Obsah (8)

§ 363§ 3401§ 338§ 218§ 62§ 371§ 168§ 372

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik X.D Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-4785 Tsiviilasi P.M hagi K.V vastu täisealisele õppival

) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud

§-des 338 ja 363.

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse.

§ 3401

lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas

1. mai
2. a määruses hagejat ülalmärgitud tagajärgede eest.
3. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust esitanud, rikkudes olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mis takistavad asja menetlemist. 5.
4. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud

§-des 338 ja 363.

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse.

§ 363

lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 5.

1. Kohus selgitas
2. mai
3. a määruses, et hageja on ekslikult hagiavaldus esitatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise vormil. Kohus märkis samas määruses viite veebilehele, millelt on kättesaadav täisealisele lapsele elatise väljamõistmise hagiavalduse vormi. Muu hulgas vale vormi tõttu on hagiavaldusel praegu olulised puudused, mis takistavad selle menetlusse võtmist. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud selgelt väljendatud nõuet ega hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagis tuleb selgelt välja tuua kellelt (nimetada isik), kelle kasuks (nimetada isik) elatise väljamõistmist taotleb ja millises summas. Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused (vt RKTKm 3-2-1-119-15, p 10). Täisealise lapse ülalpidamiskohustuse ulatuse väljaselgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Samuti tulnuks hagejal 2 märkida, mis kuupäevast alates soovib kostjalt igakuise elatise väljamõistmist ja mis kuupäevani. Ka tulnuks hagis esitada elatise nõude põhjendus, st asjaolud, millisel alusel hageja kostjalt elatist nõuab. Hageja on märkinud, et õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis. Hageja pidi avaldusele lisama tõendi õppeasutuses õppimise kohta. Hageja kõnealust tõendit kohtule esitanud ei ole. Samuti pidanuks hageja märkima, kas ja mis ulatuses on vanemad temale ülalpidamist andnud, sh seda, kas kostja on ülalpidamises osalenud. Lisaks pole hageja märkinud kostja elukoha kontaktandmeid ega selgitanud, kui ta neid ei tea, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud (

§ 338lg 1 p 1 ja § 338 lg 3).

Eelmärgitud selge nõude esitamata jätmine ja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on kokkuvõttes kohtu arvates hagi menetlemist takistavateks puuduseks.

1. Asja materjalide järgi sai hageja kohtu
2. mai
3. a (jõustus samal päeval) määruse kätte samal päeval, s.o
4. mail 2024.

§ 218

lg 1 p 5 alusel võib lepinguline esindaja olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane. Kuivõrd hageja ema on hageja poolt esitatud hagiavalduses märgitud hageja esindajana, siis käsitleb kohus teda

§ 218lg 1 p 5 alusel hageja lepingulise esindajana.

Lähtudes

§ 62lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-st 1, algas hagejal puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg

1. mail 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi
2. mail
3. Nimetatud tähtajaks hageja nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldust ei esitanud. Täiendavalt edastas kohus
4. septembril 2024 hagejale maakohtu
5. mai
6. a määruse hageja poolt hagiavalduses avaldatud e-posti aadressile . Kuivõrd kohus on korduvalt hagejale edastanud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks määruse ja hageja ei ole
7. mai
8. a määrusega määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase hagiavalduse, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 9 ja § 340 1 lg 2 alusel keelduda.

7. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. Kuna elatise nõudmise asjas ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi riigilõivu, ei ole vajalik otsustada riigilõivu tagastamise üle. 8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Seega võib hageja esitada uuesti kohtule nõuetekohase hagiavalduse elatise saamiseks. Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. 9.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 3 X.D Schihalejev kohtunik 4