Obsah (7)

§ 328§ 331§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8889 Tsiviilasi Mittetulundusühing

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja kinnitab, et kohtule esitatud kostja juhatuse 02.02.2020 protokoll vastab terves ulatuses tegelikkusele. Kostja ei ole esitanud maakohtule andmeid (sh kostja juhatuse koosoleku toimumise aja, koha, koosoleku päevakorra ja vastuvõetud otsuste kohta) mis ei vasta tegelikkusele. Kostja kinnitab, et kostja juhatuse liige L.J. viibis 02.02.2020.a Eesti Vabariigis ja osales 02.02.2020.a kostja juhatuse koosolekul.

1. Kostja hinnangul ei ole hageja kostja juhatuse 02.02.2020 otsuse vaidlustamiseks pöördunud maakohtusse tähtaegselt. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu või tema organi otsuse vaidlustamise aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Antud juhul on hageja MTÜS §24 lg 1 kehtestatud kostja juhatuse 02.02.2020 koosolekul vastuvõetud otsuse vaidlustamise tähtaja mööda lasknud.
2. Hagiavalduse punktis 5 hageja ise avaldab, et 06.02.2020 kostja e-posti aadressilt: xxx tuvastamata isik edastas hageja liikmeks oleva laskesportlase X.X.i e-posti aadressile: xxx e-kirja, milles teatatakse, et kostja juhatus otsustas juhindudes kostja kodukorra punktidest 1.13, 1.14, 1.15 ja 1.16 kustutada alates 06.02.2020 X.X. kostja turvaliste laskurite nimekirjast. Hageja on hagi lisana 6 lisanud kostja juhatuse poolt X.X.ile saadetud teatise. Kostja hinnangul hageja eeltooduga avaldab ja kinnitab, et X.X. sai kostja juhatuse vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest teada 06.02.
4. Hagiavalduse punktis 6 hageja ise avaldab, et 07.02.2020 kostja e-posti aadressilt teavitati kostja liikmeks olevatele klubidele, et kostja juhatus otsustas juhindudes kostja kodukorrast kustutada alates 06.02.2020 X.X. kostja turvaliste laskurite nimekirjast, sellest tulenevalt ei ole temal enam võimalik osaleda IPSC võistlustel Eesti regiooni laskurina. Hageja on hagi lisana 7 lisanud kostja juhatuse poolt kostja liikmetele saadetud teatise. Kostja hinnangul hageja eeltooduga avaldab ja kinnitab, et hageja ise sai kostja juhatuse vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest teada lisaks 06.02.2020 ka veel 07.02.
6. Hagiavalduse punktis 7 hageja ise avaldab, et 07.02.2020 hageja juhatuse liige D.E. edastas kostjale seoses laskesportlasele X.X.ile 06.02.2020 edastatud e-kirjaga teabenõude. Hageja on hagi lisana 8 lisanud hageja poolt kostjale saadetud teabenõude dateerituna 07.02.2020, millest nähtub, et hageja sai teada kostja juhatuse 06.02.2020 koosolekul vastuvõetud otsusest kustutada X.X. kostja turvaliste laskurite nimekirjast 07.02.
7. Kostja hinnangul hageja eeltooduga täiendavalt avaldab ja kinnitab, et hageja sai kostja juhatuse vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest teada 07.02.2020
8. Hagiavalduse punktis 16 hageja ise avaldab, et 07.02.2020 MTÜ Laskespordiklubi Alpha juhatuse liige D.E. edastas kostjale seoses laskesportlasele X.X.`ile 06.02.2020 ja 07.02.2020 klubidele edastatud e-kirjaga teabenõude. Hageja hagiavalduse punktis 16 uuesti viitab hagi lisale 8, hageja poolt kostjale saadetud teabenõudele dateerituna 07.02.2020, millest nähtub, et hageja sai teada 4 kostja juhatuse 06.02.2020 koosolekul vastuvõetud otsusest kustutada X.X. kostja turvaliste laskurite nimekirjast 07.02.2020 Kostja hinnangul hageja eeltooduga täiendavalt avaldab ja kinnitab, et hageja sai kostja juhatuse otsuse vastuvõtmisest teada 07.02.2020
9. Kostja hinnangul hageja hagiavalduses mitmekordselt avaldab ja kinnitab, et ta sai teada kostja juhatuse vaidlustatavast otsusest kustutada X.X. kostja turvaliste laskurite nimekirjast kas 06.02.2020.a või 07.02.2020.a Hagiavaldus on Harju Maakohtule esitatud aga 17.06.
10. Kostja on seisukohal, et hageja on mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 seadusandja poolt kehtestatud nõude esitamise tähtaja – kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest mööda lasknud ja seda ilma mõjuva põhjuseta.
11. Hageja põhistab oma taotlust tähtaja ennistamiseks sellega, et ta sai esmakordselt teada 02.02.2020.a toimunud kostja juhatuse koosolekust, kui kostja avaldas vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutusele 29.04.2020.a kostja juhatuse koosoleku protokolli ja seal vastuvõetud otsused. Kostja hinnangul on hageja eelnimetatud põhistuse ise ümber lükanud hagiavalduse punktides 5, 6, 7, 16 tooduga ja hageja enda väidete kinnituseks esitatud tõenditega, milles hageja mitmekordselt avaldab ja kinnitab, et ta sai kostja juhatuse vaidlustatavast 02.02.2020.a otsusest, kustutada X.X. kostja turvaliste laskurite nimekirjast, teada kas 06.02.2020.a või 07.02.
12. Vaatamata sellele, et hagejale on osutatud professionaalset õigusabi ja ta sai kostja juhatuse vaidlustatavast 02.02.2020.a otsusest teada hiljemalt 07.02.2020.a, on hageja esitanud oma nõude hagiavaldusena kohtusse alles 17.juunil 2020.a, seega hageja on nõude esitamise kolmekuulise tähtaja mööda lasknud ilma mõjuva põhjuseta. MTÜS § 24 lg 1 on sätestatud nõude aegumistähtaeg, mis on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Tegemist on aegumistähtajaga, mida arvestatakse otsuse vastuvõtmise momendist. Kostja osundab, et eelviidatud seaduse sätte konstrueerimisel on seadusandja kasutanud sõnu „nõude aegumistähtaeg“, mis viitab selle tähtaja materiaalõiguslikule iseloomule, mis oma olemuselt on tähtaeg, mida ei saa ennistada. Kokkuvõtteks saab tõdeda, et kuivõrd hageja lasi mööda seaduses sätestatud nõude aegumistähtaja, siis MTÜS § 24 lg 1 sätestatud materiaalõiguslik tähtaeg ei ole ennistatav menetlustähtaeg.
13. Eeltoodust tulenevalt kostja palub jätta rahuldamata hageja taotlus ennistada MTÜ Eesti Practicallaskmise Ühing juhatuse 02.02.2020.a koosoleku ja seal vastuvõetud otsuste vaidlustamise tähtaeg.
14. Kostja selgitas Harju Maakohtule 29.06.2021.a esitatud menetlusdokumendis, et X.X., olles laskesportlane, kes selliselt tegeleb tulenevalt harrastatavast spordialast relvade käitlemisega, mis nõuab omakorda sportlaselt tasakaalukat ja ettearvatavat stabiilset käitumist, on pikema ajaperioodi vältel üles näidanud konfliktset käitumist teiste laskuritega, seejuures solvanud ja ähvardanud ka kostja juhatuse liikmeid oma soovide saavutamiseks. X.X. on üles näidanud oma süsteemse, häiriva ja konfliktse käitumisaktidega teiste laskesportlaste ja kostja juhatuse liikmete suhtes, et tema käitumine on olnud korduvalt ebasportlik, mistõttu tema olek kostja turvaliste laskurite nimekirjas edasiselt ei olnud võimalik. KOHTU PÕHJENDUSED Tõendi asja materjalide juurde võtmisest keeldumine
15. Kohus määras asjas toimunud istungil tõendite esitamise tähtajaks mõlemale poolele 29.06.
16. Kohus märkis, et peale nimetatud kuupäeva kohus pooltelt asjaolusid ega tõendeid vastu ei võta.
17. Kuivõrd menetlus kestis ka peale nimetatud tähtpäeva veel pikalt, võttis kohus enda 17.04.2023 5 määrusega asja materjalide juurde peale ülal viidatud kuupäeva esitatud tõendid ja lahendas tõendite kogumise taotlused, kuivõrd täiendavate tõendite esitamine ei venitanud menetlust.
18. Üllatuslikult esitas hageja aga veel ühe tõendi (otsus tsiviilasjas nr 2-20-9087) alles 16.05.
19. Hageja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu ning leidis õigustatult, et kui kohus selle vastu võtab, on menetluses ühtlasi esitatud nii uus tõend kui uued asjaolud ning menetlus tuleks ennistada eelmenetluse staadiumisse.
20. Kohus leiab, et 16.05.2023 tõend on esitatud hilinenult.

§ 331

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul ei ole hageja põhistanud mõjuvat põhjust tõendi esitamiseks sedavõrd hilja (sisuliselt vahetult enne otsust käesolevas asjas) ning selle vastu võtmine põhjustaks selgelt menetluse viibimist (kuivõrd esitatud on uued asjaolud, tuleks menetlus tõendi vastuvõtmisel ennistada eelmenetluse staadiumisse). Eeltoodud põhjustel määrab kohus - mitte vastu võtta kostja poolt 16.05.2023 esitatud tõendit ja eemaldada see kohtuasja toimikust. Vaidlustamata asjaolud

1. Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes, mille kohus tuvastab poolte omaksvõtu alusel:  kostja on Rahvusvahelise Praktikali Konföderatsiooni (IPSC) liige ja Eestis praktikal-laskmise alast tegevust korraldav organisatsioon, mis ühendab Eestis praktikal-laskmisega tegelevaid klubisid;  hageja on kostja liige;  hageja liikmeks on laskesportlane X.X.;  kostja on väljastanud 02.02.2020 kuupäeva kandva otsuse, mille kohaselt on kostja liige X.X. turvaliste laskurite nimekirjast välja arvatud.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas ülal viidatud otsus on üldse kehtivalt vastu võetud või tühine ja kas see tuleb tunnistada kehtetuks. Ühtlasi vaidlevad pooled ka selle üle, kas hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides või seda ületades. Otsuste tühisus
3. Otsuse tühisusele saab isik tugineda ja tühisuse tuvastamist taotleda tähtajatult. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi kohus otsuse tühisuse teema juures hagi tähtaegsuse küsimust. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama on sätestatud kostja põhikirja p-s 5.10 (kd I, tlk 40).
4. Kohtule on esitatud kostja juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokoll (kd I, tlk 38 ja 155). Protokollist nähtuvalt osales koosolekul üle poole juhatuse liikmetest. Seda asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Kohtu hinnangul on aga käesoleval juhul küsimus mitte ainult otsuse tühisuses, vaid ka selles, kas otsus on üldse vastu võetud - hageja väidab, et see on vormistatud tagant järele siis, kui otsuse väidetavalt vastu võtnud juhatuse liikmete volitused olid juba lõppenud.
5. Hageja hinnangul ei ole usutav, et koosolek üldse 02.02.2020 toimus, kuivõrd:  30.01.2020 Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-7856 (X.X.i hagi MTÜ Eesti Practical-laskmise 6 Ühingu vastu lepingu täitmiseks kohustamise nõudes) toimus eelistung. Nimetatud eelistungil kostjat esindav advokaat Rein Laid teatas kohtule, et kostja juhatuse liige L.J. viibib välismaal puhkusel ja sellepärast ei saanud osaleda eelistungil.  05.02.2020 kostja endine juhatuse esimees L.J. (Juhatuse esimehe L.J. volitused lõppesid 03.02.2020) edastas Andmekaitse Inspektsioonile kirja, milles kinnitab, et viibis välismaal ja ei saanud ise varasemalt Andmekaitse Inspektsioonile edastatud vastust allkirjastada.  Kostja teatas alles 06.06.2020 X.X.ile, et kostja juhatus otsustas juhindudes kostja kodukorra punktidest 1.13, 1.14, 1.15 ja 1.16 kustutada ta alates 06.02.2020 kostja turvaliste laskurite nimekirjast. Nimetatud teates ei nähtu otsuse sisulisi põhjendusi ega asjaolu, et see otsus on vastuvõetud 02.02.2020 juhatuse koosolekul. Samuti ei kattu kostja poolt 06.06.2020 teates ja 29.04.2020 X.X.ile edastatud 02.02.2020 juhatuse koosoleku protokollis olevad viited kostja kodukorra punktidele, millede alusel otsustati X.X. kustutada kostja turvaliste laskurite nimekirjast, mis viitab aga sellele, et kostja juhatuse koosoleku protokollis esitatud otsuste põhjendused on tekkinud pärast väidetava juhatuse koosoleku toimumist 02.02.
6.  Kostja ei soovinud X.X.ile ja hagejale koheselt väljastada allkirjastatud ja põhistatud juhatuse otsust X.X.i kustutamise kohta kostja turvaliste laskurite nimekirjast ja see oli võimalik saada alles peale Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutust.  29.04.2020 (s.o. ca 3 kuud pärast vastavat hageja taotlust ja X.X.i eemaldamist turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist) avaldas kostja oma kodulehel ja edastas X.X.ile Kostja juhatuse väidetava 02.02.2020 koosoleku protokolli. Protokoll edastati X.X.ile alles pärast seda, kui X.X. oli vastava protokolli esitamisest keeldumise tõttu sunnitud pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni poole ja Andmekaitse Inspektsioon oli teinud kostjale ettekirjutuse see väljastada hagejale. Protokoll esitati hagejale allkirjastamata kujul pdf failina.  Nimetatud pdf-faili metaandmetest nähtub, et see fail on loodud esmakordselt 27.04.
8. Kohus leiab, et kuigi kõik kostja ülalviidatud väited on dokumentaalsete tõenditega (kd I, tlk 1038, 126) tõendatud, ei saa nende asjaolude alusel asuda seisukohale, et 02.02.2020 koosolekut ei toimunud või see on koostatud tagant järele.
9. Kohus leiab, et L.J. koosoleku ajal 02.02.2020 Eestis viibimine on tõendatud järgnevate tõenditega: L.J. poolt 24.07.2019 teostatud lennupiletite broneering väljalennuga 29.12.2019 marsruudil Tallinn – Helsingi – Bangkok ja tagasilennuga 31.01.2020 marsruudil Bangkok – Helsinki – Tallinn (kd I, tlk 156); lennupiletid L.J. nimele - väljalend 29.12.2019 Tallinnast, saabumine Bangkoki 30.12.2019, tagasilend Bangkokist 31.01.2020, saabumine Tallinna 31.01.2020 (kd I, tlk 157); L.J. Swedbank konto väljavõte perioodil 01.01.2020 – 01.03.2020, millest nähtub, et L.J. on 02.02.2020 kell 15:37 sooritanud Mocco OÜ Kohvik kaardimakseterminaalis kaardimakse summas 7,90 eurot (kd I, tlk 158).
10. Asjaolu, et pdf-faili metaandmetest nähtub, et hagejale saadetud koosoleku protokolli pdf-fail on loodud esmakordselt 27.04.2020 (kd I, tlk 126) ei veena kohut selles, et protokoll ongi koostatud tagant järele. Kuivõrd protokoll koostatakse teksti redigeerimist võimaldavas failis (Word, open office vms), siis pdf-faili metaandmed näitavad pelgalt seda, millal on fail teise vormingusse konverteeritud. Ühtlasi ei ole iseenesest protokolli tagant järele vormistamine keelatud ja ei muuda otsust tühiseks. Kohus on asjas 31.05.2021 toimunud istungil selgitanud, et kui protokoll on hiljem vormistatud, siis see erilist tähendust ei oma (viide Riigikohtu lahendile 2-18-9475). Ei ole keelatud protokolli hiljem vormistada. Kohus jääb selle seisukoha juurde.
11. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus, et 02.02.2020 ei oleks koosolekut toimunud või et otsus 7 oleks tühine. Otsuse kehtetus
12. MTÜS § 24 lg-s 1 on sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg, mis on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt lg-le 7 kehtib see ka juhatuse otsuste osas. Seaduse sõnastuse kohaselt on tegemist aegumistähtajaga, kuigi oma sisult sarnaneb see pigem õigust lõpetava tähtajaga. Sätte konstrueerimisel on seadusandja kasutanud sõnu „nõude aegumistähtaeg“, mis viitab selle tähtaja materiaalõiguslikule iseloomule, mis oma olemuselt on tähtaeg, mida ei saa ennistada. Samas saab kohus teatud juhtudel jätta aegumise kohaldamata (nt hea usu põhimõtte olulisel rikkumisel), mis oleks samane hageja nõudega tähtaeg ennistada. Kostja on esitanud aegumise vastuväite.
13. Olenemata sellest, kas käsitleda antud tähtaega õigust lõpetava või aegumistähtajana, leiab kohus, et kostja on õiguse otsuse kehtetusele tugineda minetanud. Hageja on vaidlustanud kostja 02.02.2020 otsuse. Selle kehtetuks tunnistamise tähtajaks oli 02.05.
14. Hageja on hagi esitanud 17.06.
15. Hageja tugineb asjaolule, et ta sai väljavõtte otsusest 06.02.2020, aga otsuse tervikuna alles 29.04.
16. Kohtu hinnangul ei ole see aga mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks hagi hilisemat esitamist. Hageja on hagiavalduse punktides 5, 6, 7, 16 märkinud, et sai kostja juhatuse vaidlustatavast 02.02.2020 otsusest teada kas 06.02.2020 ja 07.02.
17. Koos otsusega sai talle teatavaks ka otsuse põhisusu ja motiivid ning ta saanuks pöörduda otsuse vaidlustamiseks tähtaegselt kohtusse, vajadusel hagi hiljem täpsustades. Kohus leiab, et hagi on otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes esitatud tähtaega rikkudes ja jätab selle rahuldamata. MENETLUSKULUD
18. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt

§ 162lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.

45.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt

§ 174

lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

46. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 8