KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Olev Mihkelson 25. september 2024, Jõhvi kohtumaja 2-24-10669 Kohtuasi V. K.

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
2. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg
4. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
5. N. B. esitas lepingulise esindaja kaudu hagi S. K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, S. K. ja N. B. kooselust sündis XXX poeg V. K.. Kostja ja N. B. kooselu lõppes 30.novembril
6. Sellest ajast alates elab kostja N. B. ja lapsest eraldi. Laps elab koos emaga. Peale N. B. ja kostja kooselu lõppu ei ole kostja poja ülalpidamises piisaval määral osalenud. Hageja on ema N. B. ülalpidamisel ning tema elukohaks on N. B. elukoht, s.o korter aadressil XXX Hageja ema ei tööta ning temal on raske täita kõike poja vajadusi. Hagejal on tuvastatud raske puue. Hageja vajab regulaarset ööpäevaringselt abi, hooldust ja järelevalvet. Lapse ema tegeleb palju lapse arendamisega. Laps käib regulaarselt rehabilitatsiooniteenustel. On vajalik käia uuringutel (Tartu, Tallinn), külastada arsti, osta lapsele erinevad ravimid jne. Sellega on seotud suured täiendavad kulud. Hageja ema andmetel on kostjal hea sissetulek (ca 2000 eurot). Kostja töötab Aktsiaseltsis X. N. B. palus kostjat tasuda lapsele elatist regulaarselt, kostja aga keeldus seda tegemast. Kuna hageja ema ei suutnud lahendada elatise küsimust kohtuväliselt, pöörab tema kohtu poole nõudega kostja vastu. Kostja ei ole töövõimetu ning kostjal puuduvad mõistlikud alused elatise seaduses sätestatud miinimummääras maksmata jätmiseks. Hageja palub kostjalt enda ülalpidamiseks välja mõista elatis perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras alates 12.07.2024 kuni hageja täisealiseks, so igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda
7. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
8. kuupäevaks N. B. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „V. K. elatis“. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
9. Kostja esitas 29.07.2024 ja 23.09.2024 vastused, milles nõustus hagiga täies ulatuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Maakohus on seisukohal, et hagi õigeksvõtuotsusega. on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
11. Hagi ese: elatise nõue (TsMS § 102 lg 1 ja 2)
12. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101lg.

3 kohaselt, igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101lg.

5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

1. Hageja põhistab elatise nõuet sellega, et kostja ei osale poja ülalpidamises piisaval määral.
2. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja on kostja poeg; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
3. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja 29.07.2024 ja 23.09.2024 vastustes nõustus hagiga täies ulatuses. Baassumma on 01.04.2024 seisuga 272,76 eurot. Keskmine brutokuupalk oli
4. aastal 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot ja seega on elatise miinimummäär 327,72 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused.

Esitatud asjaolude kohaselt moodustab hagejale makstava peretoetuse suurus 80 eurot kuus.

1. Eeltoodust tulenevalt on alates 12.07.2024 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurus 278,72 eurot (327,72 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
2. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord.

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette ning hageja on palunud tasuda elatis iga kuu 1-ks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist 10-ks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hageja arveldusarvele.

1. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 278,72 eurot (278,72*9), seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 2 589,48 eurot.
2. Poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
3. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik