← Eesti

2-24-6686/21

Obsah (10)§ 369§ 367§ 173§ 174§ 138§ 144§ 175§ 133§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-6686 Tsiviilasi Bigbank AS hagi M. A. vastu võla nõude

§ 369alusel põhjendatud ja rahuldab selle.

Kohus mõistab kostjalt välja edasiulatuvad maksed kokku summas 4198,82 eurot järgmiselt (viimase osamakse summa on võrreldes hageja koostatud graafikuga 6 sendi võrra väiksem tingituna ülejäänud summade ümardamisest kahe kohani peale koma vastavalt ümardamise reeglile, s.o 149,95783 ~ 149,96): 25.09.2024 25.10.2024 25.11.2024 27.12.2024 27.01.2025 25.02.2025 25.03.2025 25.04.2025 26.05.2025 25.06.2025 25.07.2025 25.08.2025 25.09.2025 27.10.2025 25.11.2025 29.12.2025 26.01.2026 25.02.2026 25.03.2026 27.04.2026 25.05.2026 25.06.2026 27.07.2026 25.08.2026 25.09.2026 26.10.2026 25.11.2026 28.12.2026 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,96 eurot 149,90 eurot Algses hagis esitatud põhivõla nõue oli 10 613,45 eurot. Kohus rahuldas põhivõla nõude kokku 8997,47 euro ulatuses (sissenõutavaks muutunud 4798,65 + edasiulatuv 4198,82). Rahuldamata jääb seega põhivõla nõue 1615,98 euro ulatuses (10 613,45 – 8997,47).

  1. Intressinõue Hageja toob välja, et lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Hageja nõuab intressi summas 774,93 ning selgitab, et kostja jättis tasumata 25.08.2022 intressi makse summas 191,23 eurot, 26.09.2022 intressi makse summas 195,12 eurot, 25.10.2022 intressi makse summas 174,82, 25.11.2022 intressi makse summas 184,39 eurot ning 5 päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni lisandunud intressi makse summas 29,37 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras. Kuni
  2. a
  3. jaanuarini (st ka nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal) oli 8 seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.
  4. Haldustasu nõue Hageja nõuab lepingust tulenevalt tasumata haldustasu 10,42 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt krediidiandjale muid tasusid ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb haldustasu nõue rahuldamata.
  5. Viivisenõue Hageja nõuab hagiavalduses viivist alates 02.12.2022, määraga 19,90% võlgnetavalt summalt aastas - 26.04.2024.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2981,59 eurot ning

§ 367

alusel alates 27.04.2024.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagejal märgib 13.06.2024 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda seaduse alusel viivist seadusjärgses viivisemääras (analoogselt VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt lepingus kokku lepitud intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga). Kohus on seisukohal, et hageja on oma viivisenõuet 13.06.2024 menetlusdokumendis kitsendanud. Rahalise nõude summa vähendamist või suurendamist ei loeta hagi muutmiseks. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude, mõistes kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 4798,65 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 06.05.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel

§ 133

kohaselt 16 498,25 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 980 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 980 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja tõendab lepingulise esindaja kulusid Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 26.04.2024 arvega nr 9332, millest nähtub et õigusabi tasu on 81,97 eurot ja käibemaks on 18,03 eurot. Hageja on esitanud 26.04.2024 maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on tasunud arve nr 9332 summas 100 eurot.

§ 174

lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane 9 või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane (https://apps.emta.ee/saqu/public/kmkrnr/query). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta, s.o summas 81,97 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1061,97 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 8997,47 eurot ja viivise põhinõudelt 4798,65 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 9585,30 euro ulatuses (8997,47 + arvestuslik viivis 1 aasta eest 587,83 eurot), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (16 498,25 eurot) 58,10%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 58,10% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 41,90% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 58,10% hageja põhjendatud menetluskuludest (1061,97 eurot), millele vastab summa 617,00 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.