Obsah (14)

§ 661§ 466§ 432§ 150§ 391§ 428§ 630§ 206§ 430§ 173§ 168§ 174§ 445§ 195

KOHTUMÄÄRUS i Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-24-9536 Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2024, Pärnu Tsiviilasi E.S. Invest OÜ hagiavaldus K.K. ja M-l:.K. vastu ühisvar

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on E.S. Invest OÜ (hageja) hagi K.K. (kostja I) ja M-l:.K. (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Asjaolude kohaselt tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas 2-24-114123 otsuse, millisega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 7745 eurot, sh põhivõlg 7500 eurot. Kohtuotsuse täitmiseks on algatatud täitemenetlus 175/2024/
2. kohtutäitur on 17.06.2024 koostanud täitmise võimatuse akti, kuna kostjal I puudub lahusvara, mille arvelt kohustust täita. Kostjale I kuulub ühisvarana Xxxxxxxxxxx kinnistu. Kostja II on koos kostjaga I Xxxxxxxxxxx kinnistu ühisomanikud.
3. Pooled esitasid kohtule 24.07.2024 kinnitamiseks kompromissi ning avaldanud, et kostja on tasunud kohtutäituri arvelduskontole 4000 eurot. Kompromissitingimuste kohaselt kostjad tasuvad solidaarselt hagejale kogu nõude katteks 4670 eurot, mis koosneb: põhinõue 3745 eurot, riigilõiv 385 (pool riigilõivust 315 + tagamise riigilõiv 70) eurot, õigusabikulud 540 eurot. Kostjad tasuvad solidaarselt käesoleva kokkuleppe p.2.1 toodud summa 3 maksena: 10.08.2024 – 2000€, 10.09.2024 – 2000€, 10.10.2024 – 670€. Kostjad märgivad asjakohasele maksekorraldusele selgitusena: kompromissi täitmine ts. asjas nr 2-24-
4. Tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja tasumata summadelt maksma hagejale viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodu kolmekordse määraga päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Käesoleva kompromissi maksegraafikus kokku lepitud ükskõik millise osamakse tasumisega hilinemisel rohkem kui 15 päeva, loetakse kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks. Hageja ja kostjad kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi allkirjastamist ja nõuetekohast täitmist kostja poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Pooled on kokku leppinud, et nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu ehk 315 euro tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja E.S. Invest OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Hageja kohtulik keelumärge jääb kostja varale 2 Tsiviilasi nr 2-24-9536 kuni kostja kohustuse kohase täitmiseni ehk keelumärge jääb tagama hageja nõude täitmist. Hageja palub kohtul tagastada hageja tasutud hagi tagamise tagatis (

§ 391lg 1 p 1) summas 415,75 eurot hageja E.S.

Invest OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX, mille osas kostjad kinnitavad, et loobuvad vastuväite esitamisest. Pooled paluvad Maakohtul kinnitada kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada asja menetlus hagiavalduse kõikides nõuetes kostja vastu ilma kohtuistungit pidamata (

§ 428lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja lg 2 ning § 431 lg 1).

Pooled kinnitavad, et loobuvad tuginedes

§ 630

lg.-le 2 kompromisslepingut kinnitava ja käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega ning lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu kohus muudab kompromisslepingu p-s 2.2 viite p-ks 1.

1. Seoses kompromissi punkt 2.
2. sõnastusega kohus selgitab, et kehtiva kokkuleppe viivise arvestus määruse tegemisel on järgmine: VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr on määrusel tegemisel 12,25% aastas, selle kolmekordne määr on 36,75% aastas. 2024 aastal on 366 kalendripäeva, seega viivise määr päevas on: 12,25% aastas x 3 = 36,75% aastas / 366 kalendripäevaga = 0,10%.
3. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kokkuleppel tasuvad kostjad hageja menetluskuludest pool riigilõivust summa 385 eurot ja õigusabikulud 540 eurot. Kohus jätab kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 6. Kostjad on allkirjastanud kokkuleppe, mille punkt 4.1. kohaselt jääb kohtulik keelumärge kostja varale kuni kostja kohustuse kohase täitmiseni.

§ 445

lg 2 sätestab, kui kohus lõpetab menetluse 3 Tsiviilasi nr 2-24-9536 kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole hagi tagamiseks kinnistule seatud keelumärke tühistamist taotlenud. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. 7. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagiavalduselt 18.06.2024 riigilõivu 420 eurot ja 25.06.2024 riigilõivu 210 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, see on 315 eurot ja kanda kompromissis märgitud hageja arvelduskontole. 8. Hageja on tasunud 19.06.2024 hagi tagamisel tagatist 415,75 eurot.

§ 195

lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud (

§ 195lg 2).

Kostjad on punktis 4.2. kinnitanud, et loobuvad hageja poolt tasutud tagatise tagastamisele vastuväite esitamisest. Kuna asjas ei esine

§ 391

lg-s 1 sätestatud aluseid kahjunõude esitamiseks, kohus rahuldab taotluse ja tagastab hageja poolt tasutud tagatise hageja poolt märgitud kontole. 9.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on välistanud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4