Obsah (4)

§ 320§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8203 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

§ 320lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti kuue kuu pikkune vangistust.

Samuti mõisteti O.I süüdi § 422 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti O.I-le 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega mõistetud karistus 10 kuud ja 29 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti O.I-le 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ära kantud karistus 26.09.2016 seisuga 4 kuud ja 20 päeva liitkaristusest maha ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti O.I-le 3 aastat 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.09.2016 ja lõpeb 05.11.

2. Tartu Vangla esitas 05.10.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava O.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 20.11.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohus leiab, et on küllaltki tõenäoline, et O.I jätkab vabanedes kuritegude toime panemist, mistõttu ei ole teda võimalik vabastada.
4. Paar asjaolu lubavad küll loota, et O.I enam kuritegusid ei soorita. Kõigepealt on ta avaldanud soovi minna alkoholiravile. Arvestades alkoholi olulisust O.I retsidiivsusprognoosi püstitamisel, oleks alkoholiravi edukal läbimisel kuritegevusohtu oluliselt vähendav toime. Ka on positiivne see, et O.I-l on teda toetavad lähedased, kelle vahetu mõju (need lähedased hakkaksid elama O.I-ga koos) võib aidata O.I-l õiguskuulekal teel püsida. Ka tuleb ära märkida seda, et praegune vangistus on O.I jaoks esimene, mistõttu võib vähemalt abstraktselt eeldada, et see saavutab VangS § 6 lg-s 1 nimetatud toime ja suunab O.I õiguskuulekale rajale. Samas eeltoodu siiski O.I vabastamist ei tingi, kuivõrd ülal toodud positiivsed aspektid on võimalik suuresti ümber lükata.
5. O.I retsidiivsusriski peamine allikas on alkohol. See meelemürk on suunanud O.I-d korduvalt kuritegusid sooritama ja on seetõttu igati tõenäoline, et ta teeb seda ka edaspidi. Kohtul ei ole usku O.I alkoholiravi edukusse. Esiteks tekib küsimus, kas O.I ikkagi soovib tõsimeeli raviga tegeleda: ta ei ole hoolimata pikaajalistest probleemidest varem ravile läinud, mistõttu ei saa välistada, et O.I viitab ravile minemise soovile üksnes lootuses pääseda seeläbi vanglast välja. Teiseks saab ravi olla edukas üksnes siis, kui inimene oma alkoholiprobleemi tõsidust läbinisti adub. O.I seda ei tee. Nimelt selgitas kinnipeetav nii vanglaametnikele kui ka kohtus, et ta ei soovi alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda, vaid nädalavahetuseti mõõdukates piirides joomist jätkata. Maakohtul ei ole kõige vähematki usku sellesse, et O.I suudab alkoholi tarbida mõõdukalt. Tegu on ilmselgelt inimesega, kelle kohta võib öelda, et ta ei oska juua. See tähendab seda, et alkohol peab tema jaoks olema täielikult välistatud. Kuni O.I seda ei taipa, ei ole mingit alust loota, et alkoholiravi edukaks kujuneb.
6. Lootuse, et esimene vangistus suunab O.I õiguskuulekale teele, purustab suuresti tema käitumine vanglas. See on nimelt olnud kehv. Süüdimõistetu on pannud toime mitmeid distsiplinaarrikkumisi, keeldunud tööst ja loobunud sotsiaalprogrammis osalemisest. Tõsiasi, et O.I ei ole töötanud, seab kahtluse alla tema suutlikkuse teha tööd vabaduses: tal ei ole tööharjumust. Tööta olemine aga kätkeb endas esiteks varavastaste kuritegude ohtu (et see oht pole O.I puhul teoreetiline, kinnitab tõik, et ta on pannud toime kelmuse) ja teiseks võib O.I hakata tööta olemisest tingitud jõudeaega sisustama alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitamisega jätkamisele viitab ka programmi „Jõud muutuda“ katkestamine, sest selle programmi raames oleks muu hulgas tegeletud ka O.I alkoholiprobleemiga.
7. Sellesse, et lähedased suudavad O.I-d kuritegude toimepanemisest eemal hoida, maakohus ei usu: varem nad seda suutnud ei ole ja pole alust arvata, et edaspidi oleks asjad teistmoodi. Ka ei ole olukord O.I tulevase töökohaga kõige parem. XXX OÜ oleks küll nõus teda tööle võtma, aga kuivõrd see ettevõte tegutseb üle terve Eesti, oleks O.I-l elektroonilise järelevalve all keeruline (kui mitte võimatu) seal töötada. Lisaks viitab kohus veelkord tööharjumuse puudumisele. Viimaks ei saa mööda vaadata ka O.I vanusest. Tegemist on 2 23-aastase ehk noore mehega ja kriminoloogilised uurimused näitavad selgelt, et selles vanuses sooritatakse kuritegusid märksa enam kui kasvõi mõni aastagi vanemate inimeste seas. Esitatud määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O.I , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, kuna vangistus on oma eesmärgi täitnud. Kaebuse esitaja leiab, et täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
9. Sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“ jäi pooleli, kuna O.I ja programmi läbiviija vahel ei tekkinud usalduslikku suhet, mis on programmi läbiviimiseks vajalik. O.I on programmi läbimisest huvitatud ning on teadlik, et sarnase suunitlusega programme on võimalik ka vabaduses läbida. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et vabaduses läbitavad sotsiaalprogrammid on kordades tulemuslikumad kui kinnipidamiskohas.
10. Maakohus on välja toonud O.I majandustöödel mitteosalemise. Süüdimõistetu oli töö tegemisest isiklikel põhjustel vabastatud. O.I keeldust tööst kahel korral, mil ta oli haige. O.I suutlikkus teha tööd vabaduses ei ole kuidagi võrdeline vangla majandustöödega, kuna vangla majandustöö on oma olemuselt lihtne koristustöö, mis ei nõua erialaseid teadmisi, füüsilist ettevalmistust ega väljaõpet. Kinnipidamiskohas makstakse vangile tunnis töötasuna 0,64 eurot, millest on võimalik kasutada vaid 30 %. See teeb ühe kuu tasuks 1 euro. Sellise sissetuleku juures ei ole mitte kuidagi võimalik rääkida majandusliku toimetuleku oskusest, tööharjumuse kujunemisest või haginõuete tasumisest. Maakohtu seisukoht selles osas on meelevaldne ning varavastaste kuritegude toimepanemise riski osas ebapädev. Vabaduses on O.I valmis asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas, et leida elektroonilisele järelevalvele vastav töökoht.
11. O.I avaldas maakohtule oma seisukoha alkoholitarvitamise osas, kuid see paisutati ülekohtuselt suureks. O.I-d unnistab alkoholiprobleemi ja seda, et alkohol on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Sellest tulenevalt on O.I vabaduses valmis sellekohast ravi saama.
12. Lähedaste toetust ei saa nii palju alahinnata, kui maakohus seda teeb. O.I viibib kinnipidamiskohas esimest korda, mis on muutnud nii tema kui tema lähedase hoiakut. O.I-l olid lähedased olemas ka enne kinnipidamiskohta sattumist, kuid vangistus on näidanud, et probleeme ja oma käitumist tuleb muuta. O.I lähedased toetavad teda ja mõistavad, et ta vajab abi.
13. O.I kuritegude raskusaste on jäänud keskmiseks, mistõttu ei ole temalt raskeimaid rikkumisi oodata. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et esmakordne vangistus on mõjunud konkreetse šokina, mis annab alust uskuda, et O.I on suuteline sellest „nõiaringist“ lahkuma ja kuritegude toimepanemisest loobuma. Kuriteod ei ole O.I elustiiliks ja temas on jõudu ning tahet elu teisti elada. Vastupidiselt maakohtule leiab O.I , et tema noorus annab talle võimaluse elu otsast alustada ja saada vabaduses ning ühiskonnas hakkama. Edasine vangistuses viibimine võib O.I-d kui noort inimest vaid negatiivselt mõjutada.
14. Veel leiab O.I, et lisaks vangistusele peab ta elu lõpuni kandma koormat enda hea sõbra vigastamise pärast ning see teadmine on vangistusest hullem karistus. 3 Ringkonnakohtu järeldused
15. Ka ringkonnakohus ei vabasta O.I-d vangistusest sellekohasel esimesel võimalusel tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 16.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning O.I ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii O.I-d positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid analüüsides leidnud, et käesoleval juhul räägib O.I ennetähtaegse vabastamise vastu eelkõige oht, et ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. 17. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane tingimus, milleks on õiguskuulekas käitumine kinnipidamiskohas. Esiteks on O.I-l kinnipidamiskohas olnud probleeme individuaalse täitmiskava läbimisega, kuna jättis pooleli sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Kaebuses toodud selgitus nagu oleks programm pooleli jäetud usalduslike suhete puudumise tõttu programmi läbiviijaga on asjakohatu. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on sotsiaalprogrammist loobumise põhjuseks pigem kesine motivatsioon enda probleemidega tegeleda. Teiseks omab O.I kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristustest märkimisväärseim on tööst keeldumine, mille kohta on O.I määruskaebuses esitanud ennast õigustavaid selgitusi, leides, et vanglas pakutava koristustöö eest saab kesist tasu ning kokkuvõtvalt on tegemist tööga, mis ei nõua erialaseid teadmisi. Eeltoodu näitab, et O.I-l ei ole välja kujunenud tööharjumust. Ühtlasi nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et ka vabaduses oli O.I-l probleeme töödistsipliinist kinnipidamisega.

1. Kokkuvõtvalt leiab ka ringkonnakohus, et O.I puhul eksisteerib tõepoolest oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, mida ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega ära hoida. Eelkõige viitab sellele O.I varasem elukäik. Nimelt on värskemas kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
2. O.I-d on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Samuti on O.I viibinud ka kriminaalhooldusel, mis peaks tagama isiku õiguskuulekuse, kuid sellest hoolimata rikkus süüdimõistetu käitumiskontrolli nõudeid ja jätkas kuritegude toimepanemist (võltsis ja esitas kriminaalhooldusametnikule võltsitud üldkasuliku töö tundide tegemist tõendava dokumendi). Üldjoontes on O.I toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid (liiklusõnnetuse põhjustamine, valeütluste andmine, kehavigastuste tekitamine, dokumendi võltsimine ja kasutamine, sissetungimine, kelmus). Maakohus on õigustatult välja toonud ka süüdimõistetu varasema alkoholitarvitamise harjumuse kui uue kuriteo riski suurendava asjaolu. O.I 4 küll nendib, et ta on teadlik enda alkoholiprobleemist, kuid samas ei ole vabaduses astunud samme enda probleemiga tegelemiseks, vaid vastupidiselt pannud korduvalt toime alkoholijoobes kuritegusid (sh isikuvastaseid). Seega võib O.I tagasilanguse korral toime panna ohtlikke ühiskonnavastaseid kuritegusid.
3. Ringkonnakohus nõustub, et leidub ka O.I-d positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei veena kriminaalkolleegiumit, et just kindel elu- ja töökoht ning toetavate lähedaste olemasolu on piisav selleks, et hoida O.I-d uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et isikul on ka varasemalt olnud olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, kuid need ei ole taganud O.I õiguskuulekust ja ei ole ära hoidnud O.I poolt korduvate õigusrikkumiste toimepanemist.
4. Eeltoodut kokku võttes ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et O.I oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole O.I ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tal on veel kanda karistust, mille jooksul saab näidata enda täielikku paranemist, mis annab eelduse tulevikus võimalikuks ennetähtaegselt vabanemiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.11.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5