← Eesti

2-22-18155/63

Obsah (8)§ 491§ 482§ 426§ 479§ 113§ 440§ 441§ 460

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-18155 Otsuse kuupäev Tartu, 6. november 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kalev Saare ja Kaupo

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates

  1. detsembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskuludest 95% hageja kanda ja 5% kostja kanda. Asjakohatu on kostja väide, et kõnealused juhtumid ei saanud olla äkilised ja ettenägematud. Puudub alus eeldada, et hagejale kuuluvat kinnistut jäävadki vandaalid regulaarselt külastama. Lisaks puudub alus kahelda hageja esitatud videomaterjali autentsuses. Kostja viited tõendi puudulikule usaldusväärsusele on asjakohatud ja üldsõnalised. Turvakaamera salvestise filmimine teise seadmega on loonud võimaluse tõendada usaldusväärselt turvakaamera salvestiselt nähtuva toimumisaega. Kohus ongi videotõendi abil tuvastanud kahjujuhtumite toimumisaja. Kostja on hagejale hüvitanud juulis 2021 toimunud juhtumist tuleneva kahju Silverson Advisory OÜ pakkumise alusel 1820 eurot 40 senti. Viidatud pakkumine hõlmas aia, väravate ning akende vahetamise kulusid. Kostja on hagejale hüvitanud
  2. a novembris 2021 toimunud juhtumist tuleneva kahju Trendmaster OÜ pakkumise alusel 1988 eurot 50 senti, arvestades sealjuures asjaoluga, et hageja teeb kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ise. Viidatud pakkumine hõlmas elamu fassaadi, trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimise kulusid. Hinnapakkumistelt nähtuvad kahjustused on tõendatud. Asjaolu, et viidatud töid saab hageja esitatud tõendite kohaselt ka kallimas (s.o kindlustusjuhtumi tulemusel tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele lisaks suuremas) mahus teha, ei tähenda, et kostja peaks tasuma lisahüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et hinnapakkumistelt nähtuvad tööd oleksid kahju hüvitamise eesmärki arvestades ebapiisavad. Hageja ei ole tuginenud väitele, et pakkumiselt nähtuvad hinnad ei vastaks turuhindadele. Hinnapakkumise on koostanud ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja laadi, mistõttu võib kõnealust hinnapakkumist lugeda adekvaatseks tõendiks. Juulis toimunud juhtumi kohta on hageja esitanud tõendid, mis puudutavad akende vahetust. Tõendid hõlmavad kogu akna, mitte klaasi vahetust, mistõttu on tõendid asjakohatud. Aeda ja väravaid puudutavad tõendid hõlmavad töid ja toiminguid, mis ei ole seotud tekkinud kahju kõrvaldamisega, ning toodud tööde maht ei vasta tekkinud kahjule. Novembris toimunud juhtumi kohta on hageja esitanud tõendid, mis puudutavad valveandurit. Need tõendid on asjakohatud. Hageja ei ole kindlustusandjale esitatud kahjuavalduses valveanduri väärtuse hüvitamist nõudnud. Maakohus leidis, et kostjal puudus alus järeldada, et hageja soovib parandustööd ise teha, ning kostja pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga, st kokku 2920 eurot 5 senti (s.o 3105 eurot 5 senti - omavastutus 185 eurot). Kostja on seega hüvitist tasunud 931 eurot 55 senti vähem, kui pidanuks (2920,05-1988). Hageja kulutuste hüvitamise nõue 837 eurot 73 senti on alusetu (

§ 491lg 2).

On tõendatud, et elamu aknaavad olid vähemalt alates 2021. a novembrist kaetud. Samuti ei saa hageja viidatud kulusid pidada vajalikeks, kuivõrd puudus vajadus paigaldada ajutisi aknakatteid. Maakohus võttis arvesse, et kuna hageja oli kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid elamu suuruse kohta (tegelik 162,5 m², hageja öeldu järgi 62 m²), siis oli elamu alakindlustatud. Maakohus tuvastas ehitusmaksumuse Trendmaster OÜ tehtud kalkulatsiooni alusel, mille kohaselt 162,5 m² suuruse elamu ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot ning 62 m² suuruse elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot. 3

(6)2-22-18155 Maakohus tuvastas, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus oli hageja elamu ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem, ning vähendas kahjuhüvitist alakindlustuse ulatuses, korrutades kahjusumma kordajaga 0,
  1. Kuna maakohus leidis, et hagejal on II kindlustusjuhtumi eest õigus saada lisaks kindlustushüvitist 931 eurot 55 senti, siis alakindlustust arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 499 eurot 87 senti (931,55 × 0,5366).
  2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi ei rahuldatud, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus asja lahendamisel menetlusnorme: hindas valesti tõendeid ning ei põhjendanud otsust piisavalt.
  3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja leidis, et tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja tekkinud kahju on kostja juba hagejale hüvitanud.
  4. Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  6. jaanuari 2024 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati ja hageja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, tuginedes maakohtus tuvastatule ja esitatud videotele, et kahju on tekkinud
  7. juulil 2021,
  8. juulil 2021 ja
  9. juulil 2021 toimunud vandaalitsemise käigus ehk kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Ringkonnakohus nõustus maakohtus tuvastatud kahju suurusega. I juhtumi eest on kostja hagejale Silverson Advisory OÜ hinnapakkumise alusel 1820 eurot 40 senti hüvitanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et muud sama kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks pidanud kahju hüvitama suuremas ulatuses. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega II juhtumi kohta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldanud soovi teha fassaaditöid ise, vaid on soovinud, et need tööd teeks Trendmaster OÜ. Seega pidi kostja hüvitama hagejale ka kolmandale isikule tööde eest makstava tööraha. Maakohus on õigesti leidnud, et selleks oli Trendmaster OÜ pakkumisest nähtuv 931 eurot 55 senti. Kindlustustingimustest tulenevalt oli hoone kindlustusväärtus selle taastamisväärtus. Hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma määrati kindlustustingimuste kohaselt kindlustusvõtja esitatud andmete alusel. Kostja on tõendanud, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmeid (määras elamu suuruse 100 m² võrra väiksemana), mis tingis selle, et kindlustussumma oli tegelikust kindlustusväärtusest väiksem. Kindlustustingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui kindlustusvõtja esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik 4
(6)2-22-18155 kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse sätteid. Kostja on tõendanud, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus on elamu tegeliku ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem (Trendmaster OÜ kalkulatsioonid). Hageja ei ole kostja esitatud arvutusi ümber lükanud. Alakindlustust tuleb arvesse võtta kogu II kindlustusjuhtumi eest tasutud kindlustushüvitiselt. Kuna maakohus tuvastas, et hagejale tekkinud kahju suurus oli 3105 eurot 5 senti ning et elamu oli alakindlustatud (kordaja 0,5366), oleks maakohus pidanud alakindlustust arvestama kogusummalt, sõltumata sellest, et osa kahjuhüvitisest oli juba kohtueelselt välja makstud. Sellises olukorras ei pidanud kostja esitama vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Kuna kostja on II kindlustusjuhtumi eest hagejale tasunud 1988 eurot 50 senti, ei ole alust kostjalt hageja kasuks suuremat hüvitist välja mõista. Ringkonnakohus tühistas selles osas maakohtu otsuse ning jättis hagi tervikuna rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hageja hinnangul on ringkonnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1, kuna on jätnud arvestamata osa tõendeid ja hageja seisukohti. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud

§ 482, sest praegusel juhul alakindlustust ei esine.

Hageja nõutud summa ei ületa kindlustusväärtust ja kinnistu väärtusel ei ole eraldiseisvat tähendust. Kahju suurus ei sõltu ka ehitise pindalast. 9. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et ringkonnakohus jättis arvestamata hageja väited ja tõendid. Ringkonnakohus on otsust piisavalt põhjendanud. Ekslik on hageja väide, et ringkonnakohus kohaldas alakindlustust (

§ 482) vääralt.

Hageja andis kostjale vale hoone suuruse. Suurema maja kindlustus oleks olnud kallim. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus osas, milles kohtud jätsid hageja nõude kindlustushüvitise 931 euro 55 sendi ning sellelt arvutatava viivise nõudes rahuldamata ning jaotasid menetluskulud. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 931 eurot 55 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 209 eurot 31 senti ja edasise viivise seadusjärgses määras kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Kolleegium jätab 91% menetluskuludest hageja kanda ja 9% kostja kanda. Osas, milles kohtud jätsid hageja nõude eeltoodut ületavas osas rahuldamata, jäävad kohtute otsused TsMS § 691 p 1 alusel muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  2. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8). Ringkonnakohus on analüüsinud poolte väiteid ja on võtnud kindlustusjuhtumite toimumise aja ja kahju suuruse kohta põhjendatud seisukoha. TsMS § 688 lg 3 järgi võtab kolleegium aluseks alama astme kohtutes tuvastatud asjaolud ega hinda tõendeid uuesti TsMS § 688 lg 5 alusel. 5

(6)2-22-18155 12. Küll aga leiab kolleegium, et kohtud on vääralt kohaldanud alakindlustust ja vähendanud sellest tulenevalt kahjuhüvitist.

§ 482

sätestab, et juhul, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Selle sätte kohaldamiseks tuleb kindlaks teha kindlustussumma. Kindlustussumma on kokkulepitud rahasumma, mis on kindlustusandja maksimaalne väljamaksesumma (

§ 426lg 1).

Kohtud ei ole tuvastanud, et pooled oleks kokku leppinud elamu rahaliselt kindlaksmääratud kindlustussummas, vaid on kindlustussumma leidnud ise ehitusmaksumuse kalkulatsiooni alusel, võrreldes poliisis märgitud hoone suurust ja hoone tegelikku suurust. Kohtud pole eristanud kindlustussummat (

§ 426

) ja kindlustusväärtust (

§ 479lg 1).

13.

§ 426

lg 2 järgi võib kindlustussumma olla määratud muul kujul kui maksimaalse väljamaksesummana. Pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma on taastamisväärtus. Seega on kindlustussumma sisuliselt loetud võrdseks kindlustusväärtusega kindlustusjuhtumi toimumisel (

§ 479lg 3).

Selliselt määratud kindlustussumma puhul ei saa tegu olla alakindlustusega, sest kindlustussumma on sama, mis kindlustusväärtus. Alakindlustuse kohaldamiseks peab kindlustussumma olema kindlustusväärtusest väiksem (

§ 482

). Seega oleks kohtud pidanud mõistma kindlustushüvitise välja ilma alakindlustust kohaldamata. Maakohus on tuvastanud, et arvestades hagejale tekkinud kahju suurust, kostja hüvitatud summat ning hageja omavastutust, on kostja jätnud hagejale hüvitamata kahju 931 euro 55 sendi ulatuses. Kohtud jätsid hagi selles osas rahuldamata, tuginedes üksnes (ekslikult) alakindlustusele. Seega tuleb selles osas hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 931 eurot 55 senti ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni 931 euro 55 sendi tasumiseni. Alates hagi esitamisest

  1. detsembril 2022 kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni
  2. novembril 2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31 senti.
  3. Kolleegium märgib lisaks, et hoone suuruse kohta kindlustusandjale väärinfo esitamisel võib olla muu õiguslik tähendus, kui alakindlustuse tekkimine. Kindlustusvõtja peab

§ 440

lg 1 alusel teavitama kindlustusandjat kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Kui kindlustusvõtja seda kohustust rikub, võib kindlustusandja lepingust taganeda (

§ 441

lg 1) või nõuda kindlustusmakse suurendamist (

§ 460lg 1). 15. Ts

MS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 163 lg 1 alusel praegusel juhul põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue rahuldati ligikaudu 9% ulatuses, mispärast jätab kolleegium 9% menetluskuludest kostja kanda ning 91% menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Seega määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.