Obsah (5)

§ 440§ 357§ 164§ 150§ 630

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1012

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. J.J (hageja) esitas
2. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagi T.Q lahutamiseks. 1 (kostja) vastu abielu Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, kuna abielulised suhted kostjaga on lõppenud 2,5 a tagasi. Kostjal on probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Hageja elu koos kostjaga oli ebaturvaline. Hageja perelepitust ei soovi.
3. Kostja avaldas
4. septembri
5. a istungil, et nõustub abielu lahutamisega ja võtab hagi õigeks. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

1. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
2. jaanuaril 2002 Võru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis.
3. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja nõustus

1. septembri
2. a istungil abielu lahutamisega. Seega ei vaidle pooled abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus selgitas pooltele 30. septembri 2024. a istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise võimalust

§ 357lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud.

Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevat menetlust

§ 357lg 1 alusel peatada – ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla.

Selleks peab olema mõlema, mitte ainuüksi ühe poole tahe. Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 7. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja on avaldanud soovi jätta enda perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „T.Q“. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel kostja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „T.Q“. 8.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 9. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole, millelt on hageja tasunud riigilõivu. 10. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev 2 kohtunik 3