lg 1 ja 2 sätestavad hagi läbivaatamata jätmise alused.
lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
lg 1 p 8 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt
§-s 336 sätestatule.
lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.
Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata, kuna hageja on mh avaldanud, et kohtule esitatud hagiavaldusel ja muudel menetlusdokumentidel ei ole tema allkiri ning et tema allkiri on võltsitud. Hageja väitel, ei ole ta soovinud kostja vastu kohtusse hagi esitada. Tegemist ei ole autentsete dokumentidega. Kohus teavitab prokuratuuri V.L. poolt kohtule esitatud hagiavaldusel ja muudel menetlusdokumentidel tema allkirja võltsimise kahtlusest. 2 2-23-11271 8. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, siis
lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele
lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.