← Eesti

2-24-1530/14

Obsah (6)§ 663§ 667§ 654§ 172§ 178§ 478

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis 01.10.2024, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-24-1530 Tsiviilasja number Tsiviilasi C.O avaldus nõ

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

  1. C.O (avaldaja) esitas 28.01.2024 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse O.P (puudutatud isik, laps) teovõime laiendamiseks. Avaldaja palus võimaldada lapsel omandada X OÜ (osaühing) 100% osa, osaleda selle juhtimises ja teha äriühingu nimel kehtivaid majandustehinguid; laiendada lapse teovõimet nii, et tal oleks võimalik teha äriühingu nimel aktsiate ostu- ja müügitehinguid, avada pangaarveid ja teha äriühingu nimel iseseisvalt tehinguid krüptorahavääringutega; anda laiendatud teovõime raames lapsele nõusolek kõigi tehingute ja toimingute tegemiseks, mis on objektiivselt vajalik eelnimetatud tehingute kehtivalt sõlmimiseks ja kohustuste siduvalt võtmiseks. Teovõime laiendamine on lapse huvides ning aitab kaasa tema arengule ja iseseisvumisele. Laps on näidanud üles märkimisväärset küpsust ning ta suudab vastutustundlikult ja iseseisvalt tegutseda. Tema omal käel kogutud teadmised ületavad keskmise füüsilise isiku teadmisi finantsvaldkonnast ja rahatarkuse osas. Lapse seaduslikud esindajad kinnitasid oma nõustumist lapse teovõime laiendamisega toodud kujul. Avaldaja tegeleb samuti ettevõtlusega ning saab last tema tegemistes juhendada ja suunata. Ärilise ebaedu korral ei jää laps ilma püsivatest elatusvahenditest, sest tema igapäevase heaolu eest jäävad vastutama vanemad. 2
  2. Maakohus kuulas 23.04.2024 avaldaja ja puudutatud isiku ära. 2.
  3. Avaldaja selgitas, et osaühing kuulub talle ning see on lahusvara. Äriühingul kohustusi ei ole, aga varad on tekkinud. Isa ja poeg on avanud koos investeerimiskontosid, mis on isa nimel. Kapital tehinguteks on lapse isiklik vara. Isa on andnud lapsele ligipääsu tradingu kursustele. Avaldaja ei karda, et laps rahaga midagi rumalat teeb. Kui ettevõtte osalus liigub lapse nimele, siis juhatuse liikmeks jääb ikkagi avaldaja. 2.
  4. Puudutatud isik avaldas, et on investeerinud Boeingusse ja Starbucksi. Ta on teinud uurimusi ja nende põhjal vaadanud, et võiks neisse investeerida. Ta selgitas, et neil on kaks platvormi – üks krüptoraha jaoks ja teine aktsiate ostmiseks. Puudutatud isiku jaoks on vastuvõetav see, et talle kuuluks äriühingus osalus. Puudutatud isik õpib
  5. klassis XXX ning mõtleb gümnaasiumisse minna. Õpingutega läheb hästi. Ta selgitas, et on näinud internetis investeerimise kohta infot ning see tundus talle huvitav. Ta hakkas isaga sellest rääkima ning koos tuli neil selline mõte. Ta saab aru, et [äritegevusega] kaasnevad riskid. Hetkel kasumiga plaane ei ole. Püsikulusid puudutatud isikul ei ole. Maakohtu määrus
  6. Maakohus võttis avalduse menetlusse ning jättis selle rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. 3.

  1. Avalduses taotletud toimingud kuuluvad äriühingu juhatuse liikme õiguste hulka. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 2 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Erialakirjanduse kohaselt on äriühingu juhatuse liikmeks olekuks nõutav täielik teovõime ning TsÜS § 9 alusel ei ole kohtul võimalik laiendada 15–17 aastase alaealise isiku teovõimet selliselt, et see annaks alaealisele õiguse kuuluda osaühingu juhatusse. 3.
  2. Isegi kui kohtul oleks õigus laiendada 15-aastase alaealise isiku teovõimet selliselt, et see annaks talle õiguse kuuluda osaühingu juhatusse ning esindada osaühingut finantsturul, ei ole käesoleval juhul teovõime laiendamise eeldused täidetud. TsÜS § 9 lg 1 kohaselt võib kohus vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Ärakuulamisel ei tekkinud kohtul veendumust selles, et alaealine on oma intellektuaalse arengu poolest niivõrd küps, et teadvustab kõiki finantsturuga kaasnevaid riske, sh riigi ja Euroopa Liidu tasandil kehtestatud rahapesu vältimise nõuete ja sanktsioonide rikkumise riski. Ärakuulamisel avaldas alaealine, et on valmis ka rahvusvahelisteks tehinguteks. Eelduslikult kaasnevad sellega rahvusvahelise maksustamise küsimused ja võimalikud aruande esitamise kohustused haldusorganite ees. Kohtul ei tekkinud veendumust, et laps saab aru maksusüsteemist ja finantsarvestusest. Arvestades juhatuse liikme laiaulatuslikku vastutust äriühingu tegevuse eest ning suurt rahapesu ja sanktsioonide rikkumise riski, ei ole alaealise teovõime laiendamine tema huvides. Noor inimene ei peaks sellist ebamõistlikku riski enda peale võtma. 3.
  3. Avaldaja on taotlenud laiendada alaealise teovõimet ka osaühingus osaluse omandamiseks. Alaealise nimel osaluse omandamiseks äriühingus on vanematel õigus 3 vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p-le 5 esitada kohtule avaldus kohtu nõusoleku saamiseks omandada alaealise nimel osalus juriidilises isikus või astuda selle liikmeks. Alaealine võib oma taskuraha ja muude sissetulekutega soovitud investeeringuid teha, aga seda vanemate abil ja järelevalvel. Puudub mistahes mõjuv põhjus, miks tuleks äriühingu juhtimisega ja finantsturul sõlmivate lepingutega kaasnevad riskid jätta 15-aastase noore inimese kanda. Vanematel on võimalus soetada lapsele äriühing, jääda ise selle juhiks ning lapse soove arvestades teha vajalikke investeerimistoiminguid. Vanem oleks sellises olukorras tagatiseks, et laps ei teeks endale kahjulikku tehingut. Määruskaebus
  4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ning rahuldada avaldus alaealise teovõime laiendamiseks osaluse omandamiseks osaühingus, kuid jätta ettevõtte igapäevade juhtimise ja majandustegevuse korraldamise juhatuse liikme vormis avaldaja kanda. 4.
  5. Avalduse eesmärgiks oli võimaldada lapsel omandada osaühingu 100% osalus ja osaleda äriühingu juhtimises. Laps ei oleks vastutav äriühingu igapäevase majandustegevuse eest ning äriühingu juhatuse liikmeks ja igapäevase majandustegevuse korraldajaks jääks avaldaja. Kõik olulised otsused ja tehingud teeks avaldaja, kes on täiskasvanud ja teovõimeline isik. Lapse roll piirdub osaluse omamisega, mis ei too kaasa õiguslikku ega praktilist vastutust ettevõtte igapäevase juhtimise eest. Laps omandaks osaluse eesmärgiga arendada oma ettevõtlusalaseid teadmisi vanema juhendamisel. Avaldaja lapsevanemana ja ettevõtjana on täielikult teadlik vastutustest ja riskidest, mis kaasnevad äriühingu juhtimisega. Tema roll juhatuse liikmena tagab, et laps ei puutuks kokku riskidega, mida kohus oma määruses välja tõi. 4.
  6. Maakohus ei võtnud arvesse, et lapse roll piirduks ainult osaluse omamisega ja igapäevase majandustegevuse eest vastutaks täielikult avaldaja. Kohus ei arvestanud piisavalt avalduse sisuliste asjaolude ja perekonna siseste kokkulepetega. Kohus küll käsitles ettevõtte omandamise taotlust, kuid jättis selle sisuliselt lahendamata. 4.
  7. Ärakuulamisel oli laps tugeva kohtu surve all, mis võis oluliselt mõjutada tema käitumist ja vastuseid. Noor inimene, kes on esmakordselt kohtu ees, võib tunda end ebakindlalt. See võis mõjutada kohtu hinnangut lapse küpsusele ja teadmistele. Avaldaja palub korraldada uus ärakuulamine, kus laps saaks esitada oma seisukohad vähem stressirohkes keskkonnas, mis võimaldaks tal paremini väljendada oma mõtteid ja kavatsusi. Menetluse edasine käik
  8. Maakohus küsis arvamust Nõmme Linnaosa Valitsuselt. Oma 04.07.2024 seisukohas tõi Nõmme Linnaosa Valitsus välja, et nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendusega, et tulenevalt ÄS § 180 lg-st 2 ei ole kohtul võimalik laiendada 15–17 aastase alaealise isiku teovõimet selliselt, et see annaks alaealisele õiguse kuuluda osaühingu juhatusse. Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja vestles asjaolude täpsustamiseks telefoni teel avaldajaga ja lapsega. Vestluse käigus täpsustas avaldaja, et määruskaebuse eesmärk ei ole taotleda lapse teovõime laiendamist (osaühingu juhatuse liikme 4 ega osaniku õigustes), vaid eesmärgiks on saada kohtu nõusolek omandada lapse nimel 100% osalus. Äriregistri andmete, avalduse ja telefonivestlusel esitatud selgituste kohaselt on osaühing valdusfirma, mis tegeleb investeerimisega aktsiatesse ja krüptovarasse. Osaühingu juhatuse liikmed on avaldaja ja lapse ema ning seisuga 03.07.2024 ettevõttel maksuvõlg puudub. Avaldaja ja laps kinnitasid, et osaühingu tegevuse eesmärgiks on pikaajaline investeerimine ja osaühingu väärtuse kasvatamine ning kui laps saab täisealiseks, on tal võimalik võtta üle ka osaühingu juhtimine. Osa võõrandamine toimub ühe euro eest ning selle eesmärgiks on eelkõige lapsel omaniku tunde kasvatamine ning kogemuste omandamine. Laps ei ole läbinud ettevõtlus- ega investeerimisalast koolitust, kuid on omandanud teadmisi interneti vahendusel ning ta soovib ennast selles valdkonnas arendada. Avaldaja kinnitusel on ta andnud lapsele ligipääsu veebipõhisele investeerimiskursusele. Lapse nimel osaühingu osa omandamine ei kahjusta tema õigusi ega huve. Säilib vanemate hooldusõigus, sh kohustus hoolitseda lapse vara eest. Firma juhtimine jääb endiselt vanemate kanda, samuti jäävad vanemad vastutama osaühingu osaniku kohustuste täitmise eest. Vanemate vastutusel ja järelevalve all ning lapse soove arvestades saab teha vajalikke investeerimistoiminguid.
  9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada avaldus ning anda avaldajale nõusolek alaealise lapse nimel osaühingu 100% osaluse omandamiseks. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Avaldaja taotlus ärakuulamise korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest ringkonnakohus ei pea määruskaebuse asjaoludest tulenevalt ärakuulamise korraldamist vajalikuks (

§ 667lg 3).

  1. Avaldaja on määruskaebuses on oma nõuet muutnud ning palunud võimaldada lapsel omandada 100% osalus X OÜ-s. Ka Nõmme Linnaosa Valitsus avaldas oma seisukohas, et avaldaja on talle telefonivestluses kinnitanud, et tema eesmärgiks on saada kohtu nõusolek lapse nimel äriühingu osaluse omandamiseks. PKS § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks. 5 Kohtu nõusolek teatud tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas tehing vastab lapse huvidele (RKTKm 17.11.2015, nr 3-2-1-127-15, p 25). Avalduse ja määruskaebuse kohaselt on lapse nimel osaluse omandamise eesmärgiks arendada lapse finants- ja ettevõtlusalaseid teadmisi ning see aitaks kaasa tema arengule ja iseseisvumisele. Avaldaja on Nõmme Linnaosa Valitsusele kinnitanud, et osaühingu tegevuse eesmärgiks on pikaajaline investeerimine ja osaühingu väärtuse kasvatamine ning selle läbi ka lapse vara kasvatamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt põhistanud, miks vastab osaluse omandamine lapse huvidele. Olukord, kus avaldaja omandab lapse nimel osaühingu osaluse, kuid ettevõtte juhtimine ja majandustegevuse korraldamine jääb avaldaja kui juhatuse liikme kanda, ei kahjusta lapse huve.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb lapse isa avaldus rahuldada ning anda talle PKS § 188 lg 1 p 5 alusel nõusolek lapse nimel ettevõtte osaluse omandamiseks. 11.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades menetluse olemust ja eesmärki on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 12.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 13.

§ 478

lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.