KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-8533 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. mai 2024 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Tsi

) § 368 mõistes tuvastushuvi

1. novembri
2. a koduse testamendi puudumise või selle tühisuse tuvastamise vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas testaator on allkirjastanud
3. novembril 2021 koduse testamendi. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 23 lõikele 1 võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Testaator on
4. novembri
5. a kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale. Kõnealuse testamendi tekst on kirjutatud omakäeliselt, sellele on käsikirjaliselt kirjutatud pärandaja ja kahe tunnistaja nimed, pärandaja ja tunnistajate isikukoodid, kuupäeva numbrid ning pärandaja ja tunnistajate V.S. ja A.A. allkirjad.
6. novembri
7. a kuupäeva kandev testament vastab seega PärS §-s 23 sätestatud tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi tunnustele. Hageja väidete õigsust eeldades ei ole vaidlusaluse testamendi puhul täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lg 1 ja PärS § 23 lg 1 tingimused, sest hageja arvates ei ole testamendil testaatori allkirja. Kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi testamenti olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada (vt RKTKo 25.04.2018, 2-14-53722, p 15). Asjas teostatud käekirjaekspertiisiga on leidnud tõendamist, et esineb viiteid selle kohta, et
8. novembri
9. a kuupäeva kandval dokumendil testaatori nime alla kirjutatud kuupäeva numbrid ja allkiri ei ole kirjutatud testaatori poolt (arvamuse skaalal aste – 1). Asjas läbi viidud dokumendiekspertiisi alusel ei olnud iseenesest võimalik anda arvamust
10. novembri 2021 kuupäeva kandva testamendi koostamise aja kohta. Siiski viitab ekspertide poolt dokumendiekspertiisis antud vastus sellele, et vastav dokument on koostatud ja allkirjastatud erinevatel aluspindadel ja võimalik, et ka erineval ajal, st mitte samaaegselt, mis omakorda suurendab kohtu kahtlusi sellise dokumendi ehtsuse suhtes. Väidetava testamendi koostamisel viibinud tunnistajate V.S. ja A.A. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, mh ütlustes esinevate vastuolude tõttu. Võib pidada tõenäoliseks, et tunnistajate V.S. ja A.A. poolt antud ütlused järgisid varem kokku lepitud või paika pandud "stsenaariumi", mis aga ei vastanud tegelikkusele. V.S. ja A.A. ütluste alusel ei saa lugeda tõendatuks, et
11. novembri 2021 kuupäeva kandev testament koostati ka tegelikult sellel kuupäeval ning et selle koostamisel osales ka testaator, kes kirjutas dokumendile oma allkirja ja kuupäeva. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et testaator soovis jätta oma pärijate hulgast välja hageja – oma abikaasa, kellega ta oli abielus olnud alates
12. juunist 1959 kuni oma surmani. Ei ole usutav, et testaatori viimane soov oleks saanud mõistlikult võttes olla jätta oma 86 aasta vanune abikaasa ilma kodust ja pärandada kogu oma vara, sh X aadressil XXXXXXXX asuv abikaasade ühine kodu, üksnes oma pojale. Kuivõrd aadressil XXXXXXXX asuv kinnistu oli testaatori lahusvara, puuduks hagejal selle kinnisasja pärimise korral kostja poolt õiguslik alus sellel kinnistul edasi elada. 4

§ 442lg 8).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, mistõttu tegi asjaolude osas väärad järeldused ja rahuldas hagi ebaõigesti. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Hageja taotleb enda üle kuulamist vande all apellatsioonimenetluses. Kostja oskab anda ütlusi selle kohta, kuidas toimus koduse testamendi allkirjastamine, kes kohapeal käisid, kes allkirjastasid, keda tema kutsus, kuidas tuli V.S. kohale, kuidas tuli A.A. kohale ja mida isa oli temale seoses testamendiga öelnud. Kohus tugines ebausaldusväärsele eksperdiarvamusele. Käekirjaekspertiisi eksperdiarvamuses märgitu kohaselt ei kasutanud testaator võrdlusmaterjali kohaselt selliseid number "1" ja "0" kirjutusviise. Kostja arvates on testaator võrdlusmaterjali kohaselt kasutanud erinevaid kirjaviise numbrite 1 ja 0 osas. Eksperdiarvamuses ei ole sellega arvestatud. Seega on eksperdiarvamus ebausaldusväärne, st puudulik ja ebaselge. Samuti on oluline, et eksperdiarvamuses märgitu kohaselt on testaatori allkiri ajas muutunud. Samuti on oluline, et puudub võrdlusmaterjal vaidlustatud testamendi koostamise aja seisuga. 9-pallisel skaalal antud arvamus – 1 on piisavalt nõrk selleks, et eksperdiarvamuse baasil lugeda, et testamendile pole allkirja kirjutanud testaator. Kohus pidi jätma eksperdiarvamuse

§ 238lg 5 alusel arvestamata, kuna see on ebausaldusväärne.

Kuna kostja väitel on testament kehtiv, polnud üldisest tõendamiskoormusest tulenevalt kostja ülesanne taotleda kordusekspertiisi. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et dokumendiekspertiisi eksperdiarvamus suurendab kahtlust dokumendi ehtsuse osas. Eksperdiarvamuses pole selgitatud, miks võib olla tegemist erineval ajal allkirjastamisega. Seega ei saa sellele tugineda ja sellist kategoorilist arvamust pole esitatud. Tunnistaja V.S. ütluste kohaselt toimuski testamendi teksti koostamine ja allkirjastamine testaatori poolt erinevatel laudadel ning sellest tulenevalt olidki aluspinnad erinevad. Ebaõige on kohtu seisukoht tunnistajate V.S. ja A.A. ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Kohus pole olnud ütluste kui tõendite hindamisel objektiivne. Kui isik tuleb tunnistajana kohtusse, siis üldjuhul ta teab, mis asjaoludel teda sinna kutsutakse ja tunnistaja ilmselgelt oma peas juba eelnevalt mõtleb küsimustele ja oma vastustele. Seetõttu on usutav, et tunnistaja osasid asjaolusid mäletab täpsemalt, kuna ta on nendeks ennast ette valmistanud ja mõelnud nendele. Teisi asjaolusid ei pruugi aga seevastu nii täpselt 5

§ 267

lg 1) või

§ 2681kohus omal algatusel.

Asjaolu, et kohus omal algatusel ei pidanud vajalikuks kostja vande all ülekuulamist, näitab, et maakohtul oli piisavalt muid tõendeid, mille alusel asi lahendada. Asjaolu, mida isa väidetavalt kostjale oli seoses testamendiga öelnud, ei saa lugeda tõendiks ühepoolse väite alusel. Kuna testaatorit enam ei ole, puudub võimalus neid kostja väiteid kontrollida. Kostja ei saa vande all kinnitada, kuidas toimus testamendi koostamine, või kes selle allkirjastas, sest tema enda ja tunnistajate väitel ei viibinud ta testamendi koostamise juures. Tunnistajad V.S. ja A.A. on ise andnud ütlusi kuidas nad testamendi allkirjastamise juurde kutsuti, mistõttu puudub vajadus kostja vande all ülekuulamiseks. Hageja arvates hindas kohus tunnistajate ütlusi objektiivselt, eluliselt usutavalt ja õigesti. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei nõustu kostja ekspertide järeldustega, kuid see ei tähenda, et eksperdiarvamus oleks ebausaldusväärne. Lisaks oli kostjal võimalik kohtuistungil eksperdile esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi, mida ta ka tegi ja millele ekspert ka vastas. Kohus on oma otsuses ekspertiisiakti ja ka eksperdi ülekuulamisel antud ütlusi piisava põhjalikkusega analüüsinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonis märgitule ning esitab seetõttu otsuse resolutsiooni juures ka maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 7.

1. Maakohus ei rikkunud kostja vande all üle kuulamata jätmisega menetlusõiguse norme. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja taotluse endalt vande all seletuse võtmiseks. Maakohus on võtnud
2. oktoobri
3. a istungil seisukoha kostja vande all 6

§ 267

lg-st 1 ja §-st 268, nähtub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul

§ 2681

alusel õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid selle otsustamine, kas kohus soovib poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus ning sellesse otsustusse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt ka RKTKo 1.06.2016, 3-2-1-37-16, p 12). Seega ei olnud maakohtul õigust kostjat vastaspoole (st hageja) nõusolekuta vande all üle kuulata. Maakohus jättis kostja kõnealuse taotluse järelikult põhjendatult rahuldamata. Kostja vande all ülekuulamise osas

§ 2681

alusel oli maakohtul kaalutlusruum ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda. Kokkuvõttes võis maakohus jätta kostja vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei rikkunud kohus menetlusõiguse norme. Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel, st mõjuval põhjusel, mida tuleb kohtule põhjendada ja vajadusel põhistada (

§ 652lg 3 p-d 1 ja 2 ning lg 4).

Selliseid põhjuseid praegusel juhul ei esine, mistõttu ei pidanud ka ringkonnakohus põhjendatuks kostjat

§-le 2681 tuginedes vande all üle kuulata. 7.

1. Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda käekirjaekspertiisi ekspertarvamuse usaldusväärsuses. Kostjal oli võimalik esitada
2. septembri
3. a istungil ekspert L. Eskorile kirjaliku ekspertarvamuse pinnal küsimusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ekspert andis kostja küsimustele selged ja ammendavad vastused, kinnitades samas, et jääb ekspertiisiaktis esitatud vastuste ja järelduste juurde (tl 133 pöördel – tl 134 pöördel). Asjaolu, et kostja ei nõustu ekspertide järeldustega, ei anna iseenesest alust kahelda ekspertide järeldustes. 7.
4. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud esitatud ja kogutud tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses valdavas osas

§ 436ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Apellatsioonkaebuses väidetud tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate V.S. ja A.A. poolt antud ütlused ei tõenda vaidlusaluse testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Maakohus on oma järeldusi ütluste ebausaldusväärsusest otsuses piisavalt põhjendanud. Asjaolu, et kostja, V.S. ja A.A. on omavahel tuttavad, ei pruugi tunnistajate ütluste usaldusväärsust mõjutada. Samas tekitab kahtlusi V.S. ütluste usaldusväärsusest asjaolu, et ütlustest nähtuvalt on tal tõenäoliselt kostjaga ühised majanduslikud huvid (ühised äriprojektid), mistõttu võib V.S. olla huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks tunnistajate poolt erinevatele küsimustele oluliselt erineva detailsusega antud vastused suurendavad kahtlusi nende ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtusse ütlusi andma kutsutud tunnistaja peaks teadma üldjoontes vaidluse eset ning omama ettekujutust asjaoludest, mille kohta teda hakatakse üle kuulama. Tunnistajale saadetav kohtukutse peab samuti sisaldama vastavaid andmeid (

§ 252p-d 1 ja 2). Selline eelteave võimaldab tunnistajal tsiviilasjasse puudutavat ka enda jaoks meelde tuletada. 7

§ 262

lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalistel õigus esitada tunnistajale küsimusi, mis on nende arvates asja lahendamiseks või tunnistaja asjaga seotuse selgitamiseks vajalikud. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kõrvaldab kohus mh asjassepuutumatud küsimused. Ütluste selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks on kohtul

§ 262lg 8 järgi õigus esitada tunnistajale täiendavaid küsimusi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ega maakohus esitanud tunnistajatele asjassepuutumatuid küsimusi või küsimusi selliste asjaolude kohta, mille meenutamise vajadust poleks tunnistajad osanud oodata. Ütlustes väidetud toimingute või sündmuste kohta täpsustavate küsimuste esitamine on põhjendatud, kuna see aitab kohtul paremini hinnata ütluste usaldusväärsust ja tõendiväärtust. 7.

1. Ringkonnakohus iseenesest nõustub, et maakohtu otsuse põhjendused (p-s 23.5.4) selle kohta, nagu ei saanuks A.A. sõidukit juhtides märgata samaaegselt tänaval seisnud kostjat ja V.S.t ning tänaval seisjad tuvastada sõidukit juhtinud isikut, on oletuslikud. Asja materjalidest ei nähtu, millised olid kõnealusel päeval ilmastikuolud ning kui kaugelt A.A. juhitud sõiduk tänaval seisnud kostjast ja V.S.st möödus. Iseenesest ei ole välistatud, et sõidukijuht suudab tuvastada tänaval seisvaid isikuid ja viimased ära tunda sõidukis olnud isiku. Seega maakohtu kõnealused järeldused ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel. Samas moodustavad need järeldused maakohtu otsuse põhjendustest marginaalse osa ning pole alust arvata, et kõnealune eksimus võinuks mõjutada kohtu lõppjäreldusi.
2. Ringkonnakohus lisab, et maakohus on otsuse põhjenduste p-s 20 märkinud ekslikult, nagu oleks vaidlusalune testament kirjutatud omakäeliselt. Asjas ei ole hageja ega kostja väitnud, et
3. novembri
4. a kuupäeva kandev kodune testament oleks kirjutatud PärS § 24 tähenduses testaatori poolt omakäeliselt. Testamendi (kui dokumendi) sisust ja kostja väidetest lähtuvalt võib olla tegemist tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendiga (PärS § 23). Samuti on maakohus põhjenduste ps 26

§ 442

lg-le 8 viidates ekslikult märkinud, et jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude tuvastada testaatori 17. novembri 2021. a koduse testamendi tühisus.

§ 442

lg 8 viimast lauset tuleb ringkonnakohtu arvates mõista selliselt, et esimese alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus hageja teiste alternatiivsete nõuete osas seisukohta võtma (ega seda ka kohtuotsuse resolutsioonis märkima). Need eksimused ei saanud apellatsioonkaebuse sisu arvestades siiski mõjutada maakohtu otsust.

1. Maakohus on hagi rahuldanud, sõnastades otsuse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: "Tuvastada, et S.R. (isikukood XXX) ei ole V.R..-i (isikukood XXXXXXXXXXXX) pärija." Kuna asjas on vaieldud selle üle, kas
2. novembri
3. a kuupäeva kandva koduse testamendi on allkirjastanud testaator ning kas testament on kehtiv, peab ringkonnakohus vajalikuks resolutsiooni selguse huvides (

§ 442lg 5) maakohtu otsuse viidatud resolutsiooni punkti täpsustada.

Ringkonnakohus sõnastab resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: "Tuvastada, et V.R.. (isikukood XXXXXXXXXXXX) ei ole

1. novembril 2021 kodust testamenti teinud." Ringkonnakohus märgib, et PärS § 8 lg 1 järgi on kohtul iseenesest võimalik tunnistada isik huvitatud isiku nõudel PärS § 6 lg-s 1 sätestatud alustel pärimiskõlbmatuks. Sellist nõuet ei ole praeguses asjas aga esitatud.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.

11. Ringkonnakohus määrab

§ 174lg 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulude

1. aprilli
2. a nimekirja kohaselt on hageja esindajakulu 640 eurot 50 senti (sh käibemaks 22% 8

§ 175lg 1 järgi hageja esindajakulu kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulu on seega 525 eurot. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub esindajakulu hüvitamisele

§ 174lg 10 alusel koos käibemaksuga.

Kostja poolt hageja hüvitatav esindajakulu on kokku seega 640 eurot 50 senti. Ringkonnakohus märgib hageja taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 9