KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-24-120240 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2024, Pärnu Tsiviilasi Elisa Eesti A

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse ning selle tasumise korra ja tähtaja, samuti kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud ning kompromissi rikkumise puhuks kostja kohustuse maksta viivist ning alluda kohesele sundtäitmisele. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Kohus selgitab, et kuna kompromissi tekstis kasutatakse kohustatud poole nimetamiseks vaheldumisi mõistet „võlgnik“ ja „kostja“, kuid tsiviilasi on võetud hagimenetlusse, milles

§ 198

lg 1 p 1 tulenevalt on menetlusosalisteks hageja ja kostja, siis on kohus kinnitatava kompromissi tekstis asendanud selguse huvides mõiste „võlgnik“ läbivalt mõistega „kostja“. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale osaliselt riigilõivu summas 87,50 eurot ning esindaja kulud 85 eurot (menetluskulud sisalduvad kompromissi summas). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub tagastada talle pool hagilt tasutud riigilõivust summas 87,50 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kompromissi sõlmimise korral on hagejal õigus tagasi taotleda pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 1).

Kohtuinfosüsteemi andmetel tasus hageja selles asjas riigilõivu kokku 175 eurot. Tasutud riigilõivust on hagejal menetluse kompromissiga lõppemise tõttu õigus tagasi taotleda 87,50 eurot (s.o 175:2). Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 87,50 eurot, ja kanda see hageja näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3