) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on X (hageja) ja Y (kostja) vahel 19.12.2023 sõlmitud sõiduauto Citroen Celysee, registreerimisnumbriga XXXXXX, rendileping, mille kohaselt vastustas Y rentimise perioodil, s.o kuni 02.01.2024, sõiduauto kere ja rikete eest. 27.12.2023 toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai sõiduauto Citroen Celysee, registreerimisnumbriga XXXXXX, kahjustada. Kostja vastutab sõiduautole tekkinud kahjustuste eest. Style Invest Group OÜ 15.01.2024 esitatud arve nr 1095 kohaselt maksis sõiduauto Citroen Celysee, registreerimisnumbriga XXXXXX, remont 2195 eurot. Kostja on hagejale tasunud 1350 eurot, kuid kohustus on täitmata 845 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise summas 44,45 eurot ja alates 19.06.2024 viivise arvestatuna põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo vahendusel 28.06.2024. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 440 eurot ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluse menetluskulusid saab tulenevalt
mõista hageja kasuks välja maksimaalselt summas 20 eurot, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse 2 nimetatud summat ületavas osas, st summas 100 eurot. Lisaks ei ole tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagimenetluses 2 tunni eest 240 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 245 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 505 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.