Obsah (9)

§ 180§ 189§ 254§ 251§ 175§ 179§ 310§ 408§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3902 (19231702008) Menetlus kohtus kirjalik menetlus K

) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

1. Tunnistada P.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s. o 1500 (üks tuhat viissada) eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata P.E-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot ei pöörata täitmisele, kui P.E ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
2. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu M.Si esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista P.E-lt 2022 (kaks tuhat kakskümmend kaks) eurot 46 senti M.Si (S) (isikukood: xxxxxxxxxxx , xxxxxxxx AS, arveldusarve nr EExxxxxxxxxxxxx ) kasuks.
3. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista P.E-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1005 (üks tuhat viis) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 80 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700048819 ning selgituse “P.E , otsus nr 1-20-3902, menetluskulu“.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus P.E kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest kokku summas 93,12 eurot koos käibemaksuga riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392).

§ 254

lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on P.E toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema 25.08.2019 kella 02:45 paiku Viljandi linnas Jakobsoni 11 asuvas klubi Lounge WC ukse juures, tungis kallale kannatanule M.Sile, keda lõi rusikaga vastu suupiirkonda. P.E tekitas kannatanule M.Sile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Samuti süüdistatakse P.E-d selles, et tema 25.08.2019 kella 03:00 paiku järgnes Viljandi linnas Kivi tänaval klubi Lounge juurest M.Sile ja lükkas viimast selja tagant selliselt, et viimane kukkus pikali. Kukkumise tagajärjel läksid M.Sil kaks esihammast katki, lõuale tekkis hematoom ning tekkisid marrastused otsaesisele, põlvedele ning peopesale. P.E tekitas kannatanule M.Sile füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ja P.E süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. 2
3. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et on olemas

§ 251

lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Kannatanu M.Si ütluste kohaselt (tl 2-4) läks ta 25.08.2019 kella 01.00 paiku koos sõpradega Viljandis asuvasse Club Lounge. Osa nende seltskonnast läks varem klubis ära ning tema ja Ü.S jäid koos klubisse. Kella 02.45 paiku oli ta klubis WC järjekorras, kui WC-st tuli välja üks tüdruk, kellel olid pikemad tumedad juuksed, kaela ümber oli sametpael ja seljas oli roosat värvi kleit. Tütarlaps tuli WC-st välja ja katsus tema rindu. Ta ütles, et miks te mind näpite. Tütarlaps küsis, et ka ei või. Tema ütles, et ei või ja siis see tütarlaps lõi teda rusikaga vastu suud. Löögist tekkis tal huulele haav ning ta palus baarist jääd, et seda oma huulele panna. Turvamehed hakkasid tütarlapsega klubis rääkima ja viskasid selle tütarlapse välja. Kella 03.00 paiku hakkasid nad .Ü koju minema. Kui nad läksid välja, siis istus sama tüdruk koos oma sõpradega õues. Tema neid inimesi ei tunne. Tütarlaps tuli talle selja tagant järgi ja lükkas teda pikali. Kukkumise tagajärjel oli tal otsaesisel marrastus, kaks esihammast katki, lõual hematoom, huulel haav, põlvedel marrastused ja peopesas marrastus. Kui kannatanu hakkas püsti tõusma, siis Ü.S ütles sellele tütarlapsele, et vaata mida sa teed, nüüd on tal hambad katki. Tüdruk tuli koos sõpradega nende poole ning nad ütlesid, et kui palju ülbitsete, saate veel peksa. Seejärel jooksid nad Ü. ära ning kutsusid kiirabi ja politsei Savi 1, Viljandi. Klubis neil mingit konflikti kellegagi ei olnud ning tüli põhjust öelda ei oska. Patsiendikaardi nr 1910107 andmete kohaselt (tl 6-7) on M.S 25.08.2019 kell 03.41 toodud kiirabiga vigastuste fikseerimiseks, olnud kaklus. Patsiendil otsmikul väike naha marrastus mõõduga 1x2 cm. Ülemisel kahel lõikehambal killunenud hammaste vigastus. Lisaks pindmised üla ja ala huule vigastused. Paremal labakäel marrastus, vigastus. Lisaks naha marrastused mõlemapoolselt põlvedel. Fototabelil (tl 8) nähtuvad kannatanu M.S hammaste vigastused. Kannatanu M.Si esitatud piltidelt (tl 34-38) nähtuvalt on kuriteosündmusele eelnenud päeval

1. augustil ning
2. augustil tehtud pildil kannatanu hambad korras. Viljandi PJ menetlusgrupi vanemuurija 04.05.2020 kriminaalasjas nr 19231702008 koostatud õiendi kohaselt vestlusest S.S (tl 39) olid kuriteole eelnenud päeval M.Si hambad terved. M.Si ravikaardilt (tl 40-43), nähtuvad patsiendi hambaravi visiitide ajad, põhjused ning teostatud protseduurid. Tööandja Xxxxxxxxx xxxxxx OÜ esitatud tõendilt (tl 44-46) nähtub M.Si haiguslehe ajal saamata jäänud töötasu. Tunnistaja E.J ütluste kohaselt (tl 9-11) oli tema 25.08.2019 tööl koos kahe patrullpolitseiniku V.T ja M.T. Nad said väljakutse Viljandi klubi Lounge ette, kus oli kaks naist kaklema läinud ja üks naine oli teist löönud vastu nägu. Väidetavalt oli lööja kannatanu rindu näppinud ja selle pinnalt oli tekkinud tüli ning ründaja lõi kannatanut. Kui politsei jõudis kohale, siis hakkas tunnistaja vaatama kus kannatanu on, kuid kannatanut ei leidnud. Kivi tänaval seisis veidi rohkem turu pool sõiduauto Škoda Superb, millel sees tuli põles. E.J läks auto juurde ja tegi vasakpoolse tagumise ukse lahti ning nägi tagaistmel istumas tumeda peaga naisterahvast, kellel oli seljas tumeroosat värvi kleit. Küsimusele, kas nad nägid mingisugust kaklust, vastas naisterahvas, et nemad ei näinud midagi. Märkinud üles auto numbri, milleks oli XXX XXX , kuid mitte isikute nimesid, läks ta kannatanut otsima. Jõudes Leola ärikeskuse taha, nägi ta seal seismas meesterahvast ja naisterahvast. Meesterahva nimi oli Ü.ja naisterahvaks osutus M., 3 kellele oli Lounge juurde kallale tuldud. Naisterahvas näitas oma hambaid ja oli näha, et mõlemal esihambal olid tükid välja löödud. Seejärel läksid klubi juurde tagasi lootuses ründaja üles leida, kuid kannatanu oma ründajat ära ei tundnud. Selgus, et tumeda peaga naisterahvas oli kannatanut rünnanud ka klubis sees. Saabunud kiirabi andis kannatanule abi ja politsei tegi M. katkistest hammastest pildi. Kui politsei oli klubi juu rest juba ära läinud, avastas E.J oma telefonist, et talle on Messengeris kirjutanud üks tuttav R., kelle info kohaselt sõiduauto Škoda Superb juhi taga tagumise koha peal oli see sama tumeda peaga naisterahvas, kel oli M.t klubi Lounge juures rünnanud. Tunnistaja Ü.S ütluste kohaselt (tl 12-14) läks ta 24.08.2019.a. kella 23 paiku koos oma tüdruksõbra M.Si ja sõpradega klubisse Lounge nädalavahetust pidama. Peale südaööd 25.08.2019.a. läksid sõbrad klubist minema ja tema jäi koos M.ga veel pidutsema. Nad olid mõlemad alkoholi tarbinud. Mingil hetkel ta tundis, et tal on joodud alkoholist natuke paha olla ja ta ütles M.le, et läheb klubi garderoobi istuma. M. ütles, et läheb käib senikaua WC-s ära. Tema läks garderoobi istuma ning M. jäi WC järjekorda. Mõne aja pärast tuli M. ja ütles, et teda rünnati WC ukse juures ja teda oli löödud suu piirkonda. Vigastusi suu piirkonnas M.l näha ei olnud. Kuna ta algul arvas, et ründajaks oli meesterahvas, siis leidis, et peab minema M. au kaitsma. Siis aga ütles M., et teda ründas ja lõi naisterahvas. Kuna nad seda naisterahvast WC juures enam ei näinud, otsustasid nad klubist ära minna. Väljunud klubist, hakkasid nad minema sõbra elukoha poole, kuhu nad pidid ööseks jääma. Nad kõndisid M.ga turu suunas, kui äkki lähenes keegi neile ning lükkas M.t nii õnnetult, et ta kukkus nägupidi vastu tänava äärekivi. Kui tunnistaja ümber keeras nägi ta eemaldumas naisterahvast, kellel olid üle õlgade pikad tumedad juuksed ning seljas tumeroosat värvi kleit. Ta aitas M. püsti ning M. ütles talle, et „kallis mul on hambad katki“. Kuna nägid, et nende poole liiguvad mingid inimesed, siis otsustasid põgeneda. Liikusid kiiresti mööda Jakobson tänavat Leola ärikeskuse hoovi. Seal hoovis nägi, et M. mõlemad esihambad oli katki. M. helistas hädaabisse ning kutsus välja politsei. Kui politsei saabus, fikseerisid politseinikud M. vigastused. Kiirabi viis M. ja tema Viljandi Haigla EMO-sse, kus M. vigastused üle vaadati. M.l olid katki hambad ning tema mõlemad põlved olid katki ning lõua peal oli nahk katki. Pärast seda lahkusid nad haiglast. Hiljem sai M.lt teada, et sama naisterahvas, kes teda Lounge klubi WCukse juures ründas oli sama inimene, kes teda õues selja tagant ründas ja maha tõukas. Ilmselt tema seda isikut pildilt ära ei tunneks kuna oli tol õhtul alkoholi tarbinud ja nägi seda naisterahvast pärast M. tõukamist põgusalt. Tunnistaja R.M ütluste kohaselt (tl 15-17) augustikuus 2019.a., täpset kuupäeva ei mäleta, sõitis ta oma autoga Viljandis Kivi tn klubi Lounge juurde. Kell võis olla peale südaööd, aga kindlasti enne, kui klubi kinni pannakse. Ta läks selle klubi juurde oma autoga seisma sellepärast, et pidi seal ootama oma sõpra. Kuna sõbra ootamine tundus pikk, siis käis vahepeal söömas ja sõitis klubi juurde tagasi. Kui ta uuesti klubi juurde jõudis, siis jäi oma autoga tänava äärde seisma. Tema ees seisis kas sõiduauto Volkswagen või Škoda, ta täpselt ei mäleta. Kui ta seal oma sõpra ootas, siis tuli vahepeal ees seisvast autost välja üks heleda peaga naisterahvas juhi koha pealt ja palus tal oma auto süüte välja lülitada, sest teda häirisid auto töötavad tuled. Ta kustutas auto tuled ja naisterahvas läks tagasi ees seisvasse sõidukisse. Vahepeal sõitis ta oma autoga ringi ning kui jõudis tagasi Lounge juurde, siis nägi, kui klubist lahkus seltskond inimesi – meesterahvad ja naisterahvad. Oli klubi juures oma autos ja nägi, kui kahe naisterahva vahel klubi ees tekkis kähmlus. Seda ei mäleta, millised need naisterahvad välja nägid ja mis neil seljas oli. Siis nägi, kui naisterahvad liikusid edasi ning üks naisterahvas lükkas teist naisterahvast. Mis nende vahel täpselt edasi juhtus, ta enam ei näinud, kuna takso oli tal ees. Meesterahvad liikusid ka nende naiste juurde. Meesterahvad ei olnud kaklusega seotud, kuid läksid hiljem tema ees pargitud autosse. Pärast seda liikusid tema auto ees olevasse autosse kaks naisterahvast ja kaks meesterahvast. Kuhu lükata saanud naisterahvas läks, seda ei tea. Hiljem tuli kohale patrull, kellest üks oli temale tuttav politseinik E.J. Tunnistaja nägi, kuidas politseinik küsitles tema ees seisvas autos olevaid inimesi. Mõne aja pärast lahkus politseinik auto juurest ning tunnistaja 4 kirjutas politseinikule, et mis klubi Lounge juures toimus? Hommikul sai vastuse, et Lounge juures oli naistevaheline kaklus. Tunnistaja ütles politseinik. E.J, et tema mäletamist mööda oli üheks ründajaks seal samas autos viibinud naisterahvas. P.E kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 22-24) tunnistab end KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi, kuid enamus asju ta ei mäleta kuna oli tarbinud liialt palju alkoholi. Augusti lõpus 2019.a. käis ta oma sõbranna pulmas. Kui pulmad läbi said, siis suundus sõpradega Viljandi Lounge pubisse tantsima. Oli enne Lounge minekut tarbinud palju alkoholi ning tal on sellest kohati mälulüngad, mida ta klubis tegi kui nad sinna jõudsid. Lounges olles jõi õlut ja mäletab, et mingil hetkel tuli turvamees tema juurde ja juhatas ta klubist välja. Sai sellest aru, et ta visati klubist Lounge välja ja küsis turvamehelt ukse vahelt, et mille eest teda klubist välja visatakse. Kas turvamees talle midagi vastas, seda ta ei mäleta. Selleks ajaks, kui teda klubist välja visati, olid tema sõbrad juba klubist lahkunud. Ta jäi pärast klubist väljaviskamist klubi välisukse taha. Siis ta nägi, et naisterahvas väljus koos ühe noormehega klubist ja liikusid tänavale. Ta jooksis neile järele. Ta ei mäleta naisterahva ründamist. Mäletab, et sõbranna K.R , kes viibis Lounge lähedal autoga, ütles, et ta ära tuleks. Seejärel mäletab P.E , et oli samas autos, kus viibis K. Politsei tuli auto juurde ja küsis, kas siin vigastatuid on, mille peale P.E vastas, et ei ole. Järgmisel päeval kirjutas ta K.ga ja jutuajamisest tuli välja, et ta oli K.le öelnud, et see sama naisterahvast, keda ta tänava peal oli rünnanud ja lükanud, oli ta löönud klubis Lounge WC ukse juures. Ta ei ole agressiivne inimene, ta arvab, et see oli suures koguses joodud alkohol, miks ta seda naisterahvast lõi nii klubis sees, kui ka ründas tänava peal. Kohus on seisukohal, et P.E tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu M.Si rusikaga vastu suu piirkonda löömine P.E poolt 25.08.2019 kella 02:45 paiku, millega P.E tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, on tõendatud kannatanu enda ütlustega (tl 2 -4), tunnistaja Ü.S ütlustega (tl 12-14) ning süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustega (tl 2224). Kannatanu M.Si selja tagant lükkamine selliselt, et kannatanu kukkus 25.08.2019 kella 03:00 paiku ja kukkumise tagajärjel läksid katki kannatanu kaks esihammast, lõuale tekkis hematoom, marrastused otsaesisele, põlvedele ning peopesale ja millega P.E tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, on tõendatud kannatanu enda ütlustega ja fototabeliga kannatanu ülekuulamise protokolli juurde (tl 8), tunnistajate Ü.S, R.J (tl 9-11), R.Mi ütlustega (tl 15-17), patsiendikaartiga nr 1910107 (tl 6-7), kannatanu esitatud piltidega (34-38), õiendiga tl 39 ning süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustega. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse kriminaalkorras karistatava teona teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Seega on KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Õigusalases kirjanduses (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. KarS § 121 komm 3.1.-4.2.) on selgitatud KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist järgnevalt. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes sktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi e. vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on 5 erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. septembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Antud juhul puudub kahtlus, et P.E on lisaks tervisekahjustuse tekitamisele tekitanud kannatanule ka füüsilist valu nii rusikaga löömise kui ka kannatanu lükkamise tagajärjel, mille tulemusena kannatanu kukkus ja tekkis tervisekahjustus. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Seega, P.E löögi ja lükkamise tagajärjel tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustus, eelmärgitud tegevus täidab KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani süüdistatav P.E teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
5. Kohtu seisukoht karistuse liigi ja suuruse kohta KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on P.E-d võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti puuduvad kehtivad väärteokaristused (vt. Karistusregistri väljavõte tl 19-21). Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava
6. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 2078 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus oli 1,99 eurot (tl 2627). Arvestades isiku süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning toimikus olevaid tõendeid 6 süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.
7. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 222,72 eurot.

§ 180

lg 3 alusel on põhjendatud jätta kaitsja sõidukulu (sh sõidu ajakulu) summas 93,12 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena 1005,60 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 6. Kohtu põhjendused tsiviilhagis Kannatanu M.S on esitanud kriminaalasjas süüdistatava P.E vastu VÕS 1043 alusel tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks varalise nõudena summas 1822,46 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise nõudena 200 eurot. Kokku on kannatanul süüdistatava vastu nõue talle põhjustatud kahju summas 2022,46 eurot hüvitamiseks.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult alljärgnevatel asjaoludel. Kohus märgib, kannatanu poolt esitatud nõuete puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 7 Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-19-08 p 13 selgitanud järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-s 3 tuvastanud, et süüdistatav P.E on toimepannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, põhjustades kannatanule M.Sile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kriminaaltoimiku materjalist ja kannatanu esitatud hagiavaldusest (tl 31-33) nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju ja mittevaralise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud tahtliku teoga. Varalise kahju nõue on tõendatud Rotermanni Hambakliinik arvetega nr 58849, 59386, 60432 kokku summas 1697 eurot ning Xxxxxxx xxxxxxx OÜ tõendiga saamata jäänud töötasu kohta summas 166,26 eurot s.o kokku 1822,46 eurot ja mittevaraline kahju (summas 200 eurot) seisneb kannatanule tekitatud hingelises valus ja kannatustes s.h tervisekahjustusest tekkinud vajadusega korduvatele hambaravi visiitidele, mis on tekitanud kannatanule stressi ja nõudnud aega, samuti on juhtum muutnud kannatanu ettevaatlikuks ja ta ei tunne end pärast juhtunut turvaliselt. Kohus leiab, et esineb põhjuslik seos kannatanule tekitatud (varalise ja mittevaralise) kahju ja süüdistatava teo vahel. Kohus leiab, et TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu M.Si esitatud tsiviilhagi täielikult ning välja mõista P.E-lt 2022 eurot 46 senti M.Si kasuks. 7. Muud põhjendused

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 254

lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) P.E Hint Kohtunik 8