Obsah (5)

§ 405§ 637§ 638§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-10530 Tsiviilasi Di

§ 405

), st oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetluse asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 2 1 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist, materiaalõigusnormide väära kohaldamist või selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Maakohus sai otsuse tegemisel lähtuda poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest. Asjaoludest nähtub, et hageja esitas hagi ja osales maakohtu menetluses õigusteadmistega esindaja vahendusel. Maakohus andis hagejale korduvalt tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja märkis esialgses hagis, et soovib täitmist Egor Malechkinile, puuduste kõrvaldamisel märkis, et E. Malechkin sõlmis kostjaga auto remondiks töövõtu lepingu, kuid kahju tekkis hagejal, kui auto omanikul. 30. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil arutas kohus pooltega hageja hagemisõigust. Hageja teatas esmalt, et volitas E. Malechkinit ennast esindama, seejärel, et remonditööde tegemiseks lepingut ei sõlmitud ja viimaks jäi hageja seisukohale, et kuna ta on auto omanik, siis on tal nõudeõigus, ükskõik kes auto remonditööd tellis. Maakohus määras hagejale kohtuistungil uue tähtaja oma nõude selgitamiseks. Hageja vastas, et on auto omanik ja ta palus E. Malechkinil pöörduda autoteeninduse poole sõiduki tehnilise probleemi lahendamiseks. Hageja jäi seisukohale, et auto remonditööde käigus tekitas kostja hagejale kahju. Hageja ei ole E. Malechkini esindusõigust hageja nimel kostjaga töövõtulepingu sõlmimiseks tõendanud. Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks, st ei välistanud ringkonnakohtu tuginemist

§ 637lg-le 21.

Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega

§ 638

lg 4 alusel hagejale ning

§ 638lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

2 5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1).

Kostjat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 140 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3