Obsah (10)

§ 429§ 432§ 173§ 168§ 162§ 218§ 660§ 433§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Kelly-Tonili Hiiemäe Tsiviilasja number 14.10.2024, Tallinna kohtumaja 2-24-6959 Tsiviilasi OÜ Bettato

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

1. Hageja soovib kostja vastu esitatud nõudest loobuda, sest kostja on menetluse käigus hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus kostja huvidega.
2. Kohus leiab, et loobumise avalduse kostjale kättetoimetamine ja seisukoha küsimine ei ole käesoleval juhul vajalik ega ka menetlusökonoomselt ja menetluse venimise seisukohast põhjendatud – hagist loobumine ei saa kostja õigusi kahjustada - pigem on see kostjat soosiv toiming.

kommentaaride kohaselt on kostjale teatamise peamine eesmärk, et kostja saaks soovi korral esitada taotluse enda menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaanne, § 429, kom. 3.

1. b), Juura 2017). Kohus määras käesolevas tsiviilasjas pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Seega on kostjale antud võimalus esitada taotlus enda menetluskulude väljamõistmiseks, mida kostja on ka kasutanud.
2. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

9.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (RK 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Üldreegli kohaselt tuleks menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist.

Küll aga leiab kohus, et menetluskulude täielikult kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Kostja on kogu menetluse kestel soovinud asja lahendada kompromissiga, pidades kompromissiläbirääkimisi ning tasudes lõpuks hagejale nõude. Kostja andis kohtule pidevalt informatsiooni kohtuvälise kokkuleppe saavutamise protsessi osas ning kostja on olnud kogu menetluse kestel koostööaldis tegutsedes kompromissi saavutamise nimel. Hageja seevastu on nõudnud menetluse üleval hoidmist ka peale seda kui kostja on hagejale hagiavaldusest tuleneva nõude tasunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, välja arvatud pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 245 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 10. Muuhulgas toob kohus menetluskulude jaotuse osas välja, et juhul, kui kohus otsustaks jätta menetluskulud üldreegli kohaselt

§ 168

lg 5 alusel kostja kanda, siis hagejal puudub lepinguline esindaja kelle menetluskulud hüvitamisele kuuluksid. Hageja esindaja on käesolevas tsiviilasjas olnud hageja seaduslik esindaja L. B. (juhatuse liige) ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et L. B. oleks hagejat esindanud muul alusel kui juhatuse liikmena. Kohus viitab ka RK 13.06 2016 määruses tsiviilasjas 3-2-1-48-16 esile toodule, mille kohaselt kui menetlusosalist esindanud isikul ei olnud

§ 218

lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmise tõttu õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks, ei ole kohtul ka põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud. 11. Seega ei oleks ka menetluskulude teistsuguse jaotuse korral hagejal lepingulise esindaja kulusid, mida välja mõista. Kohtu täiendavad selgitused 12.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

13. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist saab vaidlustada

§ 178sätestatud alustel ja korras.

14. Hagejal on õigus esitada

§ 150lg 2 p 2 alusel taotleda pole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Hetkel ei ole hageja konkreetset taotlust poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks esitanud. Taotluses tuleb hagejal esile tuua, mille alusel, mis summas ja millisele kontole hageja riigilõivu tagastamist taotleb. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4