MS § 661 lg 2). Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
) § 4 lg 1 järgi maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui
-st ei tulene teisiti. 3.
lg 1 sätestab, et võlgnik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgnik võib jätta maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.
lg 1 esimese lause kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui
-s ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi (
Vormid on vabalt ja tasuta kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning kohtus. 5.
lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. 6. Kohus selgitab, et TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 näeb ette, et võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS) või nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS). Riigilõivu tasumisel tuleb märkida maksedokumendile menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasutakse (maksejõuetusavaldus ja isiku nimi). Viitenumbrit märkida ei ole vaja. Tasumist tõendav dokument esitatakse kohtule. 7.
lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad
-s või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus leiab, et võlgniku avalduses esinevad niivõrd ulatuslikud puudused, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. See ei piira võlgniku võimalust esitada kohtule eespool kirjeldatud nõuetele vastav maksejõuetusavaldus, koos riigilõivu tasumist võimaldava dokumendiga. 8. Kohus selgitab, et võlgniku abistamine toimub kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kaudu. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise (
Usaldusisik koostöös võlgnikuga selgitab välja võlgniku varad ja kohustused ning annab hinnangu, milline maksejõuetuse menetlus tuleks võlgniku makseraskuste ületamiseks algatada (
MS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2 /allkirjastatud digitaalselt / Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.