Obsah (8)

§ 75§ 79§ 70§ 104§ 371§ 372§ 168§ 3401

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-111188 Tsiviilasi Nord Collect OÜ hagi J.A vastu võlgnevus

) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule. 4.

§ 75

lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Sama sätte lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hageja leiab, et hagi allub Tartu Maakohtule

§ 79lg 2 järgi, sest kostja märkis 2020.

a lepingut sõlmides oma elukohaks xxx k. 5.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [---]. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste 2 tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

1. a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
2. b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
3. c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Arvestades määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis. Hageja nõuded tulenevad Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel 16. märtsil 2020 sõlmitud laenulepingust ja kostja on tarbija. 6. Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hagis on kostja elukohaks märgitud xx . Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja sellel aadressil ei ela. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vastusest nähtub, et politseil puuduvad ajakohased andmed kostja võimaliku asukoha kohta. Eesti rahvastikuregistri järgi andmed kostja kohta puuduvad, arhiivis. Kostjal on Läti kodakondsus ning kostja on sündinud xx s. Kostjal ei ole Eestis ühtegi kehtivat dokumenti. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis alanejaid ega ülenejaid sugulasi. Kostja sugulane kinnitas maksekäsu kiirmenetluses 16. aprillil 2024, et kostja ei ela Eestis, elab xxs ning kontaktid puuduvad. Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikliga 19 ja

§ 104lg-ga 3. Kohus leiab, et kostjal ei ole Eestis kehtivat elukohta Ts

ÜS § 14 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud, et nõude aluseks olevas lepingus märgitud kostja elukoht xx k oleks ka tegelikult olnud kostja elukoht Eestis. Nimetatud aadressi kostja rahvastikuregistriandmetest ei kajastu. Töötamise registri ja Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostja Eestis töösuhtes olnud perioodidel

1. veebruar 2019 kuni
2. juuni 2019 ja
3. novembrist 2019 kuni
4. märtysini
5. Pärast
6. a kanded puuduvad. Kostjale ei kuulu ega pole kunagi kuulunud Eestis kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ega liiklusregistri andmetel sõidukeid, samuti ei ole kostja ühtegi sõiduki vastutav kasutaja. Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

3 7.

§ 372

lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja esitas hagiavalduse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 8.

§ 168lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja tsiviilasja nr 2-24-111188 menetluses ei osalenud. 9. Tulenevalt

§ 3401

lg-st 2 ja § 372 lg 5 esimesest lausest võib hagiavaldusse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 4