Obsah (10)

§ 49§ 54§ 18§ 45§ 43§ 46§ 2§ 44§ 47§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-10088 Tsiviilasi Z.V maksejõuetusavaldus Menetlustoiming P

) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

1. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
2. oktoobriks (esimene aruanne esitada
3. oktoobril 2025).
4. Jätta menetluskulud Z.V kanda.
5. Määrata usaldusisiku E.N-i tasuks 819 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 180 eurot 29 senti, s.o kokku 999 eurot 79 senti.
6. Anda Z.V-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (), konto nr, Swedbank AS-is).
7. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
9. Toimetada määrus kätte Z.V-le ja E.N-ile ning resolutsiooni p 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (

) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (

§ 54lg 11).

2 ASJAOLUD

1. Z.V (avaldaja, võlgnik) esitas
2. juulil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avalduse kohaselt on võlgniku makseraskuste põhjuseks eelmise suhte ajal võlgniku nimele võetud järelmaksud, mida võlgnik maksab üksinda tagasi. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 774 eurot 87 senti, sotsiaaltoetus lapsele 138 eurot 8 senti, elatisabi 200 eurot ning muud sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 160 eurot, kokku 1272 eurot 95 senti. Võlgniku väljaminekud on 1600 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kellest üks on puudega. Võlgnikul on kohustusi ligi 20 000 eurot.
3. Usaldusisiku arvates tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida võlgnevuste katteks. Võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ei ole tegelikkuses olemas, need on jäänud registrist kustutamata. Võlgniku kinnitusel olid need sõidukid tema elukaaslase kasutuses. Võlgnik elab koos kahe alaealise lapsega 2-toalises üürikorteris. Võlgnik töötab xx ning saab töötasu alammääras (820 eurot bruto). On töötanud seal juba 3 aastat. Muud sissetulekud on toetused ja hüvitised. Võlgniku üks lastest on puudega, kellele makstakse sihtotstarbeliselt toetust. Võlgnik on esitanud hagi kohtusse elatise saamiseks. Võlgniku sissetulekud viimase kahe aasta jooksul on jäänud keskmiselt alla 1000 eurot. Võlgnik võõrandas
4. a II pensionisamba osakud, millest tasus osaliselt võlgnevusi. Võlgniku kulud toimetulekuks ületavad tema sissetulekut ning aeg-ajalt saavad lapsed abi vanavanematelt. Võlgniku võlakohustusteks on tarbimislaenud, sh järelmaksud. Võlgnik selgitas, et laenusid hakkas võtma koos elukaaslasega. Viimane tegi juhiload ning siis oli vaja autot, mis aja jooksul pidi ikka parem olema. Elukaaslasel olevat endal olnud juba siis makseraskused ning seega mingit laenu või vara ta enda nimele ei saanud võtta. Kõik laenud võeti võlgniku nimele. Mõned olevat ka elukaaslase võetud ilma võlgniku teadmata ja heakskiiduta. Elukaaslane aitas kooselu ajal maksta üüri ja muid kulusid ja nii jõudis võlgnik ka rahalisi kohustusi täita. Elukaaslane lahkus aasta tagasi ning seejärel üksinda toimetulek ja laenukohustuste täitmine pole enam võimalik. Ühe võlausaldaja nõuded on jõustunud maksekäsu alusel täitmisel kohtutäituri juures. Võlgnik selgitas, et ei ole mänginud hasartmänge ega muid õnnemänge, v.a. harvadel kordadel Eesti Lotot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku kohustused tekkinud mõtlematu ja sissetulekule mittevastavate kohustuste võtmisel. Järelmaksudega ostetud vara olevat kõik jäänud elukaaslasele, kes on vara juba ka realiseerinud. Usaldusisik on seisukohal, et arvestades võlgniku tulu, siis ilmselt võlausaldajad laenude andmisel on jätnud välja selgitamata võlgniku tegeliku krediidivõime, mistõttu võlgnik on maksejõuetuks muutunud.
5. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära
6. oktoobril
7. Võlgnik oli nõus usaldusisiku hinnanguga maksejõuetuse kohta ning oli nõus enda suhtes pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. KOHTU SEISUKOHT 3
8. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 5.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 43

kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (ligi 25 000 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikul on püsiv töökoht, kuid töötasu ei ole piisav kohustuste täitmiseks (töötasu on kuni 1000 eurot). Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kellest üks on puudega. Ühe lapse eest makstakse võlgnikule elatisabi ning teise lapse nimel on võlgnik esitanud hagi elatise väljamõistmiseks, menetlus on pooleli. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgnik on üritanud võimaluste piires laene tagasi maksta. Asja materjalidest ei nähtu

§ 45

lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi menetluse kestel. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (

§ 49lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu Pankr

S § 22 lg 5 tähenduses (läbimõtlematult teise isiku tarbeks laenude võtmine ning vara ja piisava sissetuleku puudumine laenude katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks E.N-i , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.

§ 46

lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 4 Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). 9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29. oktoober 2024. a kell 10.30 (PankrS § 78 lg 1). 10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4 ja Pankr

S § 33). 11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (

§ 47lg-d 1–6).

Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 5 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. 13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 999 eurot 79 senti (sh käibemaks) ning palunud hüvitada tasu riigi vahenditest.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 25 minutit. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 12 tundi 25 minutit on vajalik ja põhjendatud.

1. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole OÜ-le CiviLex (registrikood 12088721), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on OÜ 6 CiviLex käibemaksukohustuslane (nr EE101555577). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).
2. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgnikul puudub piisav sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 7