KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 21. oktoober 2024 1-22-

) § 4241 järgi. Bulgaaria kodanikuna nõustub ta eluaegse Eesti Vabariiki sissesõidukeelu panemisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus põhjendab esmalt seda, miks ta jätab rahuldamata taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks (I), selgitab karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatamise taotluse jätmist (II) ning võtab seisukoha määruskaebuse osas (III). I
2. Kaitsja osavõtt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlusest (

§ 426

) ei ole kohustuslik.

§ 432

lg 3 teisest lausest tuleneb küll süüdimõistetu õigus sellele, et tema valitud või määratud kaitsja – kui tal selline on – saaks ennetähtaegse vabastamise menetluses osaleda. Osutatud säte ega ükski teine norm ei pane aga menetlejale kohustust määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses riigi õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Tingimisi enne 2 tähtaega vangistusest vabastamise menetluses, sh selles menetluses tehtud maakohtu määruse vaidlustamisel ei ole kohaldatav riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg

1. Süüdistatavana ei saa osutatud sätte mõttes käsitada enda ennetähtaegset vabastamist soovivat süüdimõistetut. Selline süüdimõistetu saab riigi õigusabi üksnes RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud juhul. Selleks peab ta esitama kohtule RÕS § 12 nõuetele vastava taotluse. Kohus otsustab süüdimõistetule riigi õigusabi andmise üldises korras, arvestades RÕS § 7 lg-s 1 ette nähtud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (vt Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a lahend nr 1-151167/123).
4. A. Yurganchini taotlus riigi õigusabi määramiseks on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu. Ta pole esitanud vormikohast majandusliku seisundi teatist, mis võimaldaks ringkonnakohtul hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Samas vangla iseloomustusest nähtuvalt on tal võlad (3861 eurot) ning vabanemisfondi hoiustatud vaid 346 eurot. Majandusliku seisundi tõendi esitamise puuduse kõrvaldamise nõudmist ei pea ringkonnakohus aga vajalikuks, kuna RÕS § 7 lg 1 p 1 välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise, olenemata sellest, milline on A. Yurganchini majanduslik olukord. Selle sätte järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
5. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise menetluse puhul ei lahendata tavaliselt õiguslikult või tõenduslikult keerukaid küsimusi, vaid peamiselt prognoositakse kinnipeetava resotsialiseerumise väljavaateid. Eelnevas menetluses on A. Yurganchin edukalt ennast ise kaitsnud. Määruskaebuse väited ei ole sellised, millele vastuvaidlemine eeldaks õigusalaseid eriteadmisi ja käiks süüdimõistetule üle jõu. Lisaks ei ole A. Yurganchin põhjendanud, miks ta riigi õigusabi korras kaitsjat vajab. Ta on üksnes märkinud, et soovib protsessis osaleda. Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses (

§ 390lg 3).

Ringkonnakohus andis A. Yurganchinile võimaluse esitada prokuratuuri määruskaebuse peale omapoolne seisukoht. A. Yurganchin seisukohta ei esitanud. Eeltoodut arvestades jätab kohtukolleegium taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II 13. A. Yurganchin taotleb

§ 4241alusel tema edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatamist.

Ringkonnakohtul puudub pädevus nimetatud taotluse menetlemiseks.

§ 4241

lg 1 järgi võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel

§ 416

lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Seega saab isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatada vangla, mitte ringkonnakohus. Vangla edastab vastava taotluse lahendamiseks maakohtule. III

1. Ringkonnaprokuröri määruskaebus kummutab maakohtu seisukoha raske isikuvastase kuriteo eest vangistust kandva A. Yurganchini tulevase õiguskuulekuse prognoosi osas tõigaga, et temale esitati
2. oktoobril 2024 uus kahtlustus kehalise väärkohtlemise toimepanemises kolme kaaskinnipeetava suhtes. Seda asjaolu ei kajastanud süüdimõistetu iseloomustus. Kahtlustuse esitamine ei olnud maakohtule lahendi tegemise ajal teada. Määruskaebusele on lisatud kahtlustust kinnitavad tõendid.
3. Riigikohus on leidnud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlus, sh tõendite kogumise ja esitamise kord, ei ole ega pea olema reguleeritud sarnase 3 põhjalikkusega nagu süüküsimuse lahendamisel ning kohtule on jäetud menetluse kujundamisel avar otsustusruum (vt ka RKPJK
4. märts 2021, 5-20-11/9, p-d 21 ja 25). Lisaks ei näe määruskaebusele nõudeid sätestav

§ 386

ette

§ 321

lg-ga 6 sarnast piirangut (vt

§ 384lg 3).

Järelikult võib ringkonnakohus isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vastu võtta ka edasikaebemenetluses esitatud tõendeid (RKKK

1. mai 2024, 1-20-1503, p 18).
2. Maakohus märkis õigesti, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohus leiab sarnaselt määruskaebuse esitajaga, et A. Yurganchini vabastamine kätkeks ohtu õiguskorrale. A. Yurganchin kannab karistust kuritegude kogumi eest, millest ühe osa moodustab teisele inimesele
3. septembril 2021 raske tervisekahjustuse tekitamine, millega ta põhjustas ohu kannatanu elule. Teine osa karistusest on mõistetud liiklussüütegude eest. Lisaks on teda varasemalt karistatud KarS § 424 lg 1 järgi. Olles Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (
6. jaanuari
7. a tegu), juhtis A. Yurganchin uuesti tahtlikult
8. juunil 2021 ja
9. septembril 2021 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega iseloomustab tema varasemat elukäiku enne vangistust kõrge kuritegelik aktiivsus. Ainuüksi mingi õigushüve rikkumine süstemaatiliselt näitab suurt vastandumist õiguskorrale.
10. Kõnekas on fakt, et järjekordse mootorsõiduki juhtimise ilma selleks õigust omamata pani A. Yurganchin toime Harju Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega määratud katseajal vaid veidi hiljem kui ühe kuu möödumisel otsuse jõustumisest. Isikuvastase kuriteo pani ta samuti toime katseajal. Kuritegude asjaoludest tulenevalt võib A. Yurganchin panna kuritegusid toime nii üksi kui ka grupis. Viimase kuriteo puhul oli süüdimõistetutel plaan kannatanut rünnata. Selleks varitses ta kannatanut koos kaaslasega. A. Yurganchin lõi kannatanut selja tagant noaga paremale kaelapoolele, põhjustades talle eluohtliku kehavigastuse. Otsusest järelduvalt võib süüdimõistetu isiklike tülide tekkimisel vägivallaga kätte maksta. A. Yurganchini varasemast elukäigust nähtuvalt võib ta panna toime kuritegusid nii planeeritult kui ka impulsiivselt, joobeseisundis ja kainena ning puuduliku probleemilahenduse oskuse tõttu.
13. Analüüsides, kas vangistus on A. Yurganchini käitumist muutnud, möönab kohtukolleegium, et tema vangistusaegses käitumises on mõndagi positiivset. Näiteks on A. Yurganchin omandanud abikoka eriala, töötab ning on läbinud „Eluviisitreeningu“ ja „Viha juhtimise“ programmid. Mõlema programmi jätkutegevused on planeeritud vabanemisjärgse kriminaalhoolduse ajaks. Sõltuvusteemaline „Eluviisitreening“ on samuti läbitud. Samas nähtub iseloomustusest, et vaatamata erinevate narkootikumide (marihuaana, kokaiini ja amfetamiini) tarvitamise algusajale

§ 390

lg-st 1 ja § 337 p-st 4, tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega rahuldab määruskaebuse ning jätab A. Yurganchini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5