väidab, et oleks saanud alajaama 31. juulil 2019, mis teeb alates 18. aprillist 2019 aga viivituseks 104 kalendripäeva, mille korral oleks leppetrahv 73 008 eurot.

Oluline on, et hageja lepingus on punkt 5.3, mis piirab hageja vastutust selliselt, et hageja vastutab üksnes siis, kui kahju on tekkinud raskest hooletusest. Hageja ei ole tõendanud vahetut ohtu, seoses võimaliku leppetrahvi nõudega.

22.Hageja ei ole arvestanud maha ajutise alajaama väärtust, mis ajutisel alajaamal oli peale uue püsiva alajaama paigaldamist. Hageja kalkulatsioon p 12 tõendab, et ajutised seadmed (ajutine alajaam või siis osa, mida ei kasutatud uue püstitamisel) transporditi tagasi, st vara jäi hagejale. Kuna selle transportimiseks kasutati eraldi tellitud tehnikat, siis oli seda arvestatav kogus. Kostja on seisukohal, et ajutise alajaama väidetavast kahjunõudest tuleb kindlasti maha arvestada otsamuhvid ja nende paigalduse kulu 6000 eurot, kaabliteimid summas 1200 eurot. Kostja tegi alajaama paigaldamise mõistlike kulude teadasaamiseks päringu sarnasel tegevusalal tegutsevale Vivend OÜ-le. Päringu vastusest ilmnes, et hageja esitatud hind ei ole mõistlik.

23.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tingimuslikult kostja taotleb juhul, kui kohus siiski leiab, et hageja nõue on mingis ulatuses põhjendatud ja tõendatud, vähendada kahjuhüvitist vähemalt 50% võrra või muu mõistliku summa või % võrra. Kostja on seisukohal, et kui kohus leiab, et kahjunõude eest vastutab kostja, esinevad alused hageja võimaliku kahju vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 alusel: saamata jäänud tulust teatamata jätmine, kvalifitseeritud troppijate tagamata jätmine, mitte juhendikohane troppide paigaldamine, ohutusplaani puudumine jne.

ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISKU SEISUKOHT 24. Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasatud kraanajuht V.F. nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kui troppijad oleksid täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, siis ei oleks õnnetust juhtunud. Troppija peab oskama valida ja kinnitada troppe.

Kraanajuht vastutab tõstmise, troppijad troppimise eest. Kraanajuhi ülesandeks ei ole õpetada troppijaid või kontrollida nende pädevust või nende tööd. Tropid valib ja kinnitab troppija, samuti on troppija ülesandeks juhendada kraanajuhti. V.F. jätkas tõstet, sest troppijad kinnitasid, et kõik on normaalne, kalle ei ole suur, s.t ei takista alajaama asetamist betoonvundamendile ja kalle on sellest, et alajaamas on seadmed. Troppijatel oli olemas alajaama tõstmise juhend, nad pidi olema teadlikud, kuidas alajaama troppida.

25.V.F. kinnitab, et tropid tõi kohale tema kostja töötajana. Enne troppide troppijatele üleandmist kontrollis V.F. troppide korrasolekut visuaalselt, kõik oli korras. Kostja on nende troppidega ka varasemalt tõstnud. Troppisid tellija (hageja) töömehed, nii on see ka varem olnud. Kostja ei ole kunagi osutanud tõsteteenust koos troppimisteenusega, alati on troppijad taganud teenuse tellija.

Kraanajuht ei saa troppida ja samal ajal ka tõsta.

1.Loa tõstmiseks sai V.F. troppijate käest. Tõstetöid juhendab tellija poolne objektijuht, isik, kes oli objektil valge kiivriga, tema nime V.F. ei tea. Tõstet juhendasid troppijad. Nemad ega keegi kolmas ei 8 2-20-3059 palunud tõstet peatada. Kui troppijad oleks paigaldanud tropid nõuetekohaselt, ei oleks seda õnnetust juhtunud. Kraanajuhina vastutab V.F. tõsteseadme vastavuse ja tõste läbiviimise eest, mitte troppimise eest. Troppimine ei ole kraanajuhi kohustuseks.

KOHTU PÕHJENDUSED 26. Kohus, tutvunud põhjalikult asjas esitatud poolte ja kolmanda isiku kirjalike seisukohtadega, kuulanud poolte esindajate selgitused ära eelistungil, uurinud igakülgselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Osaliselt kohus jätab hagi läbi vaatamata.

27.Hageja 26. veebruaril 2021 nõude täpsustamise avalduses (II kd, lk 144-146) vähendas nõuet 450,25 euro võrra, s.o betoondetailide utiliseerimise kulu 280 eurot, millise kulu oli kandnud kostja, ning ajutiste seadmete asendamiseks kraana arve 170,25 eurot võrra, vastavalt hageja vähendas ka viivise nõuet. Hageja teatas, et võtab vähendatud osas hagi tagasi.

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg-st 1 tulenevalt Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus jätab hagi läbivaatamata määrusega. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Kohus ei ole hagi tagasivõtmise kohta määrust teinud. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus märgib hagi osaliselt läbivaatamata jätmise kohtuotsuse resolutsioonis.

28.Kohus kuulas menetlusosalised ära eelistungil. Üleilmse koroonapandeemia tingimustes kohus poolte nõusolekul ja TsMS § 403 lg 1 alusel jätkas menetlust kirjalikus menetluses.

Kohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:  Poolte vahel oli 16. aprillil 2019 sõlmitud töövõtuleping - hageja tellis kostjalt komplektalajaama kraanaga tõstetööd Xxxxxxxxxxx asuval objektil.  18. aprilli 2019 kostja kraana tuli objektile, tõi kaasa tõstmisel kasutatavad tropid,  hageja töötajad paigaldasid tropid tõstetava alajaama külge ja juhendasid tõstet;  tõstmisel vajus alajaam viltu, tropid purunesid, alajaam kukkus alla ja purunes. Lisaks hävinesid Varjupaikade MTÜ-le kuuluvad 3 soojakut, mille peale alajaam kukkus.  08. jaanuaril 2020 kostja hüvitas hagejale 59 640 eurot.

29.Pooled vaidlevad hagejal tekkinud kahju suuruse ja kostjal kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse üle. Hageja leiab, et kahju suurus on esitatud tõenditega tõendatud, alternatiivselt taotleb kahjuhüvitise kindlaks määrata kohtul, ning et kostja vastutab kahju eest ainuisikuliselt. Kostja omakorda leiab, et alajaama kukkumise põhjustasid alajaama valesti troppinud ja tõstet juhendanud hageja töötajad, kostja hagejale kahju tekkimise eest ei vastuta. Lisaks kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Juhuks, kui kohus leiab, et kostja siiski vastutab kahju hüvitamise eest, palub kostja kahjusummat vähendada.

30.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Pooltevahelise töövõtulepingu täitmiseks kostja töövõtjana pidi Xxxxxxxxxxx objektil tõstma kraana abil paigale hagejale kuuluva komplektalajaama betoonist korpuse, millesse olid juba paigaldatud ka elektriseadmed. Tõste ajal kaldus alajaam viltu, tropp katkes ning alajaam kukkus alla ja purunes. See tähendab, et kokkulepitud töö, mida kostja töövõtjana pidi tegema, ebaõnnestus. Uue tõstmisega sama tulemuse saavutamiseks tuli hagejal eelnevalt tellida uus alajaam. Seega tööd (ebaõnnestunud tõstet) ei olnud võimalik kostjal ka parandada ehk oma lepingulist kohustust täita.

9 2-20-3059 31. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3).

Praeguses asjas ei saa olla vaidlust, et kohustust ei ole kohaselt täidetud. VÕS § 640 lg-s 2 sätestatakse, et töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni.

Hageja nõuab kostjalt kostja poolt lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100).

Kostja küll alustas kokkulepitud tõstet, kuid troppide purunemise tõttu jäi töö lõpule viimata. Pärast alajaama alla kukkumist ja hävinemist ei olnud tööd enam võimalik ka parandada. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik. Sellisel juhul ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3).

32.VÕS § 101 lg 1 punkt 3 ja § 115 annavad võlausaldajale õiguse nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust.

Hageja kahju hüvitamise nõude esmasteks eeldusteks on, et kostja on rikkunud lepingulist kohustust, et rikutud kohustust ei ole enam võimalik täita ning et kostja vastutab selle rikkumise eest.

Praeguse juhtumi asjaoludele kohaldub VÕS § 647 lg 1 alusel seaduses sätestatud eeldus, et kostja on oluliselt lepingut rikkunud.

Seejärel tuleb VÕS § 127 lg-test 1 – 4 tulenevalt kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Lisaks peab tellijale tekkinud kahju olema lepingu sõlmimisel töövõtjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Kostjal on võimalik olulise lepingurikkumise eeldus ümber lükata, samuti tõendada, et töövõtja kohustuse rikkumise eest ei vastuta või et kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

33.Vaidlust ei ole, et tropid tõi kostja, kuid troppisid hageja töötajad (hageja esindaja kinnitus 21.01.2021 eelistungil (II kd, lk 130). Samuti ei ole vaidlust selles, et tõste ajal juhendasid kraanajuhti käemärkidega hageja objektil viibinud töötajad. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kohustus oli tagada troppijate olemasolu ja nõuetekohane troppimine.

34.Hageja esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt tellis hageja alajaama paigalduseks kraana (III kd, lk

45). Hageja väidab, et tellis kraana koos troppijatega. Hageja ei ole tõendanud, et üldiselt sellisel tegevusalal või poolte vahel kehtinud tava järgi on tavapärane, et tõstetööde tegija tagab nii kraana kui troppijad. Kostja eitab poolte vahel sellist tava, et kraanaga koos tulevad kostja troppijad. Kostja esitatud tõendid (kraanateenust osutavatele ettevõtetele (Kraana Rent, Kadrina Kraana, Kraanad pluss, Kraanameiseter, OÜ Viljandi Tõstetööd, Kint Logistics OÜ, Grand Ehitus OÜ; Helmetal IMS OÜ jt) tehtud päringute vastused, III kd, lk 47 – 62) tõendavad, et tõstetöödel levinud praktika kohaselt tagab troppijad tõstetööde tellija, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kraanateenuse pakkuja vastutab reeglina tõstmise abivahendite (kraanaga kaasas olevate troppide/konksu) ning kraana enda nõuetele vastavuse eest.

Hageja ja kostja tõstetööde tellimusest ei nähtu kokkulepet, et troppijad toob kostja. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest saab järeldada, et troppijate tagamine oli hageja ülesanne.

10 2-20-3059 35. Nõustuda ei saa hageja väitega, et troppijatel kutsenõudeid ei ole. Eltech Service koostatud „Betoonkestaga komplektalajaama paigaldus- ja hooldusjuhend, ver.1“ (I kd, lk 105 – 130) alajaotuses „Tõstmine ja eeskirjad“ nõude, et komplektalajaamaga seotud tõstetöid tohivad teostada ainult kvalifitseeritud kraanajuhid ja troppijad. Kvalifitseeritud troppijate kasutamise nõue oleks sisutühi, kui troppijale ei oleks kehtestatud nõudeid ega väljaõpet. Kostja esitatud Narva Kutseõppekeskuse õppekava „Troppimine ja tõstetööd“ (I kd, lk 98 – 101), E-katedraal Koolituskeskus OÜ Troppija koolituse õppekava (I kd, lk 102 – 104); väljatrükk www.eterna.ee veebilehelt (II kd, lk 153) tõendavad, et Eesti Vabariigis pakutakse troppijate väljaõpet ning õppe läbimisel hinnatakse omandatud teadmisi, st välja on töötatud kvalifikatsiooni nõuded, millele vastavuse korral antakse kutsetunnistus. Samuti on hageja väide troppija kutsenõuete puudumise kohta vastuolus hageja enda esitatud E-Katedraal Koolituskeskus OÜ liikurnoolkraana käitaja ja troppija koolituse õppekavaga (II kd, lk 172-173). See, et troppijate ja liikurnoolkraana käitaja eriala õpetatakse ühe õppekava raames, ei tähenda, et troppijatel kutsenõudeid ei ole. Samuti ei saa sellest järeldada, et liikurnoolkraana juht peab täitma troppija ülesandeid.

36.Kostja töötaja, vaidlusalust tõstet teinud V.F. töötab kostja juures1. juunist 2004 kraanajuhi töökohal. V.F.il on nõuetekohane kraanajuhi kvalifikatsioon – 3. novembril 2006.a Ehitajate Koolituskeskuse välja antud kvalifikatsioonitunnistusest nähtub, et V.F.ile on eksamikomisjoni 19. aprilli 1991.a otsusega nr 26 omistatud Autokraanajuhi erialal VI järk (I kd, lk 97), Ehitajate Koolituskeskuse tunnistuse nr 453 (I kd, lk 181) kohaselt õppis V.F. 368-tunnise programmi alusel autokraanajuhi kursustel ning omandas kutsetöös nõutavad teadmised ja praktilise töö oskused.

Asjaolu, et kraanajuhi õppekava sisaldab õpetust troppidest ja troppimise võtetest, ei tähenda, et V.F. kraanajuhina teenust osutades täitis ka troppija ülesandeid.

37.Kostja on põhistanud, et tõstetöödel tavapäraselt tagab troppijaid tellija. Pooltel ei olnud eraldi kokkulepet, et kostja peab troppijaid tooma. Asjas ei ole vaidlust, et objektil viibinud hageja töötajad faktiliselt tegutsesid troppijatena – kinnitasid tõstetava alajaama kostja kaasatoodud troppide ja seeklitega kraana tõstetali külge. Seega pädevate troppijate olemasolu ning troppimise nõuetekohasuse eest vastutas hageja. Tõenditest järelduvalt juhendas tõstetöid maapinnalt hageja töötaja. Hageja seisukoht, et kostja kraanajuht omaalgatuslikult kaasas hageja töötajaid tõstmisele appi, on paljasõnaline.

Kolmas isik V.F. kirjalikus vastuses hagile selgitas, et troppimise juures viibis ja tõstetöid juhendas hageja objektijuht, kes kandis valget kiivrit.

Hageja esitatud fotolt enne tõstet (II kd, lk 84) nähtub, et alajaam on troppidega kinnitatud, üks isik askeldab tõstmisankru juures ning teda jälgivad kaks isikut, kellest üks kannab punast töökombinesooni ja kollast kiivrit (pabertoimikus on must-valge foto, e-toimikus värviline), sama isik on mitmel fotol.

V.F.i väiteid kinnitab hageja projektijuhi B.T. 20. oktoobri 2021 avaldus kohtule (III kd, lk 20), mida kohus saab hinnata dokumentaalse tõendina. B.T. avaldusest järeldub, et tema oli tõste juures. Nimelt B.T. kirjeldab, et 18. aprillil 2019 kohale saabunud kraanajuhile tutvustati paigaldusjuhendit; vundamendid tõsteti probleemideta maja, kuid alajaama tõstel kaldus see teadmata põhjusel viltu; algul purunes üks, siis teine tropp ning alajaam kukkus loomade varjupaiga soojakute vahele maha, purunedes täielikult. B.T.lt kui hageja töötajalt ei saa mõistlikult eeldada kirjalikus avalduses selle tunnistamist, et hageja töötajad troppisid valesti või andsid märku jätkata tõstet pärast alajaama kaldumist. See, et B.T. sellest oma avalduses ei kirjuta, ei tähenda, et hageja töötajad troppimist ei teinud. Hageja töötajatel troppijatena vastutuse puudumist ei põhista hageja väide, et kostjale saadeti alajaama tõstejuhis. Kohtule esitatud B.T. e-kirjast (I kd, lk 96) nähtub, et alajaama paigaldusjuhend saadeti kostjale alles 22. aprillil 2019, s.o mitu päeva pärast alajaama alla kukkumist ja purunemist.

38.Kohtule esitatud troppija koolituskava järgi on troppija kohustus muu hulgas juhendada tõstet. V.F. on alates vahetult pärast õnnetust antud seletuskirjas (I kd, lk 181 pöördel – 182) ja kõigis järgmistes kirjalikes seisukohtades kirjeldanud sündmuste käiku ühte moodi: tropid tõi kohale V.F., tropid valisid ja troppisid tellija töömehed, tõstma hakkas V.F. hageja töötajate lubava käemärgi peale; lendu 11 2-20-3059 tõstetud alajaam oli kaldu ja V.F. peatas tõste, selgitades hageja töötajale, et nii ei saa alajaama õigesti vundamendile tõsta. V.F. jätkas tõstet, kui hageja töötaja kinnitas, et kõik on normaalne, kalle on tingitud alajaama sees olevatest seadmetest ning võib edasi tõsta; siis välimised tropid, millele langes suurem raskus, katkesid.

Vaieldamatult on seadmetega alajaama tõstmine spetsiifiline tõstetöö, seda kinnitab ka alajaama tootja poolt alajaama transportimiseks ja tõstmiseks kehtestatud eeskirjad.

E-Service AS jaoks on alajaamade paigaldamine ja seadistamine igapäevane töö, tegemist ei olnud ühekordse erandliku objektiga. Seega mõistlikult võib eeldada, et hageja töötajad on alajaamade paigaldamiseks, sh tõstetöödel troppimiseks, vajaliku väljaõppe ja töökogemusega.

Kohus on seisukohal, et kostja kraanajuht võis usaldada, et spetsiifilise tõste juures troppimist tegevad ja tõstmisel kraanajuhti assisteerivad hageja töötajad on asjatundlikud ja vajaliku väljaõppega.

Troppijate pädevuse kontrollimine ei ole kraanajuhi ülesanne.

39.Asjas ei ole üheselt tõendatud, et tropid katkesid seetõttu, et troppijad paigaldasid tropid valesti.

18.aprilli 2019 kindlustusandjale esitatud kahjuteates (I kd, lk 169) on kostja esindaja P. Sommer teatanud, et „…kraanaga alajaama tõstes langes koormus ühele poole ja rihm purunes…“. If P &C Insurance AS ekspertgrupi juht M.M. 30. septembri 2020 e-kirjas kahjukäsitlejale teatab samuti, et alajaam kukkus alla, kuna tõstetropp oli lihtsalt vigane (vigastatud, kulunud, (amortiseerunud) ja rebenes). M.M. viitab ka troppide valele paigaldusele, kuid põhjendab sellist järeldust sellega, et katuse serva ja troppide vahel puuduvad distantspalgid ja kõik rihmad on vigastatud.

Betoonkestaga komplektalajaama paigaldus- ja hooldusjuhendis (I kd, lk 105 -130) alajaama tõstejuhises on märgitud, et alajaama tohib tõsta ainult koos katusega, kasutada tuleb linttroppe, maksimaalseid tõstenurki ületada ei tohi. Joonisel 5. Alajaama tõstmine on märkus, et linttroppide kasutamisel jälgida, et katust mitte vigastada; selleks kasutada prusse või muud tugevat. Seega alajaama tõstejuhise kohaselt on distantspalkide paigaldamise eesmärk kaitsta alajaama katust, mitte tõstmisel kasutatavaid troppe.

Kohus möönab, et tõstmisel alajaama kaldumisega võisid tropid hõõrduda vastu alajaama konstruktsioone, kuid tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, kas see põhjustas troppide purunemise ning kas selline hõõrdumine ja troppide purunemine oleks olnud distantspalkide kasutamisega välditav.

40.Kostja esitas I.R.i 27. oktoobri 2021 vastuse (antud Rammi Koolitus OÜ nimel) kostja päringule, mida kohus saab hinnata dokumentaalse tõendina (III kd, lk 64 – 77). See dokument ei ole kohtu hinnangul käsitatav objektiivse asjatundja arvamusena. Kostja on päringu esitanud eesmärgiga selgitada vastutuse jagunemist kraanajuhi ja troppija vahel, kui tegemist on erinevate ettevõtete töötajatega.

I.R.il on sellises küsimuses arvamuse andmiseks ilmselt piisav erialane pädevus. OÜ Kvart 11. jaanuari 2011 pädevustunnistuse nr 1115 (III kd, lk 76) kohaselt I.R.i on läbinud väljaõppe, sooritanud eksami ning talle on omistatud sildkraana juhi kvalifikatsioon; Soome OY Bonum-Safety Ab 15. jaanuaril 2015 välja antud koolitajakaardi (III kd, lk 73 – 75) kohaselt on I.R.i Soomes tööohutus/tellingutööde inspektor ja SuoTu volitatud koolitaja (kaardi 5-aastane kehtivusaeg küll lõppes 2020.a).

Kohus leiab aga, et arvamus ei ole objektiivne tõend. I.R.i on arvamuse andmisel lähtunud kostja lepingulise esindaja kirjeldusest toimunu ja selle põhjuste kohta, kraanajuhi seletuskirjast ning fotomaterjalist. Muu hulgas kostja esindaja teatas I.R.ile, et troppijatena kasutatud isikud ei olnud läbinud troppija koolitust ega juhendamist ning et alajaama ei tropitud vastavalt paigaldusjuhendile, mh ei kasutatud troppe kaitsvaid laudu. Samuti on kostja esindaja I.R.ile andnud teada, et arvamus on vajalik seoses vaidlusega, mille keskmeks on küsimus vastutuse jagunemisest troppija ja kraanajuhi vahel, päringust on võimalik aru saada, et päringu esitanud E. Casar esindab tõstetööde tegija, päringus nimetatud Laarmann & KO, huve.

12 2-20-3059 I.R.i väidab, et troppimine läbi seekli ning seeklite paigaldamine juhendist erinevalt (oleks pidanud tõsteankrutest risti läbi tulema, aga on pikuti) muutis tõstenurka ja see omakorda nõuab suuremat tõstejõudu; seeklid (tõstmisankrud) ei olnud augus kinni kruvitud (nagu juhendis joonisel 4), mille tagajärjel tekkis võimalus troppide liikumiseks. Sellele tuginevalt teeb I.R.i lõppjärelduse, et süüdi ei ole kraanakäitaja, vaid peatöövõtja.

41.Kohus leiab, et I.R.i arutluskäigus esitatud asjaolude põhjal ei ole võimalik kindlalt järeldada peatöövõtja ainusüüd kahjujuhtumi tekkimisel.

Väidetavalt ebaõige troppimisviisi on I.R.i tuvastanud üksnes piltidelt, mille tegemisel ei olnud eesmärgiks troppide kinnitusviisi jäädvustamine. Enamus fotosid kujutab alajaama purunemise järgset olukorda ja deformeerunud kinnitusankruid. I.R.i on piltidelt nähtava ja toimunud sündmuste (alajaama kaldumine tõstel ning troppide purunemine) põhjal järeldanud, et mehed ei ole koolitatud ega juhendatud.

I.R.i arvamusest ei selgu, mille põhjal ta tuvastas, et proovitõste ajal või järel keegi ei kontrollinud, kas tropid ja kraana konks on tõstetava esemega risti ja keskkohal. Ei ole ka põhjendust, millist tähtsust troppide ja kraana konksu selline omavaheline asend kostja päringu või konkreetse kahjujuhtumi kontekstis omab. Kostja päringus ei ole konkreetseid andmeid proovitõstmise kohta, ei ole teada, kes ja milliseid täiendavaid selgitusi võis I.R.ile anda. Samuti ei selgu, mille põhjal I.R.i tuvastas, et troppijad enne troppimist ei teinud visuaalset vaatlust ega kontrollinud, kas troppidel ei ole defekte, kas need sobivad sellise kaaluga eseme tõstmiseks ning kas nendega on võimalik troppida vastavalt juhendile. Kostja kraanajuht V.F. kohtumenetluses väitis, et tema ise tegi visuaalse vaatluse enne troppide hageja töötajale andmist ja mingeid rebendeid ei tuvastanud.

42.Kohtul ei ole alust kahelda asjatundja väites, et tõstenurga muutumine suurendab vajalikku tõstejõudu. I.R.i ei ole analüüsinud (ja tal ei olnudki võimalik seda teha), kas tõstmisel kasutatud tropid ei pidanud täiendavale tõstejõule vastu, sest olid amortiseerunud, või on tropid katkenud valest troppimisest tingitud troppide liikumise ja alajaama vastu hõõrdumise tõttu.

Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et I.R.i kirjalik arvamus ei ole piisav tõend, tõendamaks, et tropid purunesid üksnes ebaõige troppimise ja mitte troppide seisukorra tõttu. I.R.il ei olnud võimalik troppide tegelikku seisukorda kindlaks teha, samuti ei ole I.R.i analüüsinud kraanateenuse osutaja vastutust enda toodud troppide kvaliteedi eest.

43.Kohus leiab, et troppide purunemisest saab järeldada, et tropid ei olnud alajaama kaldumisega kaasnenud ebaühtlaselt jaotunud raskuse tõstmiseks piisava kandevõimega ehk need ei olnud nendel tingimustel tehtud tööks sobivad.

Tropid tõi kostja, kes vastutab selle eest, et tropid sobivad kavandatava tõstetöö tegemiseks ja nende seisukord tagab ohutu tõstmise. Seda, et kraanaettevõtja peab tagama tõstmiseks vajalike abivahendite olemasolu ja vastutab nende nõuetekohasuse eest, on kinnitanud ka enamus tõsteteenuse osutajatest, kelle poole kostja pöördus küsimustega tõsteteenuse tellimustööde täitmise tavapraktika kohta.

Hageja esitatud väljavõte Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti veebilehelt tõstmise abiseadmetele esitatavate nõuete kohta nähtub, et alates 2010. aastast on tõstmise abiseadiste mõiste täienenud- tõstmise abiseadise all mõistetakse komponente või seadiseid, mis ei ole kinnitatud tõstemasina külge ja mis on lasti kinnitamiseks asetatud masina ja lasti vahele või lasti külge või mis moodustab lasti lahutamatu osa ja mis on eraldi turule lastud; ka troppe ja nende koostisosi käsitletakse tõstmise abiseadistena. Alates 2010. aastast valmisatud tropid peavad vastama direktiivi 2006/42/EC nõuetele.

Märgitud direktiivi nõuetest tulenevalt on iga-aastane pädeva isiku poolt tehtud kontrollülevaatus kohustuslik nii tõste- kui ka turvavarustusele, sealhulgas tekstiiltroppidele. Kostja ei ole tõendanud, et 18. aprillil 2019 tõstmisel kasutatud tropid olid läbinud regulaarse kontrolli. If P & C Insurance As-ilt väljanõutud kahjutoimiku dokumentide hulgas on Inspecta Estonia OÜ masina korralise auditi protokoll (I kd, lk 182 pöördel – 183), mis tõendab üksnes liikurnoolkraana (masina ja selle osade) auditeerimist.

13 2-20-3059 44. Kostja kindlustusandja on tuvastanud, et tropid olid amortiseerunud. Kahel erineval, enne tõstet tehtud fotol (II kd, lk 84 ja 155) on kõige vasakpoolsemal tropil märgata samas kohas tumedamat laiku, mis ulatub tropist välja. Ei saa välistada, et see on defekt (rebend). V.F. oma 22. aprilli 2019 seletuskirjast nähtub, et samal päeval enne alajaama kohale jõudmist, tõstis ta paika alajaama betoonvundamendi. Seega troppe oli sel päeval juba kasutatud ning võib järeldada, et vahetult enne alajaama troppimist neid enam uuesti üle ei vaadatud. Ei saa välistada, et just seetõttu ei pidanud tropid alajaama kaldumisele ja juhendist erineva troppimisega kaasnenud suuremale raskusjõule vastu.

45.Enne troppimist pidid ka troppijad veenduma, et toodud tropid on selle töö jaoks sobivad, sealhulgas troppijad kannavad samuti riski, et mitme järjestikuse tõste tegemisel võib järgmise tõste ajaks troppide seisukord halveneda. Asjas ei ole vaidlust, et troppija ülesandeid täitnud hageja töötajatel puudus vastav kvalifikatsioon. Kohus on tuvastanud, et pooltevahelise töövõtulepingu esemeks oli ainult kraanateenus, troppija teenuse osutamises kostja poolt pooltel kokkulepet ei olnud ning seega ehitustegevuse tavalise praktika kohaselt pidi troppijad tagama hageja kui tõstetööde tellija.

Kuna poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kostja kohustuse täitmiseks oli hagejal kohustus tagada troppijate olemasolu, vastutab hageja ka mittenõuetekohase troppimise või nõuetele mittevastavate troppide kasutamisega kahju tekkimise ohu eest.

Kui alajaam õhku tõstmisel viltu kaldus, siis kostja kraanajuht V.F. katkestas tõste ning jätkas tõstet hageja troppijate lubava märguande peale. Kohus on seisukohal, et V.F.il oli alus eeldada hageja töötajate pädevust ning ta võis usaldada nende märguandeid. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita ühe või teise poole ainuvastutust tõste ebaõnnestumise ja alajaama allakukkumise eest ning kahju tekkimises on süü mõlemal poolel. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

46.Kohus leiab, et poolte süü ei ole võrdne. Õige on hageja osundus, et tõstekangid olid kraanajuhi käes ning ainult tema sai otsustada, kas tõstet jätkata või mitte. Kraanaga mitmekümne tonniste raskuste ühest kohast teise tõstmise ohtlikkus on ilmselge. Selline töö nõuab kõigilt asjaosalistelt, eelkõige aga kraanajuhilt erilist hoolsust ja tähelepanelikkust. V.F.i selgituste kohaselt ta peatas tõste koheselt, kui alajaam õhku tõstmisel viltu vajus. Tõste peatamisest saab järeldada, et V.F.il oli tekkinud kahtlus tõste õnnestumises. V.F.i selgitusest nähtuvalt oli tema kahtlus suunatud sellele, et viltu vajunud alajaama ei pruugi olla võimalik tõsta vundamendile õigesse asendisse.

Kohus leiab, et väljaõppinud ja suure töökogemusega kraanajuht pidi aga aru saama sellestki, et ühele küljele kaldunud alajaama tõste jätkamisel ei lange raskus troppidele võrdselt, vaid ühe poole troppidele mõjub suurem raskusjõud. Kraanajuhile pidi olema teada, millist raskust iga tropp suudab kanda. Kohus leiab, et tavapärase hoolsusega tegutsevatelt töötajatelt saab sellises olukorras eeldada, et troppide katkemise ohu vältimiseks tõste katkestatakse, kontrollitakse troppide paigaldust ja vajadusel tropitakse uuesti.

3.Kohus leiab, et kostja Laarmann & Ko AS-i ning kindlustusandja If P & C Insurance AS 16. detsembri 2019 kokkulepe ei tõenda, et kostja tunnistab enda süüd kahjujuhtumi tekkimises. Selles kokkuleppes (II kd, lk 34-35) märgitakse, et kostja teatas kindlustusandjale E-Service AS kahju hüvitamise nõude esitamisest kostjale summas 200 986,50 eurot seoses 18. aprillil 2019 Raba tn 34 alajaama ebaõnnestunud tõstetöödega. Kostja omakorda esitas seetõttu vastutuskindlustuse lepingu alusel nõude asjakahju hüvitamiseks oma kindlustusandjale summas 136 960 eurot (alajaama maksumus 129 620 eurot ja soojakud 7340 eurot).

47.Kokkuleppest nähtub ka If P & C Insurance AS hinnang, et kostja oli tõstetööde teostamisel ja kahju tekitamisel käitunud vähemalt raske hooletuse vormis (nõuetele mittevastavate troppide kasutamine, valesti kinnitatud troppidega tõstetööde teostamine). Ifi hinnangul vastutab troppide ebaõige kinnitamise ja kahju põhjustamise eest osaliselt ka tööde tellija E-Service AS.

Kõike eeltoodut arvestades kohus leiab, et alajaama alla kukkumise ja purunemisega seotud kahju tekkimise eest vastutab hageja 35 % ja kostja 65 % ulatuses.

14 2-20-3059 48. Ei saa olla vaidlust, et alajaama hävinemine põhjustas hagejale kahjuna käsitatavat rahalist kaotust, sõltumata sellest, kes kahju tekkimise ja selle hüvitamise eest vastutab. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitatav kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. (VÕS § 128 lg -d 2-4).

4.Kostja rikkus töövõtulepingust tulenevat töövõtja kohustust teha kokkulepitud tingimustele vastav töö ning anda see tellijale üle. Alajaama alla kukkumise ja purunemise tõttu tööd lõpuni viia ega parandada ei olnud võimalik, kokkulepitud töö jäi tegemata. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus on tuvastanud, et vastutus kahju tekkimise eest jaguneb tellija ja töövõtja vahel proportsioonis 35:65.

49.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-te 3 – 5 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

5.Hageja märgib, et talle tekkinud kahju koosneb otsesest varalisest kahjust ja saamata jäänud tulust.

Osaliselt, 59 640 euro ulatuses on kostja hagejale kahju hüvitanud.

Hageja märgib viimases, 26. oktoobril 2021 esitatud nõude täpsustuses/selgituses, et 08. jaanuari 2020 seisuga oli kogukahju 203 806,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9798,02 eurot. 08. jaanuaril 2020 kostja hüvitas hagejale 59 640 eurot. Hüvitise maksmise järel on hageja põhinõue kostja vastu 155 114 eurot ja 52 senti.

50.Hageja on 21. oktoobri 2021 menetlusdokumendis eksinud nõude komponentide summade märkimisel. Nõude selgituse kohaselt hageja arvestab 08. jaanuaril 2020 hüvitise 59 640 eurot maha selleks päevaks kehtinud ja kostjale teada olnud põhivõla ja selle ajani arvestatud viivise nõuete summalt (203 806,50 + 9798,02 – 59 640), selle järel on hageja arvutanud hüvitamata kahju suuruseks 154 064,52 eurot (131 678 + 41 376 + 29 400 + 1352,5 + 9798,02 – 59 540). Hageja on arvutustehtes märkinud kahjust maha arvestatava hüvitise summa ekslikult 100 eurot väiksemana, mistõttu on nõude jääk 100 euro võrra tegelikust suurem, õige nõude jääk hüvitise mahaarvamise järel on 153 964,52 eurot.

Sellest tulenevalt on ka alates 9. jaanuarist 2020 viivist arvestatud ekslikult põhivõla summalt ja lisaks tegelikust vähema arvu päevade eest (päevade arvuks on märgitud 43 päeva, aga perioodil hüvitise maksmisele järgnevast päevast 9. jaanuar 2020 kuni hagiavalduse 25. veebruaril 2020 esitamiseni oli 48 päeva. Hageja on ka varasemates menetlusdokumentides (enne nõude vähendamist) selle perioodi päevade arvuks märkinud 43 päeva, kuid viivisesumma vastas 48 päeva eest arvestatud viivisele).

51.Hageja selgitustest järelduvalt hageja arvesta hüvitise 59 640 eurot arvelt täies ulatuses kaetuks seisuga 08. jaanuar 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 9798,02 eurot, sest hagiavalduse kohaselt hageja taotleb kostjalt välja mõista viivise perioodi eest 09. jaanuar 2020 kuni 25. veebruar 2020 ning edasi protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

15 2-20-3059 Hageja ei ole täpsustanud, millise nõudekomponendi (otsese varalise kahju või saamata jäänud tulu) katteks ta hüvitisest ülejäänud 49 841,98 eurot arvestas.

Hageja põhjendatud nõude ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb analüüsida hagejal 8. jaanuari 2020 seisuga olnud põhjendatud nõude suurust. Sellest sõltub, milliselt summalt ja millise perioodi eest oli hagejal õigus nõuda viivist ning milline oli põhinõude ja viivise summa, millelt hüvitis maha arvestada.

52.Hageja esitatud andmetel oli 18. aprilli 2019 ebaõnnestunud tõstega seotud otsene varaline kahju (arvestades nõude vähendamist kostja poolt betoondetailide utiliseerimisele tehtud kulu 280 euro võrra, betoonvundamendi osalise taaskasutamise arvelt 3560 eurot ja elektriseadmete vanametalli käitlemise oodatava tulu 920 eurot mahaarvamist) kokku 175 456,50 eurot, millest 55.1. Alajaama ja seadmete hävimisega seotud kahju 131 678 eurot, sh:

-129 620 eurot Eltech Service OÜ-ga kokkulepitud tööde tasu (purunenud alajaama maksumus).

Kostja ainus vastuväide oli, et summa tasumine on tõendamata. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue tõendatud Eltech Service 02. augusti 2021 arvega nr INV/2019/0159 ja 13. septembri 2019 arvega nr INV/2019/0190 ja nende arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega (II kd, lk 107 –

114), millest nähtuvalt on hageja tellinud ja tasunud tõstel purunenud alajaamaga samasuguse alajaama (SO016-01). Alajaama purunemise tõttu pidi hageja tellima uue alajaama, selle eest 129 620 euro maksmine on tõendatud. Eltech Service AS ja hageja poolt 29. aprillil 2019 allkirjastatud kahjunõue (nõustumine kahju suurusega) (I kd, lk 24) ei mõjuta alajaama maksumusega seotud kahju suurust.

Sõltumata algse alajaama maksumusest on hageja pidanud tellima uue alajaama ja selle eest maksnud 129 620 eurot.

-2058 eurot kulu seoses elektriseadmete hävimisega koosneb keskpingeseadmete elegaasi (SF6) ohutu käitlemise kulust 1150 eurot, elektriseadmete ohutuks utiliseerimiseks ettevalmistamise kulust 1828 eurot. Vastavalt hageja ja Eltech Service AS kahjukokkuleppele on hageja selles osas Eltech Service AS nõuet tunnistanud ning seega on hagejal tekkinud kohustus need kulud hüvitada. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otsese varalise kahjuna käsitatavad ka kahjusündmusega seoses tulevikus tekkivad kulud ning kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks ei ole kulude kandmine. Kostja ei ole tõendanud, et elegaasi oleks võimalik utiliseerida ja/või elektriseadmeid utiliseerimiseks ette valmistada oluliselt odavama hinnaga.

52.2. ajutise alajaamaga seotud kahju kokku 41 376 eurot, millest:

-21 510 eurot ajutise alajaamaga seotud elektritööde eest. Nõude suurust tõendab hageja Eltech Services OÜ vahel 29. aprillil 2019 vormistatud kahjunõudega, milles on kokku lepitud hageja keskpinge seadmetega ajutise alajaamaga elektrivõrgu lahenduse töösse viimise ja testimise kulude maksumus. Hageja on hagiavalduses põhjendanud, et tegemist on kokkuleppelise hinnaga tööde eest, mida hageja tellis Eltech Servise OÜ-lt 18. aprilli 2019 kahjujuhtumi järel selleks, et objektile paigutatava ajutise alajaamaga oleks võimalik elektrivõrgu lahendus töösse viia. See oli vajalik selleks, et hageja saaks kahjujuhtumile vaatamata tähtaegselt täita Pärnu Päikeseparkidega sõlmitud töövõtulepingust hagejale kui töövõtjale tulenevaid kohustusi. Hageja on täiendavalt esitanud kulu reaalselt kandmise tõendamiseks Eltech Service OÜ arved (II kd, lk 97 -100) ja nende arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (II kd, lk 101 – 103).

Tuleb nõustuda kostjaga, et Eltech Service 03. juuni 2019 ja 13. septembri 2019 arvetelt nähtuvalt ajutise lahenduse töösse viimiseks paigaldati alajaama uus RTU/OT kilp ja AK, mis jäävad alaliselt paigaldatuks. Ajutine OT trafo on E-Service tarnes. Releekaitseadmetena ning KP seadme sekundaarkappidena kasutatakse maksimaalselt SO016 tellimusest jäänud materjale. See tähendab, et ajutise alajaama kasutamine ei tähendanud hageja jaoks kõikide kulude topelt tegemist. Lisaks on hagejale ajutise alajaamaga seotud elektritööde eest tegelikult esitatud arvete summa 18 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus nõustub kostjaga, et kuludest tuleb maha arvestada otsamuhvid ja nende paigalduse kulu 6000 eurot ning kaabliteimid 1200 eurot. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, mis tugineb sarnasel tegevusalal tegutseva ettevõtja elektrispetsialisti selgitusele (III kd lk 121-122), et 16 2-20-3059 muhvid ja kaabliteimid on taaskasutatavad. Eeltoodu alusel kohus arvestab hageja alajaama töödega seotud kuluks 10 900 eurot.

-19 866 eurot tellitud uue alajaama valmimiseni kasutatud ajutise alajaamaga seotud lisakulud ja tööd, mis ei ole elektritööd. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud E-Service kalkulatsiooni, hageja hinnakirjad, Kraana Kaks OÜ, Arula Veod OÜ ja AS Connecto Eesti arved (I kd, lk 26 – 32) ja maksekorraldused tasumise kohta (II kd, lk 86 – 89). Hagejal oli põhimõtteliselt õigus arvestada oma töötajate poolt tehtud tööde kuluks hinda, millega hageja osutab sarnast teenust. Ilma kahjujuhtumita ei oleks hagejal olnud vajadust rakendada oma töötajaid ajutise alajaama töösse viimiseks, vaid töötajad oleksid saanud täita tööülesandeid hageja tellijatele. Arusaamatuks jääb Vivend OÜ hinnapakkumisele/kalkulatsioonile (III kd, lk 119) tuginev kostja seisukoht, et hageja näidatud hind on ebamõistlik. Hageja kalkulatsioonis on arvestatud ühe seadme rendihinnaks 350 eurot kuus, sama hinnaga on Connecto esitanud hagejale rendiarveid, samal ajal Vivend OÜ nimetab seadme ühe kuu rendihinnaks 400 eurot. Vivend OÜ peab kostja esitatud Raba 34 päikesepargi skeemi põhjal vajalikuks kolme keskpingeseadet, nagu hageja ongi rentinud. Ei ole mõistlikku alust kahelda, et Connecto 03. septembri 2019 rendiarves näidatud seadmete rent ei olnud seotud vaidlusaluse ajutise alajaamaga.

Vivend OÜ pakkumisest nähtub samuti, et ajutise alajaama asendamine uuega on pikk ja keeruline töö, vajalik meeskond töötab 12 – 18 tundi järjest. Seega on kulu vajalik töö öisel ajal ja töövälisel ajal.

Põhjendamatu on kostja etteheide, et ajutise alajaama kasutamine ei olnud hagejale vajalik leppetrahvi nõude vältimiseks, kuna kostja arvestuste järgi oleks võimalik leppetrahv olnud 73 000 eurot ning lisaks nägi leping ette, et hageja vastutab üksnes raske hooletusega tellijale kahju tekitamise korral.

Hagejale ei saa ette heita, et ta võttis tarvitusele abinõud, et enda lepingulised kohustused tellija ees õigeaegselt täita, mitte ei jäänud lootma, et leppetrahvi ehk ei nõuta.

52.3. õigusabikulud 2402,50 eurot – kulud on tõendatud lisatud bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ (bnt Advokaadibüroo OÜ) arvetega (I kd, lk 33-40) ja neile lisatud spetsifikatsioonidega, millest nähtuvalt on arved hagejale esitatud Xxxxxxxxxxx toimunud õnnetusega seoses osutatud õigusabi eest perioodil 22. aprill – 22. november 2019. Spetsifikatsioonides kirjeldatud kirjavahetus kostja esindajatega, kindlustusega, suhtlus MTÜ-ga Varjupaigad purunenud soojakute asendamise teemal, nõupidamised klientidega ei ole seotud hagiavalduse ettevalmistamisega ning on käsitatavad VÕS § 128 lg-s 3 sätestatud otsese varalise kahjuna, milleks on muu hulgas kulud hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Õigusabi kulude suurust ei muuda põhjendamatuks kostja arvamus, et hageja esindaja koostatud erinevad kirjad ja kahjunõuded sisu poolest ei erinenud ning kahju kindlakstegemiseks ei olnud vaja õigusbi. Kohtueelne läbirääkimiste ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ka siis, kui seisukohad selle jooksul ei muutu. Kohus leiab, et hageja näidatud kohtueelne õigusabikulu on põhjendatud täies ulatuses. Kulu kandmine on tõendatud maksekorraldustega (II kd, lk 90 – 96).

52.4. Saamata jäänud tulu 29 400 eurot. Selles osas hagejal kahju tekkimine ei ole kohtu hinnangul tõendatud ega põhjendatud. VÕS § 128 lg 4 kohaselt hüvitatakse saamata jäänud tuluna kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud. Hageja väidab, et kui tõste oleks 18. aprillil 2019 õnnestunud, oleks tellija maksnud hagejale iga tähtajani jäänud päeva eest boonust 700 eurot. Esiteks sellise kahju tekkimine ei olnud lepingu sõlmimisel kostjale ettenähtav. Hageja ei teavitanud kostjat ka õnnetuse toimumise järel sellise kahju tekkimisest. Kohus nõustub kostjaga, et praktikas sellise preemia maksmine tavapärane ei ole. Kostja on teinud vastavad päringud tervele reale Eestis tegutsevatele ehitusettevõtetele ning nendest ükski ei kinnitanud sellise preemia maksmist ette nägeva lepinguga kokku puutumist. Tegemist on seega erandliku lepingutingimusega ning hageja oleks pidanud sellise kahju tekkimisest kostjat teavitama hiljemalt 18. aprillil 2019 tõste ebaõnnestumise järel. Teiseks on põhjendatud kostja vastuväide, et ennetähtaegselt lepingu täitmise eest preemia saamata jäämisega ei tekkinud hagejale kahju pärast ajutise alajaama paigaldamist ja pingestamist 28. mail 2019. Hageja ja Pärnu Päikesejaama vahelises lepingus oli alajaama paigaldamise ja pingestamise tähtaeg 31. mai 2019. Seega ajutise alajaama abil hageja täitis lepingu 4 päeva enne tähtaega. Nende päevade eest preemia saamata jäämine ei ole põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega.

17 2-20-3059 53. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja põhjendatud ja tõendatud kahjusumma oli 162 444 eurot.

Vastavalt kahju tekitamise kaasvastutusele tuleb sellest kostjal hagejale hüvitada 65% ehk 105 588,60 eurot.

54.Hageja arvestas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates 3. juunist 2019 kuni 8. jaanuarini 2020 kahjusummalt, mis ei sisaldanud õigusabikulusid.

Õigusabikuludelt hageja arvestas enne hagi esitamist viivist osaliselt: summalt 1352,50 eurolt alates 09. septembrist 2019 kuni 08. jaanuarini 2020.

08.jaanuaril 2020 kostja tasutud kahjuhüvitise 59 640 eurot hageja arvestas kogu kahjunõude (sh kohtueelsed õigusabikulud) ja selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summalt.

09.jaanuarist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 25. veebruaril 2020 on viivise arvutamise aluseks hüvitamata kahjusumma, millest on maha arvestatud õigusabikulude osa 1050 eurot. Alates hagi esitamisest hageja arvestab viivist kogu nõude jäägilt (sh 1050 eurot õigusabikulude osa).

55.Kostja sai viivituses olla üksnes tema poolt hüvitamisele kuuluva kahjusumma tasumisega.

Perioodil 03. juunist 08. jaanuarini 2020 on põhivõlalt 103 186,10 eurot (s.o 105 588,6 – 2402,5) 222 päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise summa 4975,05 eurot.

Õigusabikulu summalt 1352,50 eurot on perioodi 10. septembrist 2019 kuni 08. jaanuarini 2020 eest viivis 35,86 eurot.

Seega 08. jaanuari 2020 seisuga oli põhivõla ja viivise summa kokku 110 599,51 eurot (105 588,6 + 4975,05 + 35,86).

Sellest summast tuleb lahutada kostja poolt 08. jaanuaril 2020 hagejale makstud hüvitis 59 640 eurot, mille järel jäi hüvitamata kahjusummaks 50 959,51 eurot.

Kuni hagiavalduse esitamiseni hageja õigusabikuludest 1050 euro ulatuses viivist ei nõua. Seega perioodil 9. jaanuarist 2020 kuni 25. veebruarini 2020 oli viivise arvutamise aluseks põhivõlg 49 909,51 eurot, sellelt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 185,46 eurot.

Seega hagiavalduse 25. veebruaril 2020 esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale põhivõlana 50 959,51 eurot ja viivist 185,46 eurot.

56.Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivis kogu põhivõla jäägilt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Põhinõude summalt 50 959,51 eurot on menetluse ajal (26. veebruarist 2020 – otsuse 24. aprillil 2023 (kaas arvatud) teatavaks tegemiseni) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 13 277,71 eurot.

TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab selle summa kostjalt kohtuotsuse tegemise seisuga välja summaliselt ja edasi viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

57.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 50 959,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13 463,17 eurot ning alates kohtuotsuse teatavakstegemisele järgnevast päevast viivise protsendina põhivõlast.

Menetluskulude jaotus 58. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 3 näeb ette, et kui hageja 18 2-20-3059 loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

59.Hageja selles asjas võttis hagi osaliselt tagasi (summas 440,50 eurot). Kohus rahuldas hageja 156 566,52 euro (viimase nõude selgituse järgi põhivõlg 155 114,52 eurot + hagi esitamise ajaks sissenõutav viivis 1452 eurot) suurusest nõudest 51 144,97 eurot (põhivõlg 50 959,51 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 185,46 eurot) ehk 32,67 % ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirjas on hageja kuludeks õigusabikulud 13 620 eurot (94,75 tundi, tunnihind 143,75 eurot ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 1800 eurot. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 8912,50 eurot (77,5 tundi, tunnihind 115 eurot ilma käibemaksuta)). Hagi rahuldamise proportsiooni järgi kulude jaotamisel tuleks hagejal hüvitada kostjale 67 % kostja kuludest (5971,38 eurot) ning kostjal omakorda hüvitada hagejale 33 % hageja kuludest (5088,60 eurot), poolte vastastikused kulude hüvitamise nõuded oleksid summaliselt ligilähedaselt kattuvad (eeldusel, et kohus hindab kulud põhjendatuks ja vajalikeks menetluskulude nimekirjades märgitud suuruses).

Sellisel juhul nõuete tasaarvestamise tulemusel tuleks hagejal kostjale pealegi maksta, kuigi hagi osaline rahuldamine tähendab, et kohtusse pöördumiseks oli alust. Seetõttu kohus peab asjaolusid arvestades õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Kohtunik Heli Käpp (Allkirjastatud digitaalselt) Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2024 määruse RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 24.04.2023 otsus jõustumata osas ja kinnitada E-Service Aktsiaseltsi ja aktsiaseltsi Laarmann & KO kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.aktsiaselts Laarmann & KO tasub E-Service Aktsiaseltsile kahjuhüvitisena 135 000 eurot EService Aktsiaseltsi arvelduskontole XXXXXXXXXXX selgitusega „tsiviilasi nr 2-20-3059“, millega pooled loevad kaetuks kõik E-Service Aktsiaseltsi tsiviilasjas esitatud nõuded, sh menetluskulud;

1.2. punktis 1.1. nimetatud summa makstakse järgmiselt:

1.2.1. hiljemalt 22.10.2024 75 000 eurot;

1.2.2. hiljemalt 22.11.2024 20 000 eurot;

1.2.3. hiljemalt 22.12.2024 20 000 eurot;

1.2.4. hiljemalt 22.01.2025 20 000 eurot.

1.3.Igakordse makse tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,04% päevas viivitatud summa eest.

1.4.

Pooled kannavad ise oma menetluskulud.

Tsiviilasja nr 2-20-3059 menetlus lõpetada.

3.Tagastada E-Service Aktsiaseltsile apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot arvelduskontole XXXXXXXXXXX.

4.Tagastada aktsiaseltsile Laarmann & KO apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 770 eurot arvelduskontole XXXXXXXXXXX.

5.Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.