Obsah (8)

§ 633§ 187§ 4§ 445§ 459§ 173§ 164§ 468

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus Kohtuasja number 2-24-12443 Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2024, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi K A hagi A A vastu elatis

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

tegema ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K A (hageja) esitas
2. augustil 2024 Viru Maakohtule hagi A A (kostja) vastu, milles pärast täpsustamist palus kostjalt enda kasuks välja mõista igakuise elatise 287,72 eurot. 2-24-12443
3. Kostja teatas
4. septembri
5. a vastuses hagile, et on nõus tasuma hagejale elatist 287,72 eurot kuus kuni
6. aastani. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus rahuldab K A hagi A A vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
8. Kostja võib kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuet tunnustada, s.o hagi õigeks võtta. Muus kui abielu- ja põlvnemisasjas ning mitme kostjaga menetluses on kohus üldjuhul õigeksvõtuga seotud. Hageja nõude õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Kohus ei kontrolli seejuures nõude põhjendatust. Küll peab kohus veenduma, kas kohalduv õigus tunneb hagi rahuldamisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 440 komm. 3.4.1). Kui õigeksvõtt avaldatakse eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (vt

§ 4lg 3, § 206 lg 1, § 394 lg 2 p 2, § 440 lg-d 1, 3 ja 4).

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi on vanemal alaealise lapse ülalpidamise kohustus. Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt PKS § 100 lg-d 1 ja 2). Elatis ei tohi olla üldjuhul väiksem PKS § 101 alusel arvutatud summast. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (vt PKS § 101 lg-d 1 ja 2, § 102).
2. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostja hageja isa, mistõttu on tal hageja ülalpidamise kohustus. Hageja on palunud mõista elatise välja kindla summana, s.o 287,72 eurot kuus. Kostja on
3. septembri
4. a vastuses hageja nõuet tunnustanud ning olnud nõus maksma hagejale elatist 287,72 eurot kuus kuni
5. a. Kui kostja hageja nõuet tunnustab ega vaidle sellele vastu, on tegemist hagi õigeksvõtuga. Kohalduv õigus võimaldab hagi rahuldamisel mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise. Kohus rahuldab seega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega kohtuistungit pidamata, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 287,72 eurot kuus alates
6. augustist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx.
7. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel, et kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu 5.

kuupäevaks hageja ema pangakontole, märkides makse selgitusse „Elatisraha“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

1. Juhul kui kostja on tasunud kohtumenetluse ajal elatise makseid, tuleb seda otsuse täitmisel arvestada.
2. Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel (

§ 459lg 1).

10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 11. Kohus tunnistab õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 2