Obsah (6)

§ 178§ 667§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-9885 Kohtuasi P.X-i kaebus kohtu

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 1 teise lause järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. ASJAOLUD

1. P.X (avaldaja) esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja 26.06.2023 otsused täiteasjas nr 022/2023/1640, millega määrati avaldajale sunniraha 192 eurot ja jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata.
2. Harju Maakohus jättis 26.09.2023 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras B.U, F.J-i, O.M-i ja A.A (puudutatud isikud, sissenõudjad) menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot ja mõistis avaldajalt iga sissenõudja kasuks välja 225 eurot koos menetluskuludelt arvestatava viivisega alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 4.1.

§ 667

lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TMS § 218 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt võivad kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse ning ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Sama sätte neljanda lause kohaselt ei saa sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Seega ei ole praegune määrus avaldajale sunniraha määramise osas edasikaevatav. Vastavalt

§ 667

lg-le 1 jätab seega ringkonnakohus praegusest määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa osas, mis puudutab sunniraha määramise kohta tehtud otsuse vaidlustamist. 4.2. Kuigi avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna, s.t ka menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas, ei ole sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses 2 2-23-9885 esitatud. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus sissenõudjatele õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus sissenõudjate lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 5. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus

§ 171

lg 1, § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

§ 174

lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5.

1. Sissenõudjate 02.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on nende määruskaebemenetluses kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kokku 1200 eurot (ei sisalda käibemaksu). Sissenõudjate lepinguline esindaja tegi neid esindades tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 7,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudjate lepingulisel esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks 7 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. 5.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline ja vaidlusega seotud faktilised asjaolud olid sissenõudjatele teada. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudjate esindaja ajakulu on osaliselt ülemäärane. Arvestades nii määruskaebuse kui ka sissenõudjate vastuse sisu ja mahtu, ei olnud kolleegiumi hinnangul kaebusele vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik ega põhjendatud kulutada rohkem aega kui 4 tundi. Põhjendatud on ajakulu menetluskulu nimekirja koostamiseks. Sissenõudjate lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks. Sissenõudjad on taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuta. Seega kuulub hüvitamisele 720 (4,5 x 160) eurot (käibemaksuta). Hüvitis mõistetakse sissenõudjate kasuks välja võrdsetes osades, kuna sissenõudjad on avaldaja suhtes osavõlausaldajad VÕS § 71 tähenduses (720/4). 5.
3. Vastavalt sissenõudjate taotlusele tuleb määruskaebuse esitajal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 3