Obsah (10)

§ 439§ 230§ 657§ 654§ 652§ 436§ 171§ 175§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. mai 2024 2-23-6551 Tsiviilasja number

§ 439). Kostja käsitlus seoses seltsingusuhtega ei ole seega asjakohane.

Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel (RKTKo 03.12.2014, 3-21-109-14, p 15). Kostja ei ole tõendanud ei laenu võtmist ega panustamist majapidamise korrastamisse. Pärandvara hulka kuuluv kinnistu kuulus juba enne kooselu kostjaga pärandaja lahusvara hulka. Kostja asus elama heakorrastatud kinnistule ja uude elamusse, mille pärandaja ehitas enne kostjaga kooselu alustamist. Kuna kostja elas pärandaja kinnistul, pidi ta kandma ka elamisega seotud kulusid. Milliseid investeeringuid kostja on kinnistu parendamiseks teinud, ei ole kostja avaldanud ega tõendanud. Samuti ei ole tõendatud seltsingusuhte tuvastamiseks oluliste panuste suurust ega üldse panuste tegemist. Hageja ei nõustu, et kohus oleks pidanud omal algatusel seltsingu küsimusi lahendama. Kuigi kohus kohaldab ise seadust, tuleb menetlusosalistel endil vastavad asjaolud ja tõendid kohtule esitada. Hageja ei nõustu, et pärandajal oli rahaline kohustus T.V. ees. Dokumentaalsed tõendid selle kohta puuduvad, T.V. ütlused ei ole usaldusväärsed ja kostja enda selgitused väidetavate laenude võtmise kasutamise osas on olnud vastuolulised. Kostja väited seoses tunnistaja T.V. ütluste arvestamata jätmisega on põhjendamatud. Maakohus on tunnistaja ütlusi ja tema poolt allkirjastatud „seletuskirja“ õigesti hinnanud. Need ei ole usaldusväärsed. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ja viibis selle asemel tunnistaja juures kodus. Kohtu poolt tunnistaja ülekuulamise ajaks tema kodus oli kostja viibinud seal juba pikemat aega ja teda küsitlemiseks ette valmistanud. Seega ei olnud tunnistaja poolt antud ütlused enam objektiivsed ega usaldusväärsed. 8 Võlaõigusliku suhte olemasolu Aare Leissoni ja T.V. vahel ei ole tõendatud. Arusaamatu on kostja väide (kaebuse p-s 2.6), nagu hageja peaks tõendama negatiivse asjaolu esinemist. Kumbki pool peab hagimenetluses oma väiteid tõendama (

§ 230lg 1).

Kostja pidi seega tõendama laenusuhtes olemasolu. Kostja ei ole tõendanud ei laenusuhte olemasolu ega ka väidetava raha liikumist. Eksitav on kostja väide (kaebuse p 2.5), nagu puudus vaidlus selles osas, et kostja võttis aare Leissoni kontolt 4200 eurot, mida kasutati seltsingu likvideerimisel võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei olnud ainult selles osas, et kostja võttis Aare Leissoni kontolt raha, mille kandis enda kontole. Mingit võlanõuet, mille rahuldamiseks väidetavalt raha võeti, olemas ei olnud. Kostja omastas selle raha vahetult peale Aare Leissoni surma. Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele võtta asja materjalide juurde X alevikus üürisummasid tõendav dokument. Tõendist ei nähtu üürisummasid, millele kostja viitab. Majade pindalade suurusi ei saa käsitleda üürisummana. Lisas toodud kinnistutel puuduvad üürihinnad. Kostja oleks saanud esitada tõendi maakohtus, mida ta ei teinud. Hagejale jääb arusaamatuks kostja käsitlus, mille kohaselt kostjal ei tekkinud pärast seltsingu lõppemist mitte nõusolekuta vara kasutus, vaid jätkus sisuliselt üürisuhe elamus elamiseks. Kostja ei ole selgitanud, millal, kelle vahel ja mis tingimustel üürisuhe tekkis. Kinnistu vabastamise nõue esitati 21. novembril 2022. Isegi kui eeldada, et ülesütlemisest tuli ette teatada kolm kuud, tuli kinnistu vabastada hiljemalt 21. veebruaril 2023, mitte 31. aprillil 2023, nagu väidab kostja. Etteheited sellele, et kohus ei ole arvestanud kostja poolt tasutud kommunaalmakseid, elektrit, elamu kütmist ja valvamist, on alusetud. Kostja ei ole selliseid nõudeid ega tõendeid kohtule esitanud ja kohus ei saanudki neid lahendada. Kohus on õigesti käsitlenud kasutuseelise sätteid ja kostja väited ei ole asjakohased. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas täielikult hageja viivisenõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas ulatuses kui 87 eurot 4 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja
2. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 87 eurot 4 senti. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohtus kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 657lg 2 1).

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 2 2, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Kostja vaidlustab ringkonnakohtus maakohtu ostust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kasutuseeliste saamiseks ja kahju hüvitamiseks. Maakohus luges tuvastatuks ja ringkonnakohtus ei ole vaidlust selles, et hageja isa Aare Leisson suri
2. mail
3. Hageja on oma isa vara ainupärija, pärast pärandaja surma kuulub vara, sh XXXXXXX kinnistu ja tema pangakontol olev raha pärandavara hulka. Kui pärand avaneb, läheb pärand üle pärijale (PärS § 1). Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule tõendina kuvatõmmise internetis pakutavate üürihindade kohta X alevikus. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. Kostja väitel on see tõend vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 9 Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (

§ 652lg 5).

Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama (

§ 652lg 4 esimene lause).

Kostja ei ole põhjendanud, miks ei esitanud ta seda tõendit maakohtule. Maakohtu

1. oktoobri 2023 istungil vaidles kostja vastu kasutuseelise nõudele. Hageja avaldas, et soovib tõendeid esitada, seega oli maakohtus kasutuseelise suurus arutamisel. Hageja esitas maakohtule kinnisvara portaalidest välja võetud keskmised üürihinnad. Kostja tõendile maakohtu
2. oktoobri 2023 istungil vastu ei vaielnud, kuid omapoolseid tõendeid või tõendite kogumise taotlust ei esitanud.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude 3324 euro 95 sendi saamiseks. Maakohus ei ole nõude rahuldamisel tuginenud selle õiguslikule alusele, ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et kostja käitus pärast pärandaja surma pärandaja kontol olevat raha enda kontole kandes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitas sellega kahju hagejale kui pärandaja õigusjärglasele. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist, teise isiku tahtlikku kahjustamist (vt nt RKTKo 12.12.2016, 3-2-1-132-16, p 16). Teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab Riigikohtu hinnangul VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 13). Nõude rahuldamiseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgi tuli hagejal tõendada, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Kostja ei vaidlustanud maakohtu menetluses, et ta tegi pärast pärandaja surma pärandaja kontolt enda kontole ülekande 4200 eurot. Kostja väitel oli tal pärandajaga „jutt“, et ta võib teha pärast pärandaja surma arve tühjaks, et sugulased midagi sellega ei teeks (dtl 78). Seega teadis kostja ülekannet tehes, et ta kahjustab sellega pärandaja õigusjärglaste huve. Ringkonnaohtu hinnangul ei muuda kostja käitumise õigusvastasust ka ülekande tegemise väidetav eesmärk: raha pidi kostja esialgse selgituse järgi minema asjaajamiseks. Matusekulud moodustasid kokku 1628 eurot 98 senti. Ülejäänud raha kasutamise kohta väitis kostja, et ta maksis T.V.le võla sularahas tagasi. Seega isegi juhul, kui kostja soov oli katta pärandaja matusekulud, ületas ülekantud summa seda kolmekordselt. Pärandaja õigusjärglaseks on hageja, pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmine on hageja ülesanne. Kostja käitus pärandaja surma järel ülekannet tehes ilma õigusliku aluseta. Kostja ütluste järgi oli talle selle tegemise ajal teada, et raha ülekandmise järel ei jää see pärijatele. Kostja sai ülekannet tehes aru, et ta sellega vähendab pärandvara. Tema tegevus oli tahtlik ja ringkonnakohtu hinnangul suunatud pärija kahjustamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tahtliku pärandavara vähendamisega tekitatud kahju ärahoidmine VÕS § 127 lg 3 järgi ka hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse eesmärgiga. Kahju on ka kostja käitumisega otseselt seotud (VÕS § 127 lg 4), kostja poolt tehtud ülekande tagajärjel vähenes pärandvara. 10 Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja kahju seisnes kostja poolt pärandvara arvelt ülekantud rahas, millest hageja arvestas maha kostja poolt kantud matusekulud, mille suurus kostja kinnitusel oli kokku 1628 eurot 98 senti. Hageja väitel tasus sellest summast Elva Vallavalitsus 250 eurot ja pärandaja viimase pensioni 503 eurot 93 senti kandis kostja enda kontole kui matusekulu. Kostja ei vaielnud hageja arvutuskäigule vastu. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi selgelt ja üheselt arusaadavat tasaarvestatavat nõuet pärandavara suhtes. Kostja viitas küll tema poolt kantud matusekuludele, ringkonnakohus nõustub aga maakohtu otsuse põhjendustega, et kostja ei esitanud vastuväiteid hageja arvestuskäigule kostja poolt kantud kulude suurusele (4200–875,05, maakohtu otsuse p 19). Kostja ei ole praeguses menetluses tuginenud sellele, et ta oleks omandanud T.V.lt nõude pärandava suhtes, mille ta oleks siis selles menetluses esitanud tasaarvestatava nõudena hageja nõude vastu. Seega ei oma praeguses menetluses hageja kahju hüvitamise nõude puhul tähendust asjaolu, kas pärandavaraga võisid olla seotud kohustused. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus on otsuse põhjendustes õigesti tuvastanud, et kostja menetluses esitatud tõendid (T.V. allkirjastatud dokument ja T.V. ütlused) ei ole usaldusväärsed ega tõenda kostja väidet, et ta soovis täita pärandaja kohustusi, mis võiks viidata sellele, et kostja käitumises puudus tahe pärandaja õigusjärglasi kahjustada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistaja ütlused ei kattu kostja enda selgitustega. Kohtule on esitatud T.V. poolt kirjutatud dokument, mis on pealkirjastatud seletuskirjana (dtl 106). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nimetatud dokument ei ole tõend, millest saaks järeldada lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed (maakohtu otsuse p 12). Seega isegi juhul, kui kaaluda tuleks hageja nõude rahuldamist käsundita asjaajamise sätete alusel, ei ole nõude eeldused täidetud, sest kostja ei ole tõendanud, et soovis tegutseda pärandaja huvides.
4. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et pärandaja ja kostja vahel oli seltsinguleping. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli apellandi poolt pärandaja kontolt raha ülekandmine enda kontole ja hiljem tunnistajale likvideeritava seltsingu kohustuse täitmine tunnistaja ees. Maakohtus kostja seltsingulepingule kostja ja pärandaja vahel ei tuginenud. Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (

§ 436

lg 7, § 438 lg 1), kuid poolel tuleb kohtu ette tuua need asjaolud ja tõendid, mille põhjal kohus nõude õiguslikult kvalifitseerib. Ringkonnakohus märgib, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p-d 13-15). Seltsingu likvideerimise sätteid saab analoogia korras kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22). Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi konkreetset varaga seonduvat panust, maakohus ei lugenud tõendatuks ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja ei ole tõendanud ka laenulepingu sõlmimist ega selle sõlmimise eesmärki. Kostja ei ole toonud välja ka neid kulutusi, mida ta on seoses kostjale kuuluva kinnisasjaga kandnud. Kostja nimetas asja materjalide põhjal esimest korda oma kulutusi maakohtule

1. novembril 2023 saadetud menetlusdokumendis leides, et hageja pole hagi esitades arvestanud asjaoluga, et eelpool 11 mainitud kinnistu oli aastaid kostja alaliseks elukohaks ning ta on oma tööga ja rahaga vägagi palju kinnistusse panustanud. Pärandaja ja kostja elasid koos ühises majapidamises. Kostjale kuuluv kinnisasi oli perekonna ühine eluase, kostja ei ole viidanud sellele, et kostja tehtud kulutused oleksid ületanud tema elutingimuste kohast mõistlikku määra: neid kulutusi, mida tulnuks perekonnal eluasemele teha ka juhul, kui tegemist oleks olnud nt üürisuhte alusel kasutatava elukohaga. Ka juhul, kui pärandaja ja kostja vahel oleks leidnud tuvastamist seltsinguleping VÕS § 530 jj alusel ja see oleks lõppenud VÕS § 596 lg 1 p 4 alusel seltsinglase surmaga, siis on pärandaja õigusjärglaseks seltsingu likvideerimisel hageja (vt nt VÕS § 601 lg 2).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti rahuldanud hageja nõude kasutuseeliste saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostjal oli õigus tasuta kinnisasja kasutada ning hagejal oli õigus pärandaja õigusjärglasena leping üles öelda igal ajal. Võimalikule üürilepingule viitab kostja alles apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole menetluses toonud esile ühtegi asjaolu, mis viitaks tähtajatule üürilepingule kostja ja pärandaja vahel. Elukohaga seotud kõrvalkulude kandmine üürisuhtele ei viita. Hageja on pärandvarasse kuuluva kinnistu kasutamise õiguspäraselt kostjale üles öelnud. Hageja esitas tõendina nõude suuruse kohta kinnisvara portaalidest välja võetud keskmised üürihinnad (dtl 95 jj). Kostja ei vaielnud kohtuistungil tõendile vastu (dtl 102). Nimetatud tõenditest tuleneb, et hageja nõue ei ole ülepaisutatud ja jääb pigem alla kohalikust keskmisest üüritasust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kasutuseelise suuruse arvutamise kohta ega korda neid (kohtuotsuse p 26-28). Maakohus on osaliselt ebaõigesti rahuldanud hageja viivisenõude, mõistes välja viivise kogu hageja rahaliselt nõudelt ajavahemiku
3. veebruar 2023 kuni
4. mai 2023 eest. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja andis
5. novembril 2022 (dtl 11-12) kostjale tähtaja kinnistu vabastamiseks
6. jaanuarini 2023 ja kostja poolt Aare Leissoni pangakontolt enda pangakontole kantud rahasumma hüvitamiseks
7. detsembrini
8. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kasutuseelise nõudest võlgnikule enne hagi esitamist teatanud. Seega on hagejal õigus nõuda kasutuseelise hüvitiselt viivist alates hagi esitamisest, s.o
9. maist
10. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjunõudelt 3324 eurolt 95 sendilt
11. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 87 eurot 4 senti (3324,95 * 0,105* 91 päeva / 365 päeva).
12. Apellatsioonkaebuse olulises osas rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 996 eurot 32 senti. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (

§ 175lg 1).

Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ning esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja esindamisele kulutatud aeg kokku 5 tundi 50 minutit on põhjendatud. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad 12 menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 996 eurot 32 senti. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 13