Obsah (7)

§ 420§ 407§ 436§ 173§ 174§ 164§ 124

2-24-7154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 13. september 2024, Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja 2-24-7154 H. G. hagiavaldus M. G.

§ 420

lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. RESOLUTSIOON

5. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult. Mõista kostjalt M. G.-lt hageja H. G. kasuks kokku välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodist 06.05.2023-06.05.2024 kogusummas 3099,60 eurot Mõista kostjalt M. G.-lt välja muutuvas suuruses miinimumelatis hageja H. G. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 07.05.2024 kuni H. G. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 287,72 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest). Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada M. G.-d kandma elatisraha iga kuu
7. kuupäevaks K. V. pangakontole EE
8. 1/6 2-24-7154
9. Juhul, kui M. G. on käesoleva kohtumenetluse kestel H. G.-le elatist maksnud, kuuluvad kostja poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.
10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtule teadaolevalt hagejal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätta menetluskulud välja mõistmata.. HAGEJA NÕUE
12. 07.05.2024 esitas hageja hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 05.06.
14. K. V.-l ja M. G.-l on sündinud 11.01.2023 laps H. G. . Laps elab sünnist alates koos emaga ning lapse isa ei maksa lapsele elatist ega anna muul viisil ülalpidamist. Hagiavalduses on viidatud PKS § 100 lg-le 1 ja 2 ning ka PKS § 101 lg-le 1-
16. Hageja nõuab kostjalt M. G. ´lt elatist hageja H. G. kasuks alates hagiavalduse esitamisest 07.05.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuuliselt 287,72 eurot, mis muutub iga aasta
17. aprillil (esimest korda
18. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti taotleb hageja välja mõista M. G. ´lt lapse H. G. kasuks PKS § 108 alusel elatise võlgnevus perioodist 06.05.2023-06.05.2024 kogusummas 3099,60 eurot. Võlgnevus ja jooksev elatis tuleb maksta K. V. arveldusarvele selgitusega: „H. G. elatis“. KOSTJA SEISUKOHT
19. Kostja sai hagiavalduse kätte 12.06.2024 Avaliku E-toimiku kaudu ning kostja hagile vastamise tähtajaks oli 10.07.
20. Kostja ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud.
21. Kuna kostjale on hagi kätte toimetatud ja talle on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt

§ 407

lg 1 viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. Tulenevalt

§ 407

, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja on hagiavalduse kätte 2/6 2-24-7154 saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt

§ 407

lg 1 viimasest lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva miinimumsumma arvestamise kord. 8. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt

§ 407lg 1 kostja kõik hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

1. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101 lg
2. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja taotleb elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.
3. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta
4. aprillil. Kohus võtab alates hagi esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2023 toimunud korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda muutub elatise suurus
5. aprillil 2024).
6. PKS § 101 lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
8. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi.
9. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 4).
10. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele: 13.
11. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses 3/6 2-24-7154 sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
12. märtsi
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 13.
14. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p
15. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
16. märtsi
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 13; vt ka
18. jaanuari
19. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.“
20. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 07.05.2024 esitatud hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi esitamisest elatise edasiulatuvalt.
21. Miinimumelatise nõue perioodist alates perioodist 06.05.2023-06.05.2024 kogusummas 3099,60 eurot on esitatud tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist samuti PKS § 101 lg 3 määras, tuues välja võlgnevuse kogusumma 3099,60 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja ühekordse elatise võlgnevuse perioodist 06.05.2023-06.05.2024 kogusummas 3099,60 eurot.
22. Elatise nõue edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 07.05.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagi ja määrab lapse põhjendatud elatise alates 07.05.2024 PK § 101 lg 3 ja 4 sätestatu kohaselt kindlaks, lähtudes alljärgnevast: 16.
23. Hageja on hagiavalduses välja toonud hageja põhivajadused, milleks on kokku 684 eurot (vt pikemalt ülal käesoleva otsuse p 2). Kostja on eeltooduga nõustunud (

§

§ 407lg 1 viimane lause).

16.

1. Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 249,78 eurot) indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses 4/6 2-24-7154 sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 80 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 16.
3. Elatisekalkulaatori kohaselt on elatise arvutuskäik järgnev: Baassumma on 272,76 eurot, kohustatud vanema varaline seisu arvestades lisatakse 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale.1832 * 0,03 = 54,96 eurot.54,96 + 272,76 = 327,71999999999997 eurot. Kohus arvab maha ½ lapsetoetusest kuna lapsetoetust saab elatist nõudev lapsevanem. 327,71999999999997 (80/2) = 287,71999999999997 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M. G.-lt välja muutuvas suuruses elatise H. G. kasuks alates alates hagiavalduse esitamisest, s.o 07.05.2024 kuni H. G. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 287,72 eurot (elatis koosneb baassummast 249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest). Kohus rõhutab, et elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2024) ning seda tuleb pooltel endil korrigeerida igal aastal
5. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise tähtaja ja kohustab M. G.-d kandma elatisraha iga kuu
7. kuupäevaks K. V. pangakontole EE
9. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, tuleb kostja poolt tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus
10. Tulenevalt

§ 173

lg 1 ja

§ 174

lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine, kuivõrd kostja oma sissetuleku ja varakohta teavet ei ole andnud ega hagile tähtaegselt vastanud, ehkki on hagimaterjalid kätte saanud. 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava 5/6 2-24-7154 määruse tegemist. Hageja menetluskulude puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. 22. Hagihind

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul hagihind lapse üheksa kuu elatise nõude suurus so. 1 kuu elatis 287,72 eurot * 9 kuud = 2342,97 eurot, millele lisandub tagasiulatuva elatise nõue summas 3099,60 eurot, seega kokku 5442,57 eurot. Kaja esitamine 23. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6/6