KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-142086 Tsiviilasi Osaühing EUR

§ 4842alusel, samuti riigilõiv summas 65 eurot.

1. Kostja vastusega hageja ei nõustunud. Kostja tasus 55 eurot alles siis, kui tema vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse lõpetati ja asi anti üle kohtu menetlusse. 09.11.2023 võttis hageja kostjaga ühendust ning selgitas, et kostja ei saa tasuda üksnes põhinõuet vaid kohtumenetluse alustamisega on lisandunud menetluskulud ja sissenõudmiskulu. Kostja hageja kirjadele ei vastanud. Hagis palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu võlgnevus 40 eurot.
2. Nõutavate menetluskulude suurus ei pea olema seotud ainult hagi hinnaga, sest need ei pruugi menetlusosalisele tagada minimaalselt vajalikku õigusabi. Maksekäsu kiirmenetluses pakkus hageja, et kostja tasuks sissenõudekulu ja lisandunud riigilõivu ja menetluskulu (summas 125 eurot). Kostja on sellest keeldunud. Kui hageja esitas nõuetele vastava hagiavalduse, pöördus hageja uuesti kostja poole kompromissettepanekuga summas 267,50 eurot, st hageja oli nõus vahendama nõuet 1/3 võrra. Kostja keeldus sellest pakkumisest. Kostja on teadlikult lasknud menetlusel jõuda staadiumisse, kus hageja pidi esitama hagiavalduse.
3. Menetluskuludena palus hageja välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu 100 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 110 eurot tunnis. Kostja vastuväitega tutvumiseks, kirjavahetuseks kostjaga, hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks kulus 2 tundi. Kostja seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 15 min. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kompromissina pakkus hageja, et kostja tasub poole sissenõudekulust, 82,50 eurot riigilõivuna ja 2/3 esindaja kuludest. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud leppetrahvi 55 eurot 06.11.2023 ning seega ei ole hageja leppetrahvi nõue põhjendatud. Kostja palus ka kohtul kontrollida hageja õigusabikulude põhjendatust. Tegu on õiguslikult lihtsa tüüphagiga ning menetluskulud ületavad põhinõuet. Kostja palus jätta nõue rahuldamata või vähendada menetluskulusid mõistliku suuruseni.
5. 09.09.2024 pakkus kostja kompromissina, et ta tasub hagejale 20 eurot sissenõudmiskulude katteks, 82,50 eurot riigilõivuna ning 97,50 eurot õigusabikuludena ehk kokku 200 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
7. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli numbrimärgiga xxxx sõiduki omanik ning kostja parkis oma sõiduki hageja opereeritud parkimisalale Tallinnas Kakumäe Havenis 25.07.
8. Eeltoodud asjaolud on ka tõendatud hageja esitatud tõenditega (dtl 81-100). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja rikkus parkimistingimusi, mille tõttu koostas hageja talle leppetrahvi 55 eurot. Kostja tasus leppetrahvi vahetult enne hagiavalduse esitamist ning pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist.
9. Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks leppetrahvile peab kostja tasuma hagejale võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Enne hagiavalduse esitamist kostja võla sissenõudmise kulu ei tasunud. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb kostjal tasuda ka võla sissenõudmise kulu. Kostja ei olnud nõus tasuma võla sissenõudmise kulu, kuid ei esitanud nõudele sisulisi vastuväiteid.
10. Kohus selgitas kostjale 09.08.2024 pöördumises (dtl 133-134), et viimasel tuleb nõudele vastu vaidlemisel esitada sisulised vastuväited, sest kohus ei saa neid kostja eest kujundada. Kohus selgitas võla sissenõudmise kulu nõudmist VÕS § 1131 alusel. Vaatamata kohtu selgitustele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud ega ka tasunud võla sissenõudmise kulu. Kompromissi osas pooled kokkuleppele ei jõudnud.
11. VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama.
12. Võla sissenõudmise kulu nõude rahuldamine ei sõltu sellest, kas võlausaldaja on võlgnikku kohtueelselt nõudest teavitanud või ei. Samas nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja saatis kostjale kohtuväliselt meeldetuletuskirja 24.08.2023 (dtl 101-102). Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 eurot. 18.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu 100 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 110 eurot tunnis. Kostja vastuväitega tutvumiseks, kirjavahetuseks kostjaga, hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks kulus 2 tundi. Kostja seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 15 min. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja palus kohtul kontrollida õigusabikulude põhjendatust. Tegu on õiguslikult lihtsa tüüphagiga ning menetluskulud ületavad põhinõuet. Kostja palus vähendada menetluskulusid mõistliku suuruseni.
2. Esmalt osundab kohus, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse

§ 4842

alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

1. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja kulud õigusabile on vaidluse sisu arvestades üle paisutatud. Hagiavalduse esitamise ajal oli hagejale teada, et poolte vahel puudub sisuline vaidlus parkimislepingu sõlmimise ning leppetrahvi tasumise kohustuse üle. Seetõttu puudus vajadus hagiavalduses neid asjaolusid õiguslikult ja faktiliselt põhistada. Arvestades vaidluse sisu, on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks 1 tund. Muudele menetluses teostatud toimingutele võis hageja esindajal mõistlikult kokku aega kuluda samuti vaid 1 tund, sest sisulisi ja põhistatud vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud. Seega on hageja põhjendatud kulud õigusabile kokku 220 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kulu riigilõivule 100 eurot.
2. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 320 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 320 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik