← Eesti

3-21-2196/41

Obsah (9)§ 230§ 229§ 157§ 231§ 60§ 77§ 175§ 109§ 108

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 201 lg-te 2 ja 3 mõttes. Maksuotsuses on põhjendatud, miks kvalifitseeriti väljamaksed 32 462,72 eurot juhatuse liikme tasuna. Kaebaja peab MKS § 150 lg 1 järgi tõendama, miks on väljamakse kvalifitseeritud valesti. Ei vaielda selle üle, et kaebaja pidas kontrollimenetluses 32 462,72 euro suurust väljamakset ettevõtlusega seotud kulutuseks ja väljamakseid dividendina ei vormistanud. Seetõttu ei ole dividendi proportsiooni määramata jätmine maksuhaldurile etteheidetav. Aktiivse ja passiivse tulu proportsiooni peab hindama maksumaksja, mh sõltub see suurel määral konkreetse ettevõtluse spetsiifikast. Juba vaideotsuses selgitas maksuhaldur, et dividendi maksmine ei vabasta äriühingut juhatuse liikmele tasu maksmisest, kui juhatuse liikme aktiivse tegevuse tulemusena tekib äriühingul tulu. Seejuures peab makstav tasu olema äriühingule tulu teenimisel proportsioonis juhatuse liikme panusega. Osaühingu osanike kokkulepe ei ole väljamakse tasuna kvalifitseerimisel määrav ja lähtuda tuleb tehingute majanduslikust sisust. Põhjendamatu on ringkonnakohtu etteheide, et maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja väidetava kahjumiga. 7.

  1. Ringkonnakohtu seisukoht PHS § 44 lg 1 suhtes seab kaebaja juhatuse liikme soodsamasse olukorda (maksueelis) võrreldes isikutega, kes vanemahüvitise saamise ajal töötavad, saavad töötasu ja kelle vanemahüvitis seetõttu PHS § 44 lg 1 alusel ümber arvutatakse. Tegu ei ole seadusliku maksude optimeerimisega. 7.
  2. Ringkonnakohus oleks igal juhul pidanud jätma jõusse maksuotsuse tulumaksukohustuse osas ning seda olenemata asjaolust, kas maksuhaldurile on dividendi proportsiooni määramata jätmine etteheidetav või mitte. 7.
  3. Kaebajale välja mõistetud menetluskulud ei ole põhjendatud. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja juhatuse liikme biograafias sisalduvaid tsitaate ei saa lugeda üldtuntuks. Kaebaja oli eeltoodud taotlusest teadlik juba esimese astme kohtu menetluses ja vaidles sellele
  4. novembri
  5. a kohtuistungil vastu. Järelikult ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et maksuhaldur asus alles apellatsioonimenetluses tuginema uuele tõendile. 7.
  6. Riigikohtu lahend tuleks vaatamata kohtuasja kinniseks kuulutamisele avalikustada osas, mis ei kahjusta kinniseks kuulutamise eesmärgi saavutamist.
  7. Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja on väljunud kassatsioonkaebuse piiridest ning taotlenud ka halduskohtu otsuse tühistamist osas, mida apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud. 8.
  8. Äriühingust ei ole tehtud väljamakseid, mida maksustada juhatuse liikme tasuna, sest pangakontolt sularahana välja võetud raha on liikunud tagasi kassasse. Isegi juhul, kui väljamakse tegemine oleks tuvastatav, ei oleks sellel maksuõiguslikke tagajärgi, kuivõrd väljamakse on tagastatud. 4

(8)3-21-2196 8.
  1. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud kõiki maksukohustusega seotud asjaolusid, mis oleksid maksukohustust vähendanud. Selle asemel on MTA võtnud positsiooni, et kaebajal puudub sisuliselt õigus dividendi maksta ning väljamakseid saab teha üksnes juhatuse liikme tasuna või töötasuna. Aktiivse ja passiivse tulu proportsiooni hindamisena ei saa käsitada vastustaja ettepanekut, et kaebaja ise hindaks aktiivset ja passiivset tulu. 8.
  2. Vastustaja käsitluse kohaselt oleks pidanud kaebaja maksma
  3. a-l netotasuna 27 816 eurot. Tööandja kogukulu oleks sel juhul 47 278 eurot ning kaebaja majandusaasta oleks lõppenud 32 972 euro suuruse kahjumiga. Väljamakse kvalifitseerimine täies ulatuses juhatuse liikme tasuks viiks kaebaja majandustegevuse kahjumisse ja oleks vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg-s 2 tooduga. Kaebaja juhatuse liige oli olulise osa kontrolliperioodist lapsehoolduspuhkusel, mistõttu tema panus äriühingu majandustegevuse juhtimisel oli
  4. a-l oluliselt pärsitud ja oluline osa selle majandusaasta tulust tuli vahendustegevusest. Puudub loogiline seletus, miks peaks kaebaja maksma juhatuse liikmele tasu, mis ei korreleeru kaebaja majandustegevusest laekuva tuluga. 8.
  5. Kaebaja juhatuse liikmele makstavast vanemahüvitise määrast ei saanud juhatuse liikme tasu kindlaksmääramisel lähtuda. Ühekordselt makstud tulemustasust ei saa järeldada, et see on tasu, mida kaebaja oleks valmis juhatuse liikmele perioodiliselt maksma. Kaebaja on selgitanud, et kuni lapsehoolduspuhkusele jäämiseni oli juhatuse otsusega määratud juhatuse liikme tasu 500 eurot kuus. 8.
  6. Ringkonnakohus ei ole menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel rikkunud menetlusnorme. Nõustuda ei saa vastustaja taotlusega avaldada kohtulahend osaliselt, sest osaliselt kohtuotsuse avaldamine kahjustaks menetluse kinniseks kuulutamise eesmärki. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu (

§ 230lg 1).

Jõusse jääb halduskohtu otsus (

§ 230lg 5 p 4).

10. Esmalt kolleegium selgitab õiguslikku olukorda üldiselt ning lahendab vastustaja kassatsioonkaebuse (I). Seejärel võtab kolleegium seisukoha menetluslike taotluste suhtes (II). I 11.

§ 229

lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuse esitas MTA, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles ringkonnakohus kaebuse rahuldas. Kassatsioonkaebuses on vastustaja kokkuvõtvalt seisukohal, et ta ei pidanud kaaluma hindamise läbi viimist ning kaebaja pangakontolt välja võetud sularaha on õigesti maksustatud juhatuse liikme tasuna. Kassatsioonkaebuse õiguslikud väited ei piira kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust (vt RKHKo nr 3-19-312/25, p 16). Tulenevalt kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttest (

§ 157

lg 1 ja § 231 lg 5) peab kohus, sh Riigikohus, tagama õigusaktide õige kohaldamise sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. 12. Kaebaja maksu- ja kohtumenetlust läbiv seisukoht on olnud, et vaidlusalune sularaha summa (32 462,72 eurot) ei ole ettevõtlusest välja viidud, kuna pangakontolt tehtud väljamaksetele vastav summa on olnud esmalt kaebaja kassas ning seejärel kantud pangakontole. Kolleegium nõustub kohtute õigusliku hinnanguga asjas tuvastatud asjaoludele, et sularaha väljamaksed 32 462,72 eurot ei ole ettevõtlusega seotud. Kohtud on tõendeid hinnanud menetlusnorme järgides. Puudub vajadus põhjendusi korrata (

§ 231lg 6). Seega on vaidluse põhiküsimus koondunud sellele, kas 5

(8)3-21-2196 kaebaja pangakontolt sularahas väljavõetu oli juhatuse liikme tasu või dividend (või muu kasumieraldis).
  1. Maksuhalduri järeldus kvalifitseerida väljamakse üksnes tasuna (mitte dividendina või muu kasumieraldisena) tugines asjaolude kogumis hindamisel: äriühingul puudus dividendi maksmise ajalugu, puudusid tõendid dividendi maksmisest või selle kavatsusest, väljamaksele eelnes äriühingu huvides töö tegemine (äriühingu käive oli
  2. a-l 134 141 eurot), äriühingul puudusid töötajad, juhatuse liige oli samal ajal ka kaebaja osanik, juhatuse liikme töötamine ei olnud töötamise registri andmeil peatatud, muusikute keskmisest töötasust ei saa lähtuda ja
  3. a novembris tegi kaebaja juhatuse liikmele väljamakse 30 564 eurot.
  4. Riigikohus on korduvalt selgitanud järgmist: „Juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve andmise puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Sellises olukorras oleks sotsiaalmaksu määramine õige. Taoline tasu eeldamine peab aga paika ainult sellisel juhul, kui juhatuse liige ei ole sama äriühingu aktsionär või osanik. Osaühingu osanikule tehtud väljamakse puhul tuleb välja selgitada, kas tegemist on dividendi või muu kasumieraldisega, mida maksustatakse tulumaksuga vastavalt TuMS §-le 50 ning mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Sel juhul tuleb sotsiaalmaksu määramiseks maksuotsuses põhjendada, miks ja millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse on juhatuse liikme tasu.“ (Vt RKHKo asjas nr 3-3-1-27-15, p 18 ja seal viidatud praktika.) Samas lahendis rõhutas Riigikohus, et tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud (samas, p 19), kuid tõendamiskohustus ei ole ainult maksuhalduril. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud, siis läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. (Vt RKHKo asjas nr 3-3-1-27-15, p 20.) Praegu on maksuotsus nõuetekohaselt põhjendatud ja seega on tõendamiskoormis kandunud üle maksukohustuslasele.
  5. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maksuhaldur oleks pidanud kaaluma, kas teha hindamine, mille tulemusel tulnuks osa vaidlusalusel ajavahemikul tehtud väljamakseid lugeda dividendiks. ÄS § 157 lg 1 järgi võib osanikele teha kinnitatud majandusaasta aruande alusel väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Seadus reguleerib osaühingu kasumi jaotamise otsuse ettepaneku esitamist ja otsuse tegemist (vt ÄS § 179 lg-d 2, 4 ja 5), samuti näeb ette piirangud, mil väljamakseid ei või teha (vt nt ÄS § 157 lg 3 ja § 158). Dividendimaksete otsustamine ja tegemine ei ole lubatud vabalt valitud ajal ja veendumata, et äriühingu majanduslik seisukord seda tõepoolest võimaldab ning võlausaldajate huve seeläbi ei kahjustata. Osaühingu dividendi maksmise otsuse eeldusteks on kinnitatud majandusaasta aruanne ja sellest nähtuv äriühingu puhaskasumi (või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi) olemasolu. Ehkki väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks või juhatuse liikme tasuks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadustikus sätestatud kasumi jaotamise korrast (vt RKHKo asjas nr 3-3-1-69-08, p 18), võib väljamakse dividendina vormistamata jätmine mõjutada tõendamiskoormist ja maksukohustuslase suutlikkust väljamakse tegelikku eesmärki ja olemust tõendada (vt RKHKo asjas nr 3-3-1-27-15, p 21).
  6. Kaebaja läbiv positsioon on menetluses olnud, et vaidlusalune sularaha ei ole ettevõtlusest välja viidud. Juhul kui kohtud ei peaks tema seisukohaga nõustuma, nagu praegu ka juhtus, on esitatud ainult vastuväide, et kogu väljamakse kvalifitseerimisel juhatuse liikme tasuna oleks äriühing lõpetanud
  7. a-l kahjumiga. MKS § 56 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, millel on või võib olla maksustamise seisukohast tähendus. Tõendite esitamise kohustuse näeb otsesõnu ette MKS § 56 lg 2 (vt RKHKo nr 3-20-928/36, 6
(8)3-21-2196 p 15). Olukorras, kus tõendamiskoormis on kaebajale üle läinud, kuid ta pole esitanud tõendeid enda väidete kinnituseks, ei saa maksuhaldurile ette heita uurimiskohustuse rikkumist. Teave selle kohta, mis suuruses ja millisel ajal äriühing maksab juhatuse liikmele tasu või dividend, saab olla eelkõige äriühingul endal. Juhul kui maksukohustuslane on maksumenetluses konkreetse olulise teabe esitamisel passiivne, läheb talle risk, et asjaolu hinnatakse tema kahjuks. Nagu mainitud, kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et äriühing käsitas tegelikkuses kaebaja juhatuse liikmele tehtud väljamakseid (osaliselt) dividendina. Tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et kaebaja väljamaksed on käsitatavad dividendina. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maksuhaldur kaaluma, kas hinnata väljamakseid dividendina, ega ole eksinud MKS § 94 lg-s 1 sätestatu vastu.
  1. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega ÄS § 1801 lg 1 alusel. ÄS § 1801 lg 2 järgi tuleb tagada, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (vrd ka RKTKo asjas nr 3-2-1-44-17, p 25). Võlaõigusseaduse § 627 lg 2 näeb ette, et kui käsundisaaja (vt RKTKo nr 2-15-18186/83, p-d 14 ja 16) tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Maksuõiguslikul kvalifitseerimisel ei ole määravat tähtsust sellel, et ainuosaniku
  2. jaanuari
  3. a otsusega on määratud juhatuse liikme tasuks 500 eurot. Juhatuse liikme ametiülesannete täitmise eest makstava tasu suuruse leidmisel võib eeldada, et täidetud ülesannete eest maksti tasu vastavalt turutingimustele ja antud panusele. Maksuhaldur on tasu määramisel lähtunud asjaolust, et
  4. a novembris maksis kaebaja juhatuse liikmele ühekordset tasu 30 564 eurot, mis võimaldas juhatuse liikmel hakata alates
  5. a augustist saama vanemahüvitist 3090 eurot.
  6. Asjaolu, et sellisel määral juhatuse liikmele tasu maksmisel oleks äriühing lõpetanud
  7. a kahjumiga, ei välista väljamakse kvalifitseerimist tasuna. Arvestades kaebaja eelnevate aastate deklareeritud käibeid (2016 - 166 765 eurot, 2017 - 188 056 eurot, 2018 - 154 603 eurot, 2019 - 108 984 eurot), ei ole kaebaja majandusnäitajad sedavõrd halvenenud, et kaebajal ei olnud võimalik maksta juhatuse liikmele tasu ametiülesannete täitmise eest. Kaebaja seisukoht, et vaidlusalusel ajavahemikul ei ole makstud juhatuse liikmele tasu, on vastuolus menetluses tuvastatuga. Ringkonnakohus on menetlusnorme järgides õigesti kindlaks teinud selle, et kaebaja ainuke juhatuse liige täitis vaidlusalusel ajavahemikul aktiivselt juhatuse liikme ülesandeid ja osales kontserttegevuses. Isegi kui kaebaja juhatuse liikme töökoormus oli mõnel kuul vähenenud, siis ei välista see õigust saada tasu vastavalt panusele, mida kaebaja juhatuse liige on andnud. Samas ei saa eeldada, et juhatuse liige peab alati iga kuu tasu saama (vt ka RKTKm asjas nr 3-2-1-19-12, p 10). Praeguses asjas ei ole määrav, kui palju kaebaja tavapäraselt juhatuse liikme tasuna kuus maksab, vaid see, et vaidlusalusel ajavahemikul tehtud väljamaksed vastavad juhatuse liikme tööpanusele. Maksuhaldur on kvalifitseerinud sularaha väljavõtmist juhatuse liikme tasuna, mitte töötasuna. Seega on valitud soodsam maksustamine, sest juhatuse liikme tasu ei maksustata töötuskindlustuse maksetega. Halduskohus on tuvastatud asjaolusid arvestades õigesti lugenud kaebaja pangakontolt 32 462,72 euro sularaha väljamaksed juhatuse liikme tasuks. II
  8. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et biograafia vaidlusalustel lehekülgedel sisalduvaid tsitaate ei saa lugeda

§ 60lg 1 alusel üldtuntuks.

Puudub vajadus põhjendusi korrata (

§ 231lg 6).

20. Vastustaja taotleb kohtulahendi avalikustamist osas, mis ei kahjusta menetluse kinniseks kuulutamise eesmärgi saavutamist. Kaebaja on sellele vastu. 7

(8)3-21-2196
  1. Sõltumata asja lahendamise vormist – kirjalik või suuline –, tuleb kohtul tagada kohtumenetluse avalikkus, sest põhiseadusest ja seadusest tulenevalt on kohtumenetluse avalikkus reegel ja erandeid sellest tuleb tõlgendada kitsalt. Ühest küljest peab isikutel olema võimalik kohtusse pöörduda, kartmata, et nende või nendega seotud isikute kaitset vajav teave saab avalikuks. Teisalt eksisteerib halduskohtumenetluse vastu kaalukas avalik huvi (vt pikemalt RKHKm nr 3-21-1243/47, p-d 10-14). Üksnes asjaolu, et kaebaja juhatuse liige on avaliku elu tegelane ja seetõttu võib haldusasja vastu esineda kõrgendatud ajakirjanduslik huvi, ei ole igakord piisav, et jätta vaidlusalune otsus arvutivõrgus tervikuna avaldamata.
  2. Halduskohus kuulutas menetluse käesolevas asjas kinniseks

§ 77lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-de 2 ja 6 alusel.

Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada siiski käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse juriidiliste ja füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajad) nimed ning biograafia pealkiri ja lehekülje numbrid tähemärgiga (

§ 175lg 3).

23. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonkaebuse tervikuna rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. MTA ei ole esitanud üheski kohtuastmes menetluskulude väljamõistmise taotlust (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.