Obsah (9)

§ 424§ 68§ 73§ 329§ 63§ 65§ 74§ 56§ 69

1-24-4562 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2024. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-4562 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Eli

§ 424lg 2 ja § 329 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7.

augusti

1. a otsus lühimenetluses Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Andrus Ausner – isikukood: 36808060262; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; XXX; töökoht: XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu
2. mai 2024 otsusega nr 1-24-2717 karistatud

§ 424lg 2 järgi Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 10 kuud 18 päeva, millest

§ 73

lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 14 päeva vangistust ja ülejäänud 10 kuud 4 päeva vangistust jäi tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga (katseaja algus

1. mai 2024). Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest Süüdistatav Andrus Ausneri kaitsja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Andrus Ausner kaitsja Natalia Lausmaa apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna 1 1-24-4562 Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Andrus Ausnerit süüdistatakse selles, et tema, olles
3. mai 2024 Harju Maakohtu otsusega 1-24-2717 karistatud

§ 424lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 5.

augustil 2024 kell 21:42 ajal Tallinnas Pikasilma 19/1 juures suunaga Reidi tee poole mootorsõidukit Audi A4 numbrimärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis, (tõendusliku alkomeetri näit 1,02 +/0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,92 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Seega süüdistatav pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

1.1 Samuti tema hoidis tahtlikult kõrvale Harju Maakohtu otsusega 1-24-2717 mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse täitmisest, millega lisakaristusena võeti j/õ ära 3 kuuks 18.mai 2024 -

1. august 2024 juhtides
2. augustil 2024 kell 21:42 ajal Tallinnas Pikasilma 19/1 juures suunaga Reidi tee poole mootorsõidukit Audi A4 numbrimärgiga XXXXXX. Seega süüdistatav pani toime kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo MAAKOHTU OTSUS: 2.

Harju Maakohus tunnistas Andrus Ausneri süüdi

424 lg 2 ja § 329 järgi ja mõistis talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 4 kuud 4 päeva.

§ 68lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 5.

august 2024 –

1. august 2024, kokku 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestati alates Andrus Ausneri karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Vabastati isik kinnipidamiselt kohtusaalis. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
2. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Natalia Lausmaa, kes taotleb tühistada osaliselt Harju Maakohtu otsus
3. augusti
4. a Andrus Ausnerile karistuse määramise osas ning selles osas teha uus otsus, millega Andrus Ausnerile maakohtu poolt karistuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust asendatakse ühiskondlikult kasuliku tööga 481 tundi , mille 2 1-24-4562 tegemise ajaks määratakse Andrus Ausnerile katseaeg 1 aasta ja 6 kuud.

§ 74

ja 75 ettenähtud korras, määrates talle täiendavaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel rikkunud

§ 56

sätestatud karistuse määramise põhimõtteid ning karistuse mõistmisel ei ole piisavalt arvestatud süüd pehmendavaid asjaolusid. Maakohus süüdistas süüdistatavat alusetult kuritahtlikus õiguskorra eiramises, tegemist oli vaid sellega, et süüdistatava katsed leida laevameeskonna hulgast isik, kes viiks süüdistatava auto lastiruumist välja kaile, ebaõnnestusid, ning süüdistatav kaotas hetkeks õige orientatsiooni. Mis puutub varasematesse samalaadsetesse karistustesse ebakaines olekus juhtimise eest, siis tunnistas Andrus Ausner kohtule seda, et tal on ilmselt probleem alkoholi tarvitamisega ning lubas kohtule, et võtab tarvitusele abinõud alkoholi tarvitamise piiramiseks. 3.2 Andrus Ausner teavitas kohut, et on valmis karistusena tegema kohtu poolt määratud ulatuses ja tähtajal ühiskondlikult kasulikku tööd. Kaitsja leiab, et just ühiskondlikult kasuliku töö tegemine, mis nõuab isikult valmisolekut end distsiplineerida päris pika aja vältel ning vajadust alluda kontrollnõuetele ja käitumisreeglitele omab üldjuhul palju suuremat kasvatuslikku mõju, kui reaalne vangistus, mis isikult endalt mingit pingutust ei nõua. 3.3 Maakohus on küll otsuse põhjendustes viidanud, et Andrus Ausneri käitumine on üldpreventiivsest seisukohast ohtlik, kuid samas andis talle võimaluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni vabaduses olla. Seega sisuliselt kohus ikkagi ei hinnanud Andrus Ausneri käitumist sedavõrd ohtlikuks, et ta tuleks ühiskonnast koheselt isoleerida. Sellisel juhul on põhjendamatu ja vastuoluline kohtu seisukoht, et mingil muul moel, kui reaalse vangistusega Andrus Ausnerit karistada võimalik ei ole. 3.4 Käesoleva apellatsiooni lisana esitatakse kohtule õiend selle kohta, et Andrus Ausner on

1. septembril 2024.a. teostanud Wismari kliinikus kodeeringu alkoholisõltuvuse vastu. Sellega on Andrus Ausner näidanud oma tõsist kavatsust tegeleda oma alkoholisõltuvuse ravimisega, mis kaitse hinnangul tõendab tema tegevat kahetsust ja soovi end parandada. Kaitsja leiab, et eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest võib kindlasti täita Andrus Ausneri karistamisega selliselt, et vangistus asendatakse ühiskondlikult kasuliku tööga. Kohus võib omal äranägemisel panna Andrus Ausnerile täiendava kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest, kohustades teda regulaarselt esitama kriminaalhooldajale vastava tõendi vereanalüüsi tulemuste kohta. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kõigepealt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja poolt apellatsiooni lisana esitatud täiendav tõend tuleb jätta tähelepanuta, sest tegemist on lühimenetlusega, mistõttu 3 1-24-4562 on välistatud sellise täiendava tõendi esitamine apellatsioonimenetluses (vt RKKKo nr 3-11-9107 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).
3. KrMS § 326 lg 3 (
4. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu.
5. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Andrus Ausnerile mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Maakohus on jälgitavalt kooskõlas kohtupraktikaga põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, sh arvestanud karistust kergendava asjaoluga ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlast iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha juba apellatsioonis esitatule.
6. Kohtupraktika kohaselt kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et Andrus Ausneri suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvusprobleemid, korduvalt karistatud liiklusalaste kuritegude eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Seejuures ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ehk taotletav eripreventiivne eesmärk (karistuse kandmisest osaline vabastamine ehk šokivangistus 14 päeva) ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, siis puuduvad käesolevas asjas materiaalsed eeldused

§ 69kohaldamiseks.

Kolleegium leiab, et mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei omaks ilmselgelt süüdistatava suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Andrus Ausneri karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud.

1. Kaitsja seisukohad süüdistatava kohese vahistamise kohaldamata jätmise kohta on asjakohatud, sest lahendades KrMS § 306 lg 1 p-s 9 nimetatud küsimust tulnuks maakohtul isiku kohest vahistamist KrMS § 130 lg 41 alusel põhjendada, näidates need faktilised või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis olid aluseks järeldusele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seejuures süüdistatava karistamine vangistusega iseenesest tõkendi kohaldamiseks alust ei anna.
2. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4