KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.09.2024, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-23-6527 Tsiviilasi R. L. hagi A. L. vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. L. (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja Lia Niitaru Kostja A. L. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja Indrek Repnau Kohtuistungi toimumise aeg 08.09.2023 RESOLUTSIOON:
- Rahuldada hagi. Jagada R. L. ja A. L. ühisvaraks olev liikmesus hooneühistus G (registrikood xxxx) selliselt, et liikmelisus jääb R. L. ainuomandisse. Asendada kohtuotsusega A. L. tahteavaldus liikmesuse omanikukande muutmiseks äriregistris. Mõista R. L.lt A. L. kasuks välja hüvitist 4346,40 eurot. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
- Hageja esitas 03.05.2023 hagi poolte ühisvaraks oleva liikmesuse hooneühistus G (registrikood xxxx) jagamiseks selliselt, et liikmelisus jääb R. L.le 4274,46 euro suuruse hüvitise maksmise vastu. Samuti soovib hageja asendada kohtuotsusega A. L. tahteavalduse liikmesuse omanikukande muutmiseks äriregistris. 08.09.2023 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet, paludes hooneühistu liikmesuse eest mõista temalt välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
- Hageja lähtub kostjale makstava hüvitise suuruse määramisel hooneühistu liikmesuse väärtusest (11 000 eurot) ja hageja poolt pärast abielu lõppemist liikmesusega seotud kuludest (2081,08 eurot). Enne kohtuistungi toimumist kandis hageja liikmesusega seotud kulu täiendavalt 52,16 eurot ning palus sellega hüvitise suuruse määramisel arvestada (dtl 74).
- Pärast kohtuistungi toimumist kandis hageja liikmesusega seotud kulu täiendavalt 52,16 eurot ja 121,80 eurot ning palus sellega hüvitise suuruse määramisel arvestada. Oma viimases hagi täienduses palub hageja määrata temalt välja mõistetavaks hüvitiseks 4187,48 eurot (dtl 101).
- Kostja vaidleb hagile vastu kuna hageja on garaaži ainuisikuliselt kasutanud ega ole kuludest kostjat teavitanud. Kostja esitas nõudele ka aegumise vastuväite. Kohtu põhjendused
- Hagivastuses on kostja võtnud omaks hageja väite, et hooneühistu G liikmesus (edaspidi liikmesus) kuulub poolte ühisvarasse ning on senini jagamata.
- Hageja tugineb hagis järgmistele asjaoludele, mis kostja võttis kohtuistungil omaks: o Poolte abielu lahutati xxxx. o Hageja on peale lahutust tasunud hooneühistule liikmesusega seotud kulusid 2133,24 €. o Liikmesuse turuhind on 11 000 € seisuga märts
- o Kostja ei ole liikmesusega seotud kulusid kandnud peale lahutust. o Hageja on pakkunud garaaži ostmist liikmelisuse poole hinnaga, millest on maha arvatud tema poolt pärast lahutust kantud kuludest pool.
- Hageja on pärast kohtuistungit tasunud kahel korral liikmesusega seotud kulusid. Sellest tulenevalt on hageja hagi täiendanud kahel korral ning palub vaidluse lahendamisel arvestada sellega, et on pärast kohtuistungit kandnud seoses liikmesusega kulutusi kokku 173,96 eurot (dtl 93 ja 103). Kohus loeb kulude kandmise maksekorraldustega (dtl 96 ja 105) tõendatuks.
- Kohus lähtub asja lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 37 lõikes 3 sätestatust, mille kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kumbki pooltest ei ole tuginenud sellele, et neil oleks kokkulepe ühisvara teistsuguse jagamise kohta.
- Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab muuhulgas, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. 2
- Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ühisvara muul viisil jagamise nõuet ei ole kohtule esitatud, peab kohus põhjendatuks jätta liikmesus hagejale. Arvestades liikmesuse väärtust, on kostjal õigus saada liikmesusest ilma jäämise eest hüvitist 5500 eurot.
- Hageja on palunud kostja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse ka hageja poolt pärast abielu lõppu liikmesusega seoses kantud kulutusi ning selle tulemusel mõista temalt kostja kasuks välja 4187,48 eurot (dtl 101). Kuigi hageja on oma viimases menetlusdokumendis esitanud hagi eseme tervikliku sõnastuse ning nimetanud konkreetse rahasumma, mille palub endalt hüvitisena välja mõista, arvestab kohus sellega, et hageja on varasemalt kohtuistungil, pärast kohtu selgitust, oma nõude sõnastanud selliselt, et palub endalt välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel (dtl 84). Kohtu arusaama kohaselt on hageja viimases dokumendis väljendatud resolutsiooni sõnastus ekslikult sama, mis algses hagis, kuid kohtu hinnangul oli hageja viimane menetlusdokument esitatud vaid selleks, et kohus arvestaks asja lahendamisel pärast kohtuistungit kantud kulutustega liikmesusele ning et hageja ei soovinud viimase menetlusdokumendiga muuta hagi eseme sõnastus võrreldes kohtuistungil avaldatuga. Seetõttu lähtub kohus sellest, et hageja on nõus tasuma kostjale ka oma viimases menetlusdokumendis nimetatust suurema summa, kui kohus suurema summa tasumist õiglaseks peab.
- Kohtu hinnangul on hageja kulutuste hüvitamise nõude puhul tegemist nõudega, mis on ette nähtud PKS § 34 lõikes 2, mis sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Arvestades asjaolu, et hageja on peale lahutust tasunud hooneühistule liikmesusega seotud kulusid 2307,20 eurot (vt p 6 ja 7) on hagejal PKS § 34 lõike 2 alusel õigus saada selles summas hüvitist ühisvara arvel. Kuna ühisvara kuulub abikaasadele võrdsetes osades, saab hageja nõuda kostjalt selle summa hüvitamist ½ ulatuses, s.o 1153,60 eurot.
- Arvestades kostjale liikmesusest ilma jäämise eest ette nähtud hüvitise suurust (5500 eurot) ja hagejale PKS § 34 lg 2 kohaselt makstavast hüvitisest kostjale langevat osa (1153,60 eurot), kuulub hagejalt kostjale välja mõistmisele 4346,40 eurot (5500-1153,60).
- Hageja tahteavalduse asendamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hooneühistuseaduse (HÜS) § 8 lg 5, mis sätestab, et hooneühistu liikmesus loetakse loovutatuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Seega on hagejal ühisvara ainuomanikuks saamiseks vaja sellekohast äriregistri kannet. Kuna kohus rahuldab hageja esimese nõude selliselt, et hageja saab liikmesuse ainuomanikuks, siis on kostjal kohustus anda nõusolek sellekohase kande tegemiseks äriregistris. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
- Kostja on viimases menetlusdokumendis (dtl 109) palunud kohtu kaasabi asja lahendamiseks kompromissiga. Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks vaidluse lõpetamist kompromissiga, sest hageja on ühemõtteliselt väljendanud vastuseisu vaidluse lõpetamisele kompromissiga. TsMS § 4 lõikest 3 tulenevalt on kompromissi sõlmimine poolte õigus, mitte kohustus. Lisaks leiab kohus, et kohtulik kompromiss peab olema mõlema poole suhtes õiglane, mis tähendab seda, et pool ei pea tegema järeleandmisi nendes küsimustes, milles tal on ilmselgelt õigus. Kompromissi saavutamise nimel on mõistlik pingutusi teha siis, kui õigussuhtes esineb mingi arvestatav ebaselgus, mis võiks eelkõige seonduda tõendamisraskuste või kohalduva õiguse tõlgendamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kuna käesolev vaidlus on selgete asjaolude ning selge õigusliku regulatsiooniga, siis ei pea kohus perspektiivikaks kohtu pingutusi kompromissi saavutamisel. 3
- Kohus lähtub menetluskulude jagamisel TsMS § 164 lõikest 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuigi sama sätte teine lõige lubab kohtul abikaasade varasuhtel põhineva vaidluse kulud jagada üldreeglist erinevalt, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole see õigustatud. Kohus arvestab sellega, et jagatava varaga seotud õigusi (garaažiboksi valdust) on abielu lahutamisest alates teostanud hageja ainuisikuliselt. Kostja on hagile vastu vaielnud põhjusel, et garaažiboks on olnud abielu lõppemisest alates hageja ainukasutuses ning hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. Isegi kui hageja ei ole garaažiboksi kasutusse andmisest tulu saanud, on hageja saanud asja kasutamisest tuleneva eelise. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjust teha erandit TsMS § 164 sätestatud üldreeglist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik 4