ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 01.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse (täiendatud 02.07.2024) anda maksukorralduse seaduse (
) § 130 lg 1 p 2 ja § 136 1 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 88 301,88 euro suurune kohtulik hüpoteek M.L-ile kuuluvale kinnistule XXX (registriosa nr XXXXXXX). Maksuhaldur tegeleb Y OÜ (likvideerimisel) (registrikood XXXXXXXX; edaspidi äriühing) maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 30.06.2024 on äriühingu maksuvõlg 81 871,38 eurot, sh põhinõue 53 204,28 eurot, intressinõue 27 669 eurot, arvestuslik intress 798,10 eurot ja sunniraha 200 eurot. Äriühingu põhivõlg on tekkinud maksustamisperioodidel veebruar 2020 kuni juuni 2022 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse ning käibemaksudeklaratsioonidel (TSD, KMD) deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Maksuhaldur alustas kohtule esitatud taotlusega äriühingu endise juhatuse liikme M.L-i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. 3-24-1935 Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine summas 80 873,28 eurot, millest põhivõla moodustab 53 204,28 eurot ja intress 27 669 eurot. M.L oli äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 03.12.2012‒08.09.2022 ning vastutas
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Juhatuse liige jättis deklareeritud maksukohustused tasumata. Samal ajal nähtus äriühingu pangakontolt, et äriühing tegutses aktiivselt. Äriühingu pangakontot kasutati juhatuse liikme isiklike vajaduste katmiseks, sh soetati riideid, ilu- ja spa protseduure, ööbimisteenuseid. Tehinguid, mille osas on maksuhalduril põhjendatud alus arvata algdokumentide puudumist, on kokku summas 72 015,77 eurot, sh sularaha väljamaksed 3240 eurot. Võla tekkimise perioodil on selgitusega „laen“ tehtud väljamakseid 24 505,38 eurot. Sularaha väljavõtmine ja laenude tasumine kinnitab, et äriühingul oleks olnud deklareeritud kohustuste tasumiseks piisavalt vahendeid. Äriühing on esitanud mitmeid maksuvõla ajatamise taotlusi ja koostatud on mitu graafikut, mille nõuetekohast täitmist ei toimunud. Äriühingu kontosid on lühiajaliselt arestitud, kuid järjekordse ajatamise taotluse menetluse ajal ei saanud arestida äriühingu kontodele laekunud summasid, mis võimaldas sel ajal kontolt raha välja viia ja kasutada vahendeid muuks kui maksuvõla tasumiseks. Antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Juhatuse liikmel puudub sissetulek ulatuses, mille arvelt oleks võimalik tulevikus määratavat maksukohustust täita. M.L oli juhatuse liikmena kohustatud korraldama äriühingu rahaliste vahendite eesmärgipärast kasutamist ning maksukohustuste õigeaegset täitmist, kuid esitades MTA-le järjest mitu maksuvõla tasumise ajatamise taotlust, takistas juhatuse liige äriühingu pangakontole laekuvate summade kinnipidamist maksuvõlgade katteks. Selline juhatuse liikme tegevus maksude tasumise vältimisel võis olla tahtlik. M.L lahkus juhatuse liikme kohalt 08.09.2022, alates sellest ajast on äriühingu likvideerijaks tema abikaasa, kes ei reageerinud MTA 08.11.2022 likvideerimismenetluses esitatud nõudeavaldustele ega deklaratsioonide esitamise korraldustele, hoolimata sunniraha hoiatustest. Pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist võõrandas M.L äriühingu variisikule (T OÜ). Äriühingu variisikule võõrandamise eesmärk oli muu hulgas raamatupidamisdokumentide puudumise või puudulikult vormistatud dokumentide varjamine ja võimalikest tagajärgedest vabanemine. Äriühingul on tekkinud maksuvõlg, see ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ja äriühingu õigusvõime on säilinud. Maksuhaldur algatas Y OÜ maksuvõla sundtäitmise 02.03.2022. Äriühingu pangakontode arestimise tulemusena ei ole laekumisi toimunud. Äriühingule ei kuulu vara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Äriühing ei teeninud 2022. a-l kasumit, viimati deklareeris äriühing käivet 2022. a juuni kohta, viimane TSD on esitatud 2022. a märtsi kohta ja äriühingul puuduvad töötajad. Seega ei ole Y OÜ tegutsev äriühing. M.L-ile kuulub kinnistu aadressil XXX, mille turuväärtus on vahemikus 64 500‒210 047 eurot. Muu vara, mille arvel oleks võimalik maksunõude täitmist tagada, M.L-il puudub. Hüpoteegi seadmine on vajalik ulatuses, mis tagab nii maksuhalduri nõude kui ka eeldatavad sundtäitmiskulud. Võimalikud sundtäitmiskulud võivad olla käesoleval juhul 7428,60 eurot. Seega on kinnistule seatava hüpoteegi summa kokku 88 301,88 eurot (80 873,28+7428,60). Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 sätestatud loetelule. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 80 873,28 eurot. 2
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Täidetud on eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus on algatatud taotluse esitamisega. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav nii põhivõla kui ka intressi osas. Vastutusmenetluse eesmärk on M.L-ile vastutusotsuse tegemine summas 80 873,28 eurot, mis koosneb Y OÜ poolt maksustamisperioodidel veebruar 2020 kuni juuni 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud kinnipeetud ja erijuhtude tulumaksust, sotsiaalmaksust, kogumispensioni maksetest, töötuskindlustusmaksetest, käibemaksust ja intressidest. Seejuures jättis äriühing etteheidetaval ajavahemikul tasumata pea kõik deklareeritud maksud – maksulaekumisi nähtub osaliselt vaid veebruari 2020 (kinnipeetud tulumaks), oktoobri 2020 (käibemaks), märtsi 2021 (käibemaks), aprilli 2021 (kogumispensionimakse), augusti 2021 (kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse) ja septembri 2021 (kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse) eest ja sedagi väikeses ulatuses. Samal ajal nähtuvad äriühingu pangakontolt erinevates toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes tehtud ostud. Samuti on välja võetud sularaha ning antud laenu. Maksuhaldur on esitanud ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik, seejuures on maksuvõla sissenõudmine äriühingult tulevikus ka ebatõenäoline, kuivõrd äriühing ei tegutse ja on likvideerimisel. Vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad (
Kuna juhatuse liikmele etteheidetava maksude tasumise varaseim kohustus tekkis 10.03.2020, ei ole möödunud maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kohaldatav 5-aastane aegumistähtaeg (
Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eelviidatud põhjendatud kahtlus nähtub järgnevast. Juhatuse liige on etteheidetaval ajavahemikul jätnud äriühingu deklareeritud maksukohustused pea täielikult tasumata. Äriühingu pangakontolt on samal ajal antud laene, võetud välja sularaha ja tasutud erinevates toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes sellise tihedusega, mis viitab selgelt juhatuse liikme igapäevaelu isiklike vajaduste rahuldamisele, mitte äriühingu majandustegevusele. Maksuhaldur kahtlustab raamatupidamise algdokumentide puudumist tehingute osas, mille väärtus on kokku 72 015,77 eurot. Sellest oleks piisanud samal ajavahemikul tekkinud põhivõla tasumiseks. Äriühing esitas etteheidetaval ajavahemikul 5 maksuvõla ajatamise taotlust, millest ühegi graafikut äriühing ei täitnud. Ajatamise graafikute kehtimise ajal maksuvõlg aina kasvas. Uus ajatamise taotlus esitati vähe aega enne või pärast eelmise graafiku lõppu. Arvestades, et maksuvõla sundtäitmine ei ole ajatamise korral lubatud (
lg 2 p 3), ei ole põhjendamatu maksuhalduri kahtlus, et pärast eelmise graafiku lõppu kiiresti uue ajatamistaotluse esitamise ja samas ajatamisgraafiku täitmata jätmise eesmärk oli maksuvõla sundtäitmist välistada. Kohtule nähtuvalt arestis makshaldur äriühingu pangakonto 27.06.2022 ja M.L taandus juhatuse liikme kohalt alates 08.09.2022, mil äriühingu likvideerijaks sai tema abikaasa. 30.06.2024 seisuga oli kinnisvaraportaalis www.kv.ee aktiivne M.L-ile kuuluva aadressil XXX, asuva kinnistu müügikuulutus. 3
Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 80 873,28 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Maksuhaldur alustas 01.07.2024 taotlusega M.L-i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust.
lg 1 alusel esitatava taotluse aluseks olev kahtlus võib maksuhalduril olla tekkinud mh äriühingu maksumenetluse põhjal (nt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). 7.
alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. See, kas ja millises süü vormis puudutatud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega vastutab, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 33-1-17-17, p 12; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Halduskohus kontrollib üksnes seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt kas maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on lõppenud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (vt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18)). Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus, kas Y OÜ maksuvõla tekkimine ja selle täitmata jätmine võis olla tingitud objektiivsetest asjaoludest, mitte puudutatud isiku tahtlikust või raskelt hooletust tegevusest, vaid hindab üksnes seda, kas MTA loataotluses kajastatud asjaolude pinnalt tuleb pidada vastutusotsuse koostamist võimatuks või ebatõenäoliseks. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et MTA taotlus vastab
1 lg 2 nõuetele ning
Maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühing jätnud pea kõik deklareeritud maksukohustused täitmata. Samal ajal on äriühingu pangakontolt tasutud erinevate kulutuste eest toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes (vt taotluse lisa 3). Samuti on maksuvõla tekkimise ajal äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha (vt taotluse p 4 tabel 2 ja lisa 6) ning antud laenu (vt taotluse p 4 tabel 2 ja lisa 7). 5
Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mistõttu ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Põhjendatud kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme rahalise kohustuse hilisema sissenõudmise raskendamiseks.
§-s 136 1 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-413, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50c).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.