Obsah (9)

§ 657§ 654§ 651§ 243§ 232§ 163§ 162§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2024, Tallinn Kohtuasja num

) § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses (s.o mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks 9499,98 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse lisana esitas hageja foto lõhutud aiast.
2. I juhtumi puhul jättis maakohus ebaõigesti hagi rahuldamata kahe akna maksumuse hüvitamise osas. Kohus ei võtnud selles osas arvesse hageja esitatud tõendeid ning hindas tõendeid ebaõigesti. Igas aknas on 2 klaaspaketti. Hageja esitatud videost on selgelt näha, kuidas lõhutakse 4 klaaspaketti. Ka kostja tõendid kinnitavad 2 akna kahjustamist. Selles osas moodustas kahju 2089,42 eurot (1044,71x2). Hagi kuulub rahuldamisele ka kahjustatud tara osas. Vähemalt 5 m piirdeaeda tuleb välja vahetada, sh aia kandekonstruktsioonid: kaks kivisammast ja aia betoonalus. Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumise kohaselt on piirdeaia ehitus ja materjalide vedu 2539 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele ka väravale tekitatud kahju osas 2692,80 eurot. Vastav nõue on tõendatud videosalvestiste, fotode ja hindamisaktiga. Maakohus väravale tekitatud kahju osas seisukohta ei võtnud.
3. Seoses II juhtumiga vähendas kohus ebaõigesti fassaadi taastamiseks vajalikku summat ning ei võtnud arvesse Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumist. Kohus leidis, et kostja pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga 3105,05 eurot. Hageja vastava arvestusega ei nõustu. Jääb arusaamatuks, millest kohus arvestust tehes lähtus ning kuidas moodustus summa 3105,05 eurot. Turvaanduri (74,40 eurot) kohta tegi maakohus ebaõige otsustuse ega hinnanud selles osas tõendeid.
4. Kohus jättis ebaõigesti lisakulude hüvitamise nõude rahuldamata. Hageja vara vajas kiiret kaitset ja hageja sulges aknaavad enne
5. aasta märtsi kaitseks ilmastikutingimuste eest. Alles hiljem paigaldas hageja majale seestpoolt tugeva aknakaitse suurema vara- ja 8 2-22-18155 siseruumide kahju ärahoidmiseks. Hageja ei saanud aknaid paigaldada ja tellida, sest kostja tasus akende eest vaid 225 eurot ning hageja ei saanud makstud summat kasutada vaidluse lõpuni.
6. Maakohus leidis ebaõigesti, et käesoleval juhul on tegemist alakindlustusega. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS §-i
7. Antud normist ei tulene, et kindlustusandja võib kindlustushüvitist vähendada. Ei ole tähtis, millise summa eest vara on kindlustatud, kui kahjutasu ei ületa kindlustussummat, on kindlustusvõtja kohustatud selle täies ulatuses tasuma. Kindlustusandja on kohustatud tasuma kogu taastamise kulu, mis ei ületa kindlustussummat.
8. Pooled ei vaielnud kahju suuruse üle. Kostja ei olnud nõus üksnes teatud hageja kuluartiklitega. Seega ei olnud hagejal vajadust selgitada oma seisukohta kahju suuruse ja teatud tööde maksumuse hindamise osas. Vastuapellatsioonkaebus
9. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10. Kostja hüvitamise kohustuse suuruse hindamisel oleks kohus pidanud arvestama ka alakindlustusega. 14.11.2021 väidetava kindlustusjuhtumi tõttu tekkis hagejal kahju 3105,05 eurot (millest tuleb maha arvata omavastutus 185 eurot). Arvestades alakindlustust oleks kostja maksimaalseks hüvitamise kohustuseks 1253,88 eurot (3105,05 x 53,66 - 185). Kuivõrd kostja poolt 14.11.2021 kahjujuhtumi eest juba tasutud kindlustushüvitis (1988,50 eurot) ületab 1253,88 eurot, siis oleks kohus pidanud jätma hagiavalduse rahuldamata. Hagiavalduse rahuldamata jätmiseks ei pidanud kostja eraldi tasaarvestuse avaldust esitama.
11. Kohus on jätnud arvestamata sellega, et hageja on suurendanud kindlustusriski ja kindlustushüvitist oleks tulnud vastavas osas vähendada. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana. Arvestades kindlustusriski suurendamise ulatust, oleks kõigi juhtumite korral olnud põhjendatud kindlustushüvitise vähendamine vähemalt 85% ulatuses. Kohus oleks pidanud arvestama kindlustusriski suurendamisega ja jätma hagiavalduse rahuldamata. Vastustajate seisukohad
12. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 45.
13. I kahjujuhtumi kohta märkis kostja, et tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Kostjal puudub kohustus hüvitada elamule enne kindlustuskaitse kehtima hakkamist tekkinud kahju. Hagiavaldus oli niivõrd segane, et arusaamatuks jääb isegi väidetavate kindlustusjuhtumite toimumise kuupäev. Hageja ei esitanud maakohtu menetluse kestel tõendeid selle kohta, et eelnevate vandalismijuhtumite käigus (ja kindlustusseltside poolt hüvitatud) tekkinud kahjustused on üldse kõrvaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et uute väidetavate vandalismiaktidega on hoonele üldse täiendavat kahju tekkinud. 45.
14. Hageja esitatud video ei anna tervikpilti toimunust ja sellel olev info ei ole usaldusväärselt kontrollitav (sh filmitud sündmuste toimumise aeg). Esitatud videote kohaselt 9 2-22-18155 on osaliselt lõhutud aeda ja ära viidud aiaväravad, aknaklaaside lõhkumist ei ole neil aga kajastatud. 45.
15. Kostja märkis, et ta on hagejale kahju hüvitanud. Hageja esitatud Plasto OÜ hinnapakkumine sisaldab lisaks aknaklaasidele ka aknalengi ning aknaraamide vahetamise hinda, seega ei kajasta see tegelikku kahju suurust. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lisaks aknaklaasidele oleks kahjustada saanud ka aknaraamid. Aknaklaaside purunemine hageja viidatud ajal on tõendamata ning tõenäoliselt on juba varem katkised aknaklaasid jäetud parandamata ning aknad on olnud suletud aknakatetega. Hageja on ülevaatusakti allkirjastamisega kinnitanud, et aed (tara) on saanud kahjustada 5 m ulatuses. Paljasõnaline on hageja väide, et aed oleks saanud kahjustada suuremas ulatuses kui 5 m. 45.
16. Hageja kahju suuruse kohta esitatud tõenditel puudub seos kindlustusjuhtumitega. Pakkumise teinud ehitusettevõtted ei ole käinud kahjustusi üle vaatamas ja kalkulatsioon ei kajasta tegelike vandalismikahjustusete kõrvaldamise kulusid. D.O on ehitusfirmadele ette kirjutanud kalkulatsioonis kajastatavate tööde loetelu ning mahud, samuti on ta ette andnud materjalide hinnad. Trendmaster OÜ kalkulatsioon kajastab elamu ülevaatusel fikseeritud kahjustuste kõrvaldamise kulutusi. Hageja seisukohtadest jääb arusaamatuks, miks peaks lähtuma Meritus Kinnisvara OÜ tööde hindadest ja ehitusmahtudest.
17. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (

§ 657

lg 1 p 1), kuid kostja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (

§ 657lg 1 p 2).

Maakohtu otsus tuleb tühistada hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 2 p 2²).

48. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 02.06.2023 otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ning kostja vaidlustas sama otsuse osas, milles see rahuldati, siis on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (

§ 651lg 1).

1. Esiteks lahendab kohus apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendi taotluse. Hageja esitas ringkonnakohtule foto lõhutud aiast, mis on juba maakohtule esitatud (I kd, tl 56). Kuna sama tõend on toimikus olemas, ei võta ringkonnakohus seda uuesti toimikusse. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kostja on oma vastuses apellatsioonkaebusele esitanud (teksti sees) samuti kolm fotot, mis on toimikus olemas (I kd, tl 107–108). Kuna uuesti esitatud fotod on vastuse teksti sees, siis ei saa kohus jätta neid toimikusse võtmata, kuid ringkonnakohtus lähtub maakohtus esitatud tõenditest. Kostja oleks oma vastuses saanud viidata toimiku lehekülgedele ega oleks pidanud tõendeid uuesti esitama.
2. Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise ning kostja selle osalise rahuldamise osas – ning poolte väited puudutavad samu asjaolusid –, siis käsitleb ringkonnakohus mõlema apellatsioonkaebuse väiteid alljärgnevalt koos. Esiteks 10 2-22-18155 vastab ringkonnakohus kostja vastuväitele hageja apellatsioonkaebusele, et kindlustusjuhtumeid ei ole üldse toimunud ning hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud (i). Seejärel käsitleb kohus hageja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et talle on osa kahju ebaõigesti hüvitamata jäetud ning kostja sellekohaseid vastuväiteid (ii). Kolmandana käsitleb kohus poolte väiteid hüvitise vähendamise kohta alakindlustuse tõttu, samuti kostja vastuapellatsioonkaebuse väiteid elamu kasutamise otstarbe asjassepuutuvuse kohta (iii). Seejärel jagab ringkonnakohus menetluskulud.
3. Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt, et ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja on rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja on tõenditega seotud menetlusõiguste rikkumist selgitades viidanud

§-le 232, § 243 lg-le 3 ja §-le 482. Ringkonnakohus leiab, et hageja viide

§-le 482 ei ole asjakohane, kuna nimetatud norm reguleerib maksekäsu kiirmenetlust. Asjakohane ei ole ka viide

§ 243

lg-le 3, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil, kuid kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine ei takista tõendite uurimist. Käesoleval juhul on hageja osalenud 17.03.2023 eelistungil ning nõustunud menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses (II kd, tl 8–13). Mis puudutab väidetavat

§ 232

(tõendite hindamine) rikkumist, siis asjaolu, et pool ei nõustu kohtu hinnanguga tõenditele, ei võrdu menetlusõiguse normide rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub aga kostja vastuapellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud II kindlustusjuhtumi puhul võtma alakindlustust arvesse kogu selle juhtumi eest tasumisele kuuluva kindlustushüvitise suhtes. (

1. i)Kindlustusjuhtumite toimumise tõendatus 52. Maakohus on tuvastanud ning pooled ei ole ringkonnakohtus vaidlustanud, et nende vahel oli 16.07.2021 sõlmitud kodukindlustusleping elamu asukohaga Jaani tn 35, Tapa linn kindlustamiseks perioodil 16.07.2021 (kell 13.47) – 15.07.2022 (kell 23.59) (I kd, tl 10–12). Lepingule kohalduvad kostja e-büroo üldtingimused TGE-20181 (I kd, tl 115–120) ja kodukindlustuse Klassikpakett tingimused TH-C-20211 (I kd, tl 126–139). Samuti kuuluvad kohaldamisele VÕS kindlustuslepingut reguleerivad sätted. 53. Hageja seaduslik esindaja D.O teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on kindlustusobjekt saanud 01.08.2021 kahjustada vandaalitsemise tõttu (I juhtum; I kd, tl 24), ning 15.11.2021 kahjujuhtumist, mille kohaselt on kindlustusobjekt saanud 14.11.2021 kahjustada vandaalitsemise tõttu (II juhtum; I kd, tl 45). I juhtumi eest on kostja maksnud hagejale kindlustushüvitist 1973,40 eurot, II juhtumi eest 1988,50 eurot. Hageja leidis hagiavalduses, et mõlema juhtumi puhul on kostja jätnud talle osa kahjust hüvitamata. Maakohus tuvastas, et I juhtumi puhul ei pidanud kostja hagejale kahju suuremas ulatuses hüvitama, kuid II juhtumi puhul oli (remonttööde) tööraha jäänud ebaõigesti hüvitamata. 54. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud mh I juhtumi eest täiendava hüvitise välja mõistmata jätmise, siis on kostja uuesti vastuses hageja apellatsioonkaebusele vaidlustanud I juhtumi toimumise aja. Kostja väidab, et tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kuigi kahju ei tekitatud 03.08.2021 teates nimetatud ajal ehk 01.08.2021, tõendavad hageja esitatud videod, et juhtumi järgselt koostatud ülevaatusaktis (I kd, tl 158) kajastatud kahju on tekitatud 20.07., 22.07. ja 26.07.2021 toimunud vandalismiaktidega. Seega on kahju tekkinud kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Seejärel on kahju üle vaadanud Silverson Advisory OÜ koostanud hinnapakkumise/kahju suuruse arvestuse (I kd, tl 159), mille alusel on kostja hagejale I kindlustusjuhtumi eest hüvitanud 1973,40 eurot. Seega on ka kostja ise pidanud I juhtumit kahjujuhtumiks ja kahju osaliselt hüvitanud. Seega on käesoleval juhul vaidluse all kaks 11 2-22-18155 kindlustusjuhtumit, mis toimusid kindlustatud varaga juuli 2021. a teises pooles ja 2021. a novembris, st ajal, mil kindlustusleping kehtis. 55. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle kostja väitega, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumitega, kuna sama vara suhtes on varem korduvalt samalaadset kahju tekitatud ning seega ei ole tegemist äkilise ja ettenägematu sündmusega (üldtingimuste p 11, I kd, tl 116). On tuvastatud, et mõlema kindlustusjuhtumi puhul oli tegemist vandalismiga. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingust nähtub, et kindlustuskaitse hõlmab vandalismi (I kd, tl 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korduv vandalism sama objekti suhtes ei tähenda, et see oleks ettenähtav sündmus, mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Arvestades, et kostja on hagejale nii 2021. a juuli kui ka novembri kindlustusjuhtumid osaliselt hüvitanud, on kostja ka ise pidanud vaidlusaluseid sündmusi kindlustusjuhtumiteks. 56. Seega leiab ringkonnakohus, et kostja väited selle kohta, et kindlustusjuhtumeid üldse ei toimunud või toimusid need osaliselt kindlustuskaitse välisel ajal, ei ole asjakohased ning ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. (
2. ii)Kindlustusjuhtumitega tekitatud kahju 57. Hageja apellatsioonkaebuse peamised väited puudutavad seda, et mõlema kindlustusjuhtumi puhul oleks pidanud kostja maksma rohkem hüvitist, samuti oleks pidanud talle välja mõistma lisakulud, ning et maakohus on jätnud vääralt hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 58. Ringkonnakohus märgib et maakohus on hagejale 17.03.2023 eelistungil korduvalt selgitanud, et hageja kohustus on tuua esile asjaolud, millele ta tugineb, ning esitada tõendid oma väidete kohta, samuti on hagejal kohustus tõendada enda väiteid, kui kostja on esitanud vastuväite (II kd, tl 9 pöördel, tl 10 ja pöördel). Kohus selgitas, et kohtule tuleb esitada tõeseid asjaolusid ning kohut on keelatud eksitada ning et kui hageja soovib edukalt vastu vaielda kostja vastuväidetele, siis peab hageja esitama tõendid (tl 10 pöördel). Kohus on selgitanud ka hageja tõendamiskoormist olukorras, kus kostja on vaidlustanud tõendi ehtsuse (tl 11 ja pöördel). Istungi lõpus andis kohus pooltele tähtaja seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Seega pidi hagejale olema selge, et tema kohustus on tõendada, milline vara on konkreetsete kahjujuhtumite tõttu kahjustatud ning milline kahju talle kindlustusjuhtumitega tekkis. - I kindlustusjuhtum 59. Ringkonnakohus toob esmalt I juhtumi kohta välja, et pärast seda, kui hageja oli kostjale juhtumist 03.08.2021 teatanud, käis kahjustusi üle vaatamas Silverson Advisory OÜ ning kahjustused on fikseeritud hageja juuresolekul. Hageja allkirjastatud objekti ülevaatuse aktis on kajastatud, et „lõhutud majal kaks akent, eest lõigatud väravad ja lõhutud aed 5 m, aknad 1,5 * 2,07, suur värav 4,2 m, väike värav 1,1 m“ (I kd, tl 158). Nimetatud kahjustusi tõendavad ka hageja esitatud videod ja fotod: 1) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu autovärava laudis ja maha lõigatud jalgvärav (I kd, tl 37–38, st ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „ajavärv“); 2) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu aed (eemaldatud laudis) 5 m ulatuses (I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav“); 3) 22.07.2021 on lõhutud elamu esimese korruse kaks akent (I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „aken“); 12 2-22-18155 4) 22.07.2021 on maha lõigatud kinnistu autovärav (I kd, tl 37–38, st ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav2“). Kõnealuse kahju on kostja hagejale Silverson Advisory OÜ hinnapakkumise alusel (1820,40 eurot, millele lisandus garaažiga seonduv kahju, mis ei ole käesoleva vaidluse ese) hüvitanud. 60. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muud sama kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hüvitama oleks pidanud suuremas ulatuses kahju, kui kostja seda tegi. 60.1. Esiteks väidab hageja, et talle on hüvitatud 4 akna asemel 2 akent ning hüvitatud on üksnes klaasi maksumus, mitte kogu aknapaketi (koos raamidega) maksumus. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kahjustada oleks saanud 4 akent ning aknaraamid. Ülevaatusaktis ja selle pinnalt koostatud hinnapakkumises on arvestatud kahe aknaklaasi vahetusega (I kd, tl 158, 159). Aknaraamide purustamist ülevaatusakt ei kajasta, samuti ei ole see tõendatud hageja esitatud videoga. 22.07.2021 videolt nähtub, et kolmas isik peksab aknaid kirvega, kuid kuna filmitud on külje pealt, siis ei nähtu, täpselt millist kahju akendele tekitati. Selle juhtumi kohta koostatud ülevaatusaktis on kirjas aga „aknad 1,5 * 2,07“ ning akti koostamise juures olnud Silverson Advisory OÜ pakkumises on „aknaklaaside vahetus koos materjaliga“ real märgitud kogusena 2. Aknaklaaside vahetuse kogusumma on 220 eurot, millele lisandub tööde ettevalmistus ja katmine 56 eurot, millele lisandub käibemaks. Transpordi hind on lisatud kõikide ehitustööde kohta tervikuna (st ka aia ja värava vahetus). Seega on tõendatud üksnes kahe aknaklaasi purustamine. Asjaolu, et Silverson Advisory OÜ hinnapakkumises ei ole nimetatud klaaside suurust, ei tähenda, et silmas ei ole peetud hageja elamul lõhutud aknaklaaside suurusi klaase. Hageja on aknapakettide kahjustamise tõendamisel viidanud ka hagi lisale 27. Tegemist on fotoga, kust nähtuvad katkised aknaklaasid ning see, et akende kõrval olevat fassaadi on kahjustatud värviga (I kd, tl 63). Ringkonnakohus märgib, et tegemist on erinevate juhtumitega ning kõnealune foto ei tõenda I kindlustusjuhtumi asjaolusid. Fassaadi värviga kahjustamine toimus hageja väitel alles novembris 2021. Ka nähtub hagi lisaks 27 olevalt fotolt lumi (vt sama foto dtl 44, kust nähtub laiem plaan kui toimikusse väljaprinditud fotolt). Seega ei ole see foto tehtud juulis-augustis 2021 ega saa tõendada I kindlustusjuhtumi asjaolusid. Hageja on esitanud AS Plasto pakkumise, mille kohaselt maksab üks aken koos raamidega (1700*2200mm), millele lisandub paigalduse, vana akna äravedamise ning transpordi hind, 870,59 eurot (millele lisandub veel käibemaks) (I kd, tl 71). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et I kindlustusjuhtumi tõttu vajasid vahetamist aknaklaasid koos raamidega, siis ei ole AS Plasto hinnapakkumine asjakohane. Kostja ei pea hüvitama hagejale kogu aknapaketi vahetust, mis on märkimisväärselt kallim kui klaaside vahetus. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et akende kahjustamise eest ei pidanud kostja hagejale rohkem midagi hüvitama. 60.2. Teiseks ei nõustu hageja maakohtuga, et talle on hüvitatud liiga vähe seoses piirdeaia ja väravate lõhkumisega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Maakohus tuvastas, et ülevaatusaktist nähtub, et aeda on lõhutud 5 m, samuti, et eest on lõigatud väravad: suur värav 4,2 m ja väike värav 1,1 m. Piirdeaia kahjustusi tõendavad kaks videot („Värav“) kuupäevadest 20.07.2021 ja 22.07.2021. Videolt nähtub, et esmalt lõhutakse 13 2-22-18155 ja viiakse ära autovärava lipid, siis jalgvärav ning seejärel kaks päeva hiljem ka autovärava metallist osad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga nimetatud tõenditele. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et videotelt ei nähtu 2 betoonsamba ega aia betoonaluse lõhkumist. Seda ei ole kajastatud ka ülevaatusaktis. Kostja hinnapakkumises on nimetatud ühe posti ladumine (I kd, tl 159). Samuti on tõendamata, et konkreetse juhtumiga oleks piirdeaed saanud kahjustada 5 m ületavas osas – ülevaatusaktis on kajastatud aia lõhkumine 5 meetrit. Silverson Advisory OÜ hinnapakkumises on kajastatud värav 4,2 m koos vahetusega; värav 1,1 m koos vahetusega, aia taastamine (eelvärvitud horisontaallaud) 5 (
3. jm)ning posti ladumine, kokku 995 eurot, millele lisandub käibemaks, ning millele lisanduvad muud kulud kogumis (ehituspraht, transport jne). Selles ulatuses on kahju hagejale ka hüvitatud. Seega ei pidanud kostja hüvitama hagejale rohkem kui 5 m aia ega täiendavate betoonsammaste või aia betoonaluse taastamise maksumust. Kui ka kõnealuseid objekte on täiendavalt lõhutud, siis ei ole hageja seostanud tekkinud kahju I kindlustusjuhtumiga. 60.3. Mis puudutab lõhutud väravat, siis on hageja esitanud tunduvalt kallima pakkumise kui kostja (Stalkmet OÜ, I kd, tl 74). Hageja ei ole samas selgitanud, miks Silverson Advisory OÜ pakkumine ei ole sobiv või et asjaomaselt hinnapakkumiselt nähtuvad tööd ei olnud kahju hüvitamise eesmärki arvestades piisavad või hinnad ei vastaks turuhindadele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja hüvitatud hinnapakkumise koostas ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja laadi, siis saab seda hinnapakkumist pidada adekvaatseks ning hageja tunduvalt kallim pakkumine ei ole põhjendatud. Samuti nähtub, et hageja esitatud Meritus Kinnisvara OÜ pakkumine on koostatud alles mitu kuud hiljem, kuna selles on tehtud pakkumine mh ka alles novembris 2021 toimunud fassaadikahju likvideerimiseks (I kd, tl 75). 60.4. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja hagiavalduse I kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju täiendavaks väljamõistmiseks. 61. Ringkonnakohus jätab arvestamata kostja vastuväite hageja apellatsioonkaebusele, et kuna kahju tekitati kolmel eri päeval (20.07., 22.07. ja 26.07.2021), siis oleks kindlustuslepingu kohaselt tulnud iga juhtumi puhul maha arvestada omavastutus. Kuna kohus ei rahulda hageja hagi I kindlustusjuhtumi osas ning kostja ei ole esitanud vastuhagi kohtueelselt tasutud kindlustushüvitise tagasi nõudmiseks, siis ei oleks ringkonnakohtul võimalik hagejalt kostja kasuks midagi välja mõista. - II kindlustusjuhtum 62. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka selles osas, milles maakohus ei arvestanud hageja tõenditega II kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju suuruse kohta. Kostja omakorda leiab, et maakohus on vääralt mõistnud hageja kasuks välja II kindlustusjuhtumiga seotud tööraha. Ringkonnakohus leiab, et kummagi poole väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. 62.1. Objekti ülevaatusaktiga on tuvastatud, et majal on kahjustatud 3 seina ja „sokkel koos kuni kiviga kaetud pandus“ (I kd, tl 160). Seejärel on kahjustused üle vaadanud Trendmaster OÜ hinnanud kahju suuruseks 3105,05 eurot, sh tööraha. Pakkumine hõlmas elamu fassaadi, trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimisega seotud kulusid (I kd, tl 161). Kostja maksis hagejale selle pakkumise alusel – pärast omavastutuse mahaarvestamist – 1988,50 eurot, leides, et hageja enda tööjõudu kasutades oleks tööraha 30% väiksem. Maakohus leidis, et 14 2-22-18155 kostja oleks pidanud maksma hagejale ka tööraha, st oleks pidanud hüvitama hagejale täiendavalt 931,55 eurot (3105,05 eurot – omavastutus 185 eurot – tasutud 1988,50). Hageja viidatud valveanduri hüvitamise kohustust kohus tõendatuks ei pidanud, samuti leidis maakohus, et kostja ei pidanud hüvitama hagejale suuremat summat kui Trendmaster OÜ pakkumises nimetatu. 62.2. Hageja on apellatsioonkaebuses esmalt märkinud, et ei saa aru, kust tuleneb 3105,05 eurot, kuna tema esitatud Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumine oli 8836,08 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti lähtunud Trendmaster OÜ pakkumisest (3105,05 eurot), kuna hageja ei ole tõendanud, miks ei ole see pakkumine piisav. Hageja enda esitatud Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumine sisaldab lisaks taraga seotud kulutusi ning ei ole seotud üksnes konkreetse II kindlustusjuhtumiga seotud kahju parandamisega. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kahjustusi kohapeal hinnanud Trendmaster OÜ pakkumine ei vastaks turuhinnale. Seega nõustub ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud lähtuma kõrgemast hinnapakkumisest. 62.3. Ka turvaanduri osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et see sai kahjustada II kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Asjaomases vaatlusaktis puudub viide turvaanduri kahjustamisele (I kd, tl 160), seega puudus kostjal kohustus selle hüvitamiseks II kindlustusjuhtumi raames. 63. Ringkonnakohus ei nõustu samas ka kostja apellatsioonkaebusega selles osas, et tööraha ei oleks tulnud välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti mõistnud hageja kasuks välja fassaadi korrastamise tööraha. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldanud soovi teha fassaaditöid ise, vaid on soovinud nende tööde teostamist Trendmaster OÜ poolt (nt I kd, tl 47 e-kiri). Seega pidi kostja hüvitamata hagejale ka kolmandale isikule tööde eest makstava tööraha. Maakohus on õigesti leidnud, et selleks oli Trendmaster OÜ pakkumisest nähtuv 931,55 eurot. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, siis ta neid pikemalt ei korda (

§ 654lg 6).

- Lisakulud

1. Lisaks leiab hageja apellatsioonkaebuses, et maakohus on vääralt jätnud kostjalt välja mõistmata lisakulud. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud talle hüvitama ka lõhutud klaasidega aknaavade plaatidega katmise kulu. Hageja on esitanud kulutuste tõendamiseks erinevaid tšekke.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja hüvitas hagejale klaaside ja nende vahetuse maksumuse, siis oleks hageja pidanud asendama aknaklaasid hiljemalt hüvitise saamisel (novembris 2021). Hageja tegevusetusest tulenevat lisakulu ei pea kostja kandma. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kuna ta sai kostjalt vähe raha, siis ta ei saanud aknaid tellida. Hageja ei ole tõendanud, et vahetada oleks olnud vaja tervet aknapaketti, klaaside vahetamine oli talle aga hüvitatud. Samuti ei ole asjakohane väide, et aknad tuli sellisena säilitada eesoleva vaidluse jaoks. Akende purustamine tuli fikseerida siis, kui kindlustusjuhtum toimus. Ringkonnakohus jätab arvestamata hageja esitatud tšekid, mis hageja väitel tõendavad, et ta kattis aknad plaatidega
3. a märtsis (I kd, tl 65–67). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei ole kuidagi seostatavad I kindlustusjuhtumiga ega akende katmisega ning hageja ei ole ka selgitanud, kuidas need tema väidetud asjaolusid tõendaksid. 15 2-22-18155 (iii) - Alakindlustuse sätete kohaldamine. Alalise elukoha küsimus. Alakindlustuse tõttu II kindlustusjuhtumi hüvitise vähendamine
4. VÕS § 482 kohaselt, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 479 lg 3 kohaselt loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. VÕS § 480 lg 4 sätestab, et ehitise kindlustamise korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust ja amortisatsiooni ei võeta arvesse.
5. Maakohus võttis arvesse, et kuna hageja oli kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid elamu suuruse kohta (tegelik 162,5 m² vs. deklareeritud 62 m²), siis oli elamu alakindlustatud. Klassikpaketi tingimuste TH-C-20211 (I kd, tl 126–139) p 138 kohaselt on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, s.o selle endisel kujul kindlustuskohas taastamise maksumus (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ilma amortisatsiooni arvestamata. Tingimuste p 140 kohaselt määratakse hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmete (sh hoone üldpindala) alusel. Kostja esitas maakohtule Trendmaster OÜ koostatud vaidlusaluse elamu ehitusmaksumuse kohta kaks kalkulatsiooni, mille kohaselt 162,5 m² suuruse elamu ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot (II kd, tl 32–35) ning 62 m² suuruse elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot (II kd, tl 36–39). Hageja neid kalkulatsioone ei vaidlustanud. Maakohus tuvastas, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus oli hageja elamu ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem, ning vähendas kahjuhüvitist alakindlustuse ulatuses, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0,
6. Kuna maakohus leidis, et hagejal on II kindlustusjuhtumi eest õigus täiendavale kindlustushüvitisele 931,55 euro ulatuses, siis alakindlustust arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 499,87 eurot (931,55 x 0,5366).
7. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et VÕS § 482 kohaldamiseks alust ei olnud. Kostja väidab vastuapellatsioonkaebuses, et alakindlustuse kohaldamisel tuleb võtta arvesse II kindlustusjuhtumi eest tervikuna välja makstud summat. Kostja arvutuste kohaselt oleks ta pidanud 3105,05 euro suuruse hüvitise puhul alakindlustust arvesse võttes maksma hagejale maksimaalselt 1253,88 eurot (3105,05 eurot * 0,5366 (alakindlustus) – 185 (omavastutus). Kuivõrd kostja on juba tasunud hagejale II kindlustusjuhtumi eest 1988,50 eurot, siis oleks maakohus pidanud jätma hagiavalduse rahuldamata.
8. Vastuseks hageja väitele leiab ringkonnakohus, et VÕS § 482 ja alakindlustuse sätted kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele. Kindlustustingimustest tulenevalt oli hoone kindlustusväärtuseks selle taastamisväärtus. Hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma määrati kindlustustingimuste kohaselt kindlustusvõtja esitatud andmete alusel. Kostja on tõendanud, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmeid (määras elamu suuruse 100 m² võrra väiksemana), mis tingis selle, et kindlustussumma oli väiksem kui tegelik kindlustusväärtus. Kindlustustingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui kindlustusvõtja esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse sätteid (I kd, tl 136). Kostja on tõendanud, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus on 16 2-22-18155 elamu tegeliku ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem (eelviidatud Trendmaster OÜ kalkulatsioonid). Hageja kostja esitatud arvestusi ümber lükanud ei ole.
9. Ringkonnakohus nõustub aga kostja vastuapellatsioonkaebusega, et alakindlustust tuleb arvesse võtta kogu II kindlustusjuhtumi eest tasutud kindlustushüvitiselt. Kuna maakohus tuvastas, et hagejale tekkinud kahju suuruseks oli 3105,05 eurot ning et elamu oli alakindlustatud (kordaja 0,5366), siis oleks maakohus pidanud alakindlustust arvestama kogusummalt, sõltumata sellest, et osa kahjuhüvitisest oli juba kohtueelselt välja makstud. Sellises olukorras ei pidanud kostja esitama vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Kuigi ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse arvutus, et ta oleks pidanud maksma hagejale maksimaalselt 1253,88 eurot, ei ole korrektne (3105,05 eurot * 0,5366 (alakindlustus) – 185 (omavastutus) = 1481,17 eurot, mitte 1253,88), siis kuna kostja on II kindlustusjuhtumi eest hagejale tasunud 1988,50 eurot, ei ole alust kostjalt hageja kasuks täiendavat hüvitist välja mõista. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning jätab hagi tervikuna rahuldamata.
10. Kuna hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, siis ei ole alust ka viivise väljamõistmiseks. - Elamu kasutamise otstarve
11. Teiseks tugines kostja oma vastuapellatsioonkaebuses sellele, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmed selle kohta, et ta kasutab kindlustatud elamut alalise elukohana, kuid on selgunud, et tegelikult elamus keegi ei ela.
12. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, kes ja millal elamus elas. Nähtuvalt elamu seisukorrast (ja kui lähtuda hageja enda väitest, et ta ei asendanud purustatud aknaklaase terve 2021/2022 talve jooksul) ei tundu olevat võimalik, et elamus oleks elatud aastaringselt.
13. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole sellel asjaolul tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, kuidas on põhjendatud tema väide, et kahjuhüvitist tuleks vähendada 85% tulenevalt sellest, et tegemist ei olnud alalise elukohaga. Kostja viited selle kohta, et rohkem vargusi pannakse toime elukohtadest, kus sees ei elata, ei oma tähtsust vandalismikahju tekkimisel. Tegemist on hoopis teist liiki ja eesmärgiga kuriteoga. Lisaks ei pea isik elama ka oma alalises elukohas 24/7 – kui isik ei viibi näiteks nädalavahetuseti kodus või käib pikematel töö- või puhkusereisidel, siis ei saa sel ajal toimunud kindlustusjuhtumi puhul hüvitist vähendada seetõttu, et isik ei olnud kodus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub põhjuslik seos selle vahel, et hageja ei pruukinud kasutada kindlustatud objekti alalise elukohana, ning selle vahel, et toimusid vandalismijuhtumid. Juulis 2021 pandi vandalismiteod toime päevasel ajal, st ka hea nähtavus ei takistanud kolmandat isikut neid tegusid toime panemast.
14. Ringkonnakohus märgib lisaks, et käesoleval juhul ei olekski võimalik hüvitist täiendavalt vähendada, kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata ning kostja ei ole vastuhagi juba tasutu tagastamiseks esitanud. 17 2-22-18155 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15. Maakohus jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda (

§ 163lg 1).

Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ja maakohtu otsus tühistatakse hagi osalise rahuldamise osas, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse kohta. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, jäävad maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

77. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuid kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse (hagi osaline rahuldamine tühistatakse), jäävad apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

78. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 06.11.2024 otsusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari 2024 otsus osas, millega ringkonnakohus rahuldas If P&C Insurance AS-i apellatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata OÜ Eraarendus Grupp apellatsioonkaebuse, jättis hagi täielikult rahuldamata ning jaotas menetluskulud.
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. juuni 2023 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 499 eurot 87 senti ja sellelt arvutatavat viivist ületavas osas ning jaotas menetluskulud.
5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista If P&C Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks kindlustushüvitis 931 eurot 55 senti, Riigikohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31 senti ja võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis tasumata põhivõlalt alates
6. novembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni, ning millega jätta 91% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus Grupp kanda ja 9% If P&C Insurance AS-i kanda.
7. Rahuldada OÜ Eraarendus Grupp kassatsioonkaebus osaliselt.
8. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 5.
9. Rahuldada hagi osaliselt. 18 2-22-18155 5.
10. Mõista If P&C Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks põhivõlg 931 eurot 55 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31 senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 931 eurolt 55 sendilt alates
11. novembrist 2024 kuni selle tasumiseni. 5.
12. Jätta hageja nõue põhivõlga 931 eurot 55 senti ja sellelt arvutatavat viivist ületavas osas rahuldamata. 5.
13. Jätta 91% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus Grupp kanda ja 9% If P&C Insurance AS-i ka 19