Obsah (5)

§ 2172§ 108§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-16837 H. V. hagi K. P. vastu elatise nõudes Tsivii

§ 2172sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Eeltoodust lähtuvalt leiab hageja, et kostjal oli perioodil märts 2020 kuni mai 2023 kohustus tasuda hagejale elatist summas 292 eurot kuus. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud ning on rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust. Vastavalt perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsiooni § 17 lg 3 järgi oli detsembris 2022 lapsetoetus pere esimese lapse kohta 60 eurot ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi tagasiulatuvalt
4. a jaanuarist 2 alates 80 eurot. PHS kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsiooni § 21 lg 2 järgi oli detsembris 2022 lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi tagasiulatuvalt
5. a jaanuarist alates 650 eurot. A. V. on koos H. V.ga kolm alaealist last ning ajal, mil H. V. elas A. V. juures, maksis Sotsiaalkindlustusamet A. V.e nii H. V. lastetoetust kui ka lasterikka pere toetust. Seetõttu vähendab hageja kostjalt nõutavat elatise summat ulatuses, milles lapse vajadusi sai katta toetuste arvelt. Hageja nõuab kostjalt: detsember 2022 eest elatist summas 292-(60:2)- (300:3:2:2)=292-3025=237eurot; jaanuar 2023 – mai 2023 eest elatist summas 292-(80:2)-(650:3:2:2)=292-4054,17=197,83 eurot. Kokku 237+197,83*5= 1226,15 eurot. Hageja oli seisukohal, et tagantjärele esitatud ülalpidamisnõue ei sea kostjat raskesse majanduslikku olukorda, kuivõrd kostja on alates
6. aasta märtsikuust jätnud hagejale ülalpidamiskohustuse täitmata ning on seeläbi kokku hoidnud märkimisväärse summa. Märts 2020 - november 2022, so 33 kuu elatis, mis tsiviilasjas nr xxxx välja mõistetut aluseks võttes on 33 x 292= 9 636 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt tagasiulatuvalt vaid kümnendikku tema tegelikult täitmata jäänud kohustuse summast. Hagi esemes palub hageja kohustada kostjat tasuma hagejale tagasiulatuvalt elatist perioodi detsember 2022 kuni mai 2023 eest kokku summas 1226,15 eurot; kohustada kostjat tasuma kohtu poolt väljamõistetud elatise summa A. V. arveldusarvele xxxx (Xxxx) (dtl 40-48, 30.11.2023 täiendatud hagiavaldus).
7. 07.06.2024 seisukohas märkis hageja, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et perioodil märts 2020 kuni juuni 2023 oli hageja elukoht A. V. elukoht ja hageja oli viimase ülalpidamisel. Selles osas vaidlus puudub. Kostja vastuväited puudutavad seda, et kostja oli mingitel ajahetkedel hagejaga kokku saanud ja kostja tegi omalt poolt kulutusi. Kostja vastuväited on üldsõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole nimetanud oma vastuses ühtegi kuupäeva ega ajavahemikku, mil ta hagejaga koos viibis. Ühtegi kulutust ei ole kostja esile toonud ja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Hageja möönas, et hageja ja kostja vahel on kokkusaamisi toimunud, kuid need olid lühiajalised ja harvad, periooditi kokkusaamisi ei ole toimunud, kuna kostja elas välismaal. Kostja väide, et hageja seaduslik esindaja ei ole kostja poole elatise nõudmisega pöördunud, on ebaõige. Hageja on korduvalt kostja poole elatise maksmise küsimusega pöördunud, kuid kostja vältis vastamast ja kostja ei ole elatist tasunud. Ka juhul kui hageja ei oleks enne hagi esitamist kostjalt elatise tasumist nõudnud, ei tähenda see, et hageja ei saaks tagasiulatuvalt elatist nõuda, kuivõrd ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus, mida peab kostja igal juhul täitma.

§ 108

piirab elatise nõude vaid ühe aastaga, antud juhul on elatise nõue esitatud vaid 6 kuu eest ja seega ei ole nõude suutus kostjale ülejõu käiv, võttes arvesse varasemalt kokkuhoitut. Niisamuti täidab A. V. jätkuvalt ülalpidamiskohustust, seega ei saa olla kahtluse all, et kui hageja nõue rahuldatakse, siis täidab see ikkagi õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Viited vanemate vahelisele kokkuleppele ja mingitele kulutustele on kostja poolt tõendamata. K. A.iku kirjaliku selgitusega on tõendatud, et hageja elas märts 2020 kuni mai lõpp 2023 A. V. juures ja hageja oli viimase ülalpidamisel. K. A. on elanud A. V. ühiselt alates

1. aastast, seega perioodil, mil H. V. elas A. V., elas ka K. A. hagejaga koos. Seega on K. A. teadlik nii hageja ja kostja suhtlemise sagedusest kui ka hageja elamiskuludega seonduvatest asjaoludest. K. A.i selgitusest nähtub, et regulaarsed kokkusaamised hageja ning kostja vahel perioodil märts 2020 kuni mai 2023 puudusid ning kõik H. V. vajalikud kulutused kandis sel perioodil ainuisikuliselt A. V.. Kostja esitas ka väite, et jaanuaris 2023 viibis A. V. reisil Hispaanias. Antud väide vastab tõele. A. V. viibiski kahe nädala pikkusel reisil Hispaanias jaanuaris 2023 ning H. V.u ei saanud reisile kaasa, kuivõrd tal oli vaja tegeleda koolitöödega. Kõnealusel perioodil aga ei elanud H. V. kostjaga, vaid A. V. ema H. R. juures ning ka sel perioodil tasus hagejaga seonduvad elamiskulud A. V.. Hageja esitas tõendina A. V. ja H. R. vahelise kirjavahetuse 26.01.2023, mil H. R. andis A. V.e teada, et on lapsele ostnud saapad, kindad, vihikud ja pastakad ning saadab pildi uutest saabastest. K. A.i antud selgituskirjast nähtub ühtlasi, et ebaõige on kostja väide vastuse p-s 1.9., et hageja seaduslik esindaja pole varasemalt esitanud ühtki pretensiooni.
2. aastal oli A. V. sunnitud pöörduma kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötaja poole, kuna K. P. mitte ainult ei 3 maksnud elatist vaid ei andnud nõusolekut ka riikliku lastetoetust ümbervormistamiseks selliselt, et see laekuks A. V. kontole. Seega ligikaudu aasta aega laekus riiklik lastetoetus K. P.i arvele selliselt, et laps tema juures ei elanud ning K. P. lisaks ei maksnud ka elatist. Vale on ka kostja vastuse punktis 1.
3. esitatu, milles kostja väitis, et alates
4. aasta juunist pole A. V. H. V. suhtes huvi üles näidanud ning seetõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, nõudes elatise tasumise võlgnevust perioodi eest juuni 2023 kuni oktoober
5. Hageja selgitas, et hageja elas A. V. vahetul ülalpidamisel kuni 10.06.2023 ning samuti viibis A. V. vahetul ülalpidamisel augustis 2023 kaks nädalat (14.08.2023-31.08.2023). Alles pärast A. V. poolsete vastuväidete esitamist vähendas K. P. elatisenõuet, mille ta oli kohtutäituri vahendusel esitanud. Seega ei saa kuidagi tõele vastata väide, et A. V. pole lapse vastu huvi tundnud ning samuti ei olnud K. P.i poolt esialgu kohtutäiturile esitatud nõue täies ulatuses põhjendatud. Lisaks esitas hageja tõendina e-kirja, milles A. V. küsis 23.08.2023 kostjalt, et kas ja mil viisil soovib kostja edaspidiselt elatise tasumist, võttes arvesse, et kostja ise aastaid elatist ei tasunud. Kostja jättis A. V. küsimustele elatise osas vastamata ning pöördus nõudega otse kohtutäituri poole, mis näitab tema pahauskset käitumist A. V. suhtes. Kostja väited selle kohta, et A. V. lapse vastu huvi ei tunne on valed ka sellest aspektist, et perioodil juuli-oktoober 2023 tasus A. V. lapse hambaravi kulusid, kuigi laps enam temaga koos ei elanud. Nimelt vajas H. V. hambaraviks breketeid, mida riiklik ravikindlustus ei hüvita. Kui laps asus
6. aastal elama kostja juurde, edastas A. V. kostjale ka lepingu hambaravi kohta, milles sisaldus nii hambaarsti juures käimise ajagraafik, kui maksegraafik. Kostja viis pidevalt hagejat hambaarsti juurde, kuid ühegi hambaarsti visiidi eest tasunud ei ole. Kuni käesoleva aasta kevadel helistas arst A. V.e ja teavitas 1 333,3 euro suurusest võlgnevusest. Ka selle võlgnevuse on A. V. tasunud, kuigi laps elab emaga ning võiks eeldada, et ema katab lapsega seonduvad kulud tasutava elatise arvelt. Hageja osutab ühtlasi, et K. P. ei ole esitanud väiteid nagu tema jaoks oleks nõutud elatise tasumine ülejõu käiv või raske. K. P.i ainus vastuväide on, et tal puudub elatise maksmise kohustus, kuid põhjused ning vastuväited on seejuures tervikuna tõendamata. Hageja tõendas asjas, et kostja ei ole läbi aastate enda rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ning on seejuures pahauskselt vältinud kohtu- ja kohtutäiturite väliselt kohustuste teemal suhtlemist. Kokkuvõtvalt jäi hageja enda nõude juurde (elatise nõue 1226,15 eurot perioodi detsember 2022-mai 2023) ning oli seisukohal, et kostja poolt 13.05.2024 esitatu ei anna alust elatise nõude rahuldamata jätmiseks (dtl 100-108). Kostja vastuväited
7. 13.05.2024 vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal puuduvad vastuväited selle kohta, et alates 2020.aastast elas hageja A. V. ehk isa juures. Hageja viibis kostja juures pidevalt ja kostja suhtles hagejaga. Selle ajavahemiku jooksul olid üksikud juhtumid, kus kostja pole hagejaga suhelnud 2-3 nädalat, so koroona viiruse pandeemia ajal, kui kostja oli rase ja hageja seadusliku esindaja peres oli keegi pereliikmetest haigestunud. Seoses sellega ei ole hageja kostja juures käinud kolm nädalat, kuna oli oht, et kostja, olles lapseootel haigestub. Hageja seaduslik esindaja pole kostja poole elatise maksmiseks pöördunud (nõuet ega pretensioone pole esitanud), kuna ta oli teadlik, et kostja kannab ka hagejaga seotud kulud. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt perioodi detsember 2022-mai 2023 elatist. Kostja ei nõustu hageja nõudega, kuna detsembris 2022 veetis hageja kostjaga palju aega, iga nädalavahetus käisid kostja ja hageja matkamas, mere ääres, suvilas, jõulupidudel ja enne ja pärast aastavahetust viibis samuti laps emaga, käigi Tallinnas. Jaanuaris 2023 oli hageja kostja juures igal nädalavahetusel ja sel ajal elas kostja Tallinnas, kostja käis igal nädalavahetusel Rakveres, et hageja koos olla. Kostja külastas hagejat ka nädala sees. Jaanuaris 2023 läks hageja seaduslik esindaja Hispaaniasse ja sel ajal viibis laps hageja seaduslik esindaja ema juures ning hageja viibis enamuse ajast kostjaga. Veebruaris 2023 viibis hageja kostja ema juures. 16.02.2023 juhtus kostjaga õnnetus, mille tagajärjel oli kostjal raske peapõrutus ja kostja ema aitas teda ning sel ajal suhtles kostja hagejaga niipalju, kui suutis, kuna kostjale oli määratud voodirežiim ja 2- kuuline taastusravi. Kostja kinnitas, et on koguaeg hoolitsenud lapse eest, on käinud lapsega puhkusel ning on kulutanud lapse 4 peale niipalju, kui oli võimeline. Tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega ja hagejal lasub tõendamiskoormis, mida ta on varasemalt elatise nõudmiseks (st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja seaduslik esindaja pöördunud kostja poole elatise saamiseks) teinud, et sellist kahju ei tekiks. Hageja elab kostjaga alates juuni 2023 ja sellest ajast saadik ei ole hageja kostjaga suhelnud, ei ole lapse vastu huvi tundnud, mistõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Hageja eksitas kohut, väites et kostja on hageja nimel täitmisele pööranud kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx, olenemata sellest, et vahepealsed 3 aastat K. P. enda kohustust täitnud ei ole ning kostjal puudub õigus nõuda nimetatud aja eest hagejalt elatist (vt 30.11.2023 hagiavaldus täiendus punkt 1.5), kuid 21.12.2023 määruskaebuse punktis 2.3 kinnitas hageja seaduslik esindaja, et novembris 2023 pöördus K. P. kohtutäituri poole ja nõudis A. V.t elatise tasumist perioodi eest, mil H. V. oli uuesti asunud elama K. P.i juurde, st alates juunist
8. Hageja väited muutuvad ja nõue on ebaselge. Kostja selgitas, et täitmisele pöörati elatise võlgnevus perioodi juuni 2023 – oktoober 2023 eest. Kostjal on õigus nõuda elatist nimetutud perioodi eest, kuna lapse isa A. V. ei täida ülalpidamiskohustust vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas nr xxxx ning samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et alates juuni 2023 elab hageja kostjaga (dtl 83-85). Kohtuotsuse põhjendused
9. Kohus, tutvunud poolte kirjalikult avaldatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
11. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, mille lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (jõust. 01.02.2023).

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Perehüvitiste seaduse (PHS) kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsiooni § 17 lg 3 järgi oli detsembris 2022 lapsetoetus pere esimese lapse kohta 60 eurot ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi tagasiulatuvalt

1. a jaanuarist alates 80 eurot. Kuni 31.01.2023 kehtinud PHS redaktsiooni § 21 lg 2 järgi oli detsembris 2022 lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud redaktsiooni järgi tagasiulatuvalt
2. a jaanuarist alates 650 eurot.
3. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on hageja H. V. (sünd xxxx) vanemateks A. V. ja K. P. (dtl 27-32) ja hageja seaduslikul esindajal A. V. on lisaks hagejale veel kaks alaealist last K. V. (sünd xxxx) ja E. V. (sünd xxxx) (dtl 37). 5 Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue on ebaselge. Hageja on 30.11.2023 täiendatud hagiavalduse punktides 2.15, 2.19 ja hagi eseme punktis 1 selgelt väljendanud oma nõuet ja on hagimenetluses jäänud oma nõude juurde. Täiendatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista fikseeritult elatise ajavahemiku eest, so tagasiulatuvalt, alates 01.12.2022 kuni 31.05.2023 1226,15 eurot (dtl 46). Hageja elatise arvestus on järgnev: detsember 2022 eest summas 292-(60:2)(300:3:2:2)=292-30-25=237eurot; jaanuar 2023 – mai 2023 eest summas 292-(80:2)(650:3:2:2)=292-40-54,17=197,83 eurot. Kokku: 237+197,83*5=1226,15 eurot. Elatise arvestuses

§ 101

lg-t 6 ja lg-t 7 aluseks ei võeta, kuna hagejal vahelduvat elukohta ei ole ja laste H. V. (sünd xxxx), K. V. (sünd xxxx) ja E. V. (sünd xxxx) vanusevahed on suuremad kui kolm aastat. Kohus leiab, et hageja elatise arvestus on detsembri 2022 elatise osas ebaõige. Elatise arvutuskäik on kooskõlas

§ 101

lg 5 ja PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2, vt otsuse p-is 6 toodud regulatsioone arvestades järgnev: -01.12.2022-31.01.2023 perioodil on elatis 409,83 eurot (212+197,83= 409,83 eurot); 01.12.202231.12.2022, elatis 292 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 30 eurot (so 60/2; 29230=262 eurot) ja lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 262-300/2)/3= 212 eurot. 01.01.2023-31.12.2023, elatis 292 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 40 eurot (so 80/2; 292-40=252 eurot) ja lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 252-325/2)/3= 197,83 eurot. -01.02.2023-31.03.2023 elatis 395,66 eurot (2 kuud x 197,83=395,66 eurot); ühe kuu elatis 292 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 40 eurot, so 80/2; 292-40=252 eurot ja lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 252-(325/2)/3=197,83 eurot. -01.04.2023-31.05.2023 elatis 395,66 eurot (2 kuud x 197,83= 197,83 eurot); ühe kuu elatis 292 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 40 eurot, so 80/2; 292-40= 252 eurot ja lasterikka peretoetus jagatud kahele ja laste arvuga 252-(325/2)/3=197,83 eurot. Tagasiulatuv elatis on perioodi 01.12.2022-31.05.2023 eest kokku 1201,15 eurot (409,83+395,66+395,66= 1201,15 eurot). 8.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 108

võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati kohtule 28.11.2023 ja haginõude periood detsember 2022 kuni mai 2023 hõlmab

§-s 108 sätestatud perioodi. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (Riigikohtu 27.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13). Hagiavalduses esitatud asjaoludel on hageja nõude aluseks

§ 108

, kuna hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt perioodi detsember 2022 kuni mai 2023 eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja elas hageja seadusliku esindajaga A. V. viidatud perioodil. Seega ajal, mil hageja elas isaga, pidas hagejat ülal hageja seaduslik esindaja A. V.. Hageja soovib elatise väljamõistmist põhjusel, et kostja rikkus sel ajal hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja käsitles tagasiulatuvat elatisenõuet kahju hüvitamise nõudena ja viitas sellele, et hagejal lasub tõendamiskoormis, tõendamaks, mida hageja on varasemalt elatise nõudmiseks teinud (dtl 84). Hageja on TsMS § 230 lg 1 kohaselt 05.09.2021 ja 22.09.2021 sõnumitega (dtl 111-114) ja 23.08.2023 e-kirjaga (dtl 119) tõendanud, et ta on enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud. Samas märgib kohus, et isegi kui hageja ei oleks kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud, ei välista see tema õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid 6 selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-35-16, p 20 ja 3-2-1-136-13, p 12). Kostjal oli 12.07.2024 kohtumäärusest tulenevalt võimalik esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid (dtl 127), kuid pärast 13.05.2024 vastuse esitamist ei ole kostja omapoolseid seisukohti ja tõendeid pidanud vajalikuks esitada. Kostja vastuväited põhinesid sellel, et kostja kohtus ja suhtles hagejaga erinevatel ajahetkedel ning kostja on lapsele teinud kulutusi. Hageja on möönnud, et kostja ja hageja kokkusaamisi esines, kuid need olid lühiajalised ja harvad, periooditi ei toimunud kohtumisi isegi kuid, kuna kostja elas välismaal. K. A.i seletusega (dtl 116) on tõendatud, et kostja ei ole haginõude perioodil hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, vastupidist ei ole kostja tõendanud. Asjaolu, et jaanuaris 2023 viibis hageja hageja seadusliku esindaja ema juures (so ajal kui hageja seaduslik esindaja A. V. viibis kahenädalasel reisil Hispaanias), ei tähenda seda, et hageja oleks olnud vanaema ülalpidamisel ja eeltoodu ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga, et kostja 13.05.2024 vastuses toodult lapse vahetu suhtlusega ja sellega kaasnevalt ülalpidamisega (ülalpidamiskuludega) seonduvad vastuväited on üldsõnalised ja tõendamata. Kuivõrd vahetut ülalpidamist perioodil detsember 2022 kuni mai 2023 toimunud ei ole, siis asjas

§ 101lg 6 ei kohaldu ja vastava perioodi osas elatis vähendamisele ei kuulu.

Ka ei ole kostja asjas esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt oleks ebamõistlikult koormav. Kohus märgib, et kostja ei ole antud asjas ühtegi

§-s 102 märgitud asjaolu (so mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks) kohtu ette toonud. Kohtu hinnangul on kostja hageja osas ajavahemikul märts 2020 kuni november 2022 säästnud elatise mittetasumisega. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohtu hinnangul on tagasiulatuva elatise nõude 1201,15 euro (periood 01.12.2022 kuni 31.05.2023) kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hageja elatise nõude 25 euro (1226,15-1201,15=25 eurot) ulatuses.

1. Hageja palub hagi eseme punktis 2 (dtl 46) kohustada kostjat tasuma väljamõistetud elatise A. V. arveldusarvele nr xxxx, AS Xxxx. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale väljamõistetud elatis A. V. arveldusarvele nr xxxx, AS Xxxx.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), kuna kostja on 31.05.2024 e-kirjast nähtuvalt keeldunud kompromissi sõlmimisest (dtl 109), kostja pakkus kohtumenetluse ajal hagejale kompromissi, mille sisuks oli kompromissi korras haginõudest loobumine, mis ei olnud põhjendatud. 7 09.08.2024 menetluskulude nimekirjas (dtl 135-138) palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 2172,60 eurot. Õigusabikulud koosnevad järgnevast (sh 20% käibemaks): hagi koostamine 4 h x 180=864 eurot; määruskaebuse koostamine 2 h x 180= 432 eurot; kostja vastusega tutvumine 0,25 h, tõendite kogumine 0,75 h, 07.06.2024 seisukoha koostamine 2,5 h x 180=768,6 eurot; kompromissläbirääkimiste pidamine 0,2 h, menetluskulude nimekirja koostamine 0,3 h x 180=108 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse tunnitasu suurus on kohtupraktikast lähtuvalt ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Menetlustoimingute mahtu ja keerukust arvestades on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 2,04% ulatuses ja kostja kanda 97,96 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2128,28 eurot.
3. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud (dtl 138) ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 8