Obsah (5)

§ 77§ 204§ 104§ 201§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-659 Haldusasi N.T kaebu

§ 77lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli N.T kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 15.– 16.12.2022 protokolli ja 22.02.2023 vaideotsuse tühistamiseks, varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks ära võetud lammaste eest ning vastustaja kohustamiseks lükkama ümber kaebaja kohta meedias avaldatud ebaõiged faktiväited.
2. Tallinna Halduskohus määras 17.09.2024 määrusega N.T-le rahatrahvi 150 eurot, mis tuleb tasuda 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. 3-23-659 Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 28 lg 2 kohaselt võib kohus trahvida kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist. Kohus on juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu kohustusele järgida kohtumenetluses viisakusreegleid ning trahvi määramise võimalusele. Kohus trahvis 19.03.2024 määrusega kaebajat rahatrahviga 100 eurot selle eest, et kaebaja esitas vastustaja suhtes mitmeid ebaviisakaid ja solvavaid väiteid. Kaebaja esitas 22.08.2024 kohtule vastuväite, mis sisaldab vastustaja ja kohtu suhtes mitmeid isiklikke ebaviisakaid ja solvavaid väiteid ning ähvardusi: „Kui te ei saa lammaste kasvatamisest mitte midagi aru, siis palun ärge toppige oma nina sellesse, see käib ka PTA kohta eriti.“; „Ma tõsiselt soovitan teil kaaluda eriala vahetust, ma arvan, et te ei ole sobiv isik sellele töökohale. Te ei saa selle menetlusega absoluutselt hakkama.“; „Nõuan taas minu eravara puutumatust austada ja viivitamatult hüvitada mulle tehtud kahju ja lõpetada minu aja raiskamine selle nõdrameelse menetlusega.“; „Peale selle tuleb loomulikult määrata ka karistused kuritegelikele PTA ametiisikutele, /…/“; „Nüüd teie saate palka selle konflikti lahendamise eest, kus PTA oli agressor, nii et palun tehke oma tööd või tagastage oma palk riigikassasse.“; „Mina näen ainukese võimalusena, et PTA kõrilõikaja tundis mind pekstes luu murdumist, /…/“; „Ma arvan, et te saate ka ise aru, et mu asitõendite tugevuse tõttu on siin 2 varianti, kas panete PTA kurjategijad vangi või lähete koos nendega vangi.“. Välja toodud arvamused ja ähvardused väljuvad selgelt sündsuse ja viisakuse piiridest. Kaebaja eesmärgiks nende esitamisel ei ole vastustajat või kohut kritiseerida, vaid vastustaja ametnikke ja kohtunikku isiklikult rünnata ning solvata. Kohtumenetlus ei ole koht, kus isik võiks igasuguseid sündsuse- ja viisakusereegleid eirates end välja elada ning väljendada teiste kohta selgelt asjakohatuid ja solvavaid hinnanguid. Kuna kohus on juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu menetlusosalise kohustustele ning hoiatanud teda trahvi tegemise eest, samuti on kaebajat juba korra trahvitud samalaadse käitumise eest, siis saab kaebaja käitumist käsitada tahtliku rikkumisena. Kaebaja solvav ja ründav väljendusstiil on olnud järjepidev. Kaebaja ei ole soovinud oma käitumist muuta ka vaatamata kohtu tähelepanu juhtimisele. Kohus ei saa sellist käitumist menetluses lubada ega pea taluma kaebaja rünnakuid tulevalt asjaolust, et on kohustatud lahendama tema kaebuse. Kuna kaebajal on võimalik esitada veel seisukohti ning kohtumenetlus võib jätkuda apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes, siis on kaebaja trahvimine edaspidiseks korrale kutsumiseks vältimatult vajalik.

§ 77lg 2 kohaselt lähtutakse halduskohtumenetluse tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-dest 43–47. TsMS § 46 lg 1 sätestab, et kui kohtul on TsMS-s sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kohtul puuduvad täpsemad andmed kaebaja varalise seisundi kohta. Olles loomapidaja, peab kaebajal ilmselt olema sissetulek, millest katta loomade ülalpidamiskulusid. Eelmisel korral määras kohus kaebajale trahviks 100 eurot. Kuna eelmine trahv ei ole mõjutanud kaebajat menetluses korrektselt käituma ja oma kohustusi järgima, peab kohus põhjendatuks sel korral trahvi suurendada 150 eurole. 2

§ 77lg-le 3 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§ des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohtu 17.09.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

6.

§ 28

lg-d 1 ja 2 sätestavad menetlusosalisele kohustuse hoiduda ebasündsa, samuti kohtu (kohtuniku) ja teise menetlusosalise kohta lugupidamatu väljendi kasutamisest. Kaebaja ei ole 22.08.2024 vastuväites halduskohtule seda kohustust täitnud ja halduskohus trahvis teda selle eest põhjendatult. Halduskohus on korduvalt juhtinud tähelepanu kaebaja

§ 28

lg-test 1 ja 2 tulenevale kohustusele ja on 19.03.2024 määrusega kaebajat juba trahvinud sarnase rikkumise eest. Sellise käitumisega jätkamine näitab, et kaebaja eirab tahtlikult

§ 28lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust.

Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebaja väljendusviis ei ole käsitatav kriitikana kohtu ja vastustaja suhtes, mida menetlusosalisel on õigus teha, vaid isiklikule tasandile laskuva ning lahmiva ja pahatahtliku väljendumisega. Selliseks väljendumisviisiks ei ole menetlusosalisel mistahes menetluslikku vajadust ega õigustust. Kaebaja kasutatud lugupidamatute väljendite kasutamine (ärge toppige oma nina sellesse..; kaaluge eriala vahetust..; nõdrameelne menetlus..; kuritegelikud ametiisikud..; tehke oma tööd või tagastage oma palk riigikassasse..; PTA kõrilõikaja..; kas panete PTA kurjategijad vangi või lähete koos nendega vangi..) kahjustab õigusemõistmise autoriteeti.

1. Menetlusliku trahvi määramine on küll käsitatav sõna- ja väljendusvabaduse riivena, kuid riivet õigustab vajadus tagada õigusemõistmise autoriteet ja erapooletus. Väljendusvabadust tuleb sisustada Euroopa kultuuri- ja õigusruumis tunnustatud demokraatiaarusaamade ja praktika valguses. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 lg 1 näeb ette sõnavabaduse, kuid täpsustab lõikes 2, et sõnavabaduse kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, mistõttu võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud muu hulgas õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Samad põhimõtted tulenevad põhiseaduse §-st
2. Praegusel juhul ei viita miski sellele, et kaebaja sõna- ja väljendusvabaduse riive oleks ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise tahtlikkust, korduvust ja laadi ning trahvisumma väiksust. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt nt https://pohiseadus.ee/sisu/3516, p-d 22 ja
3. 3