1-16-1491/70

1-16-1491 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-1491 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu L.G (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 15.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada L.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.07.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada L.G katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada L.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Kohaldada L.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 4 järgmised kohustused: 1) käia igal kuul kuni käitumiskontrolli lõpuni enda kulul ettevõttes xxx OÜ analüüse andmas, mille tulemusel tõestada kainust käitumiskontrolli ajal, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi.
8. L.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
9. L.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja L.G-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 13.09.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 11.04.
11. a kohtuotsusega tunnistati L.G süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et süüdimõistetule mõistetud karistus jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui L.G ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Pärnu Maakohtu 02.02.
12. a kohtumäärusega pöörati täitmisele L.G-le Pärnu Maakohtu 11.04.
13. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 (kolm) aastat vangistust Karistuse kandmise algus oli 10.07.
14. a ja lõpp on 10.07.
15. a. L.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud raskete tervisekahjustuste tekitamises ja kehalise väärkohtlemises, mis on toime pandud erinevatel aegadel ning lähisuhtes oleva isiku vastu. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning puudulikud probleemilahendusoskused. Isik on kahel korral määratud käitumiskontrollile, millest esimene kord möödus katseaeg positiivselt ning teisel korral pöörati korduvate rikkumiste tõttu karistus täitmisele. Vangistuses on isikule määratud üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Võida“, lõpetanud
16. ja
17. klassi ning alates 02.09.2019 suunatud xxx. klassi, alates 14.06.2018 töötanud stabiilselt AS Vanglatööstuses, osalenud Töötukassa nõustamisel, käib regulaarselt vastavalt vajadusele meditsiiniosakonnas vastuvõttudel ning temaga on läbi viidud vestlused psühholoogiga probleemilahenduse oskuste süvendamiseks ja vägivaldsest käitumisest ning nende seostest kuritegeliku käitumisega. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise ahjuküttega korteriga, kus on olemas pesemisvõimalus ja kõik muu eluks vajalik ning mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Korteris on tagatud kõik tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetav elas nimetatud aadressil koos abikaasaga ka enne vangistust. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas enne vangistust ettevõttes xxx ning endine tööandja kinnitab, et vastavalt võimalusele võetakse isik vabanemisjärgselt tööle, kuid nad ei saa seda garanteerida. Kinnipeetav on vangistuses huvitatud nii õppimisest kui töötamisest ning võlgnev uste tasumisest. K-Raha andmetel seisuga 19.08.2019 on isikul täitmisel nõudeid 6 600,81 euro ulatuses ning vabanemisfondis on xxx eurot. Abikaasa on lubanud isikut vabanemisel toetada. L.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha L.G vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et L.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab L.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järe levalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas L.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimelin e edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isikul on olemas pikaajalised eesmärgid, milleks on tööle minemine, kooli lõpetamine ning lastega suhtlemine. Tal on olemas kujutlus kuidas kanda karistust ja on nõus osalema kõikides sekkumistegevustes. Isikul puuduvad otseselt kuritegelikud ja vaenulikud hoiakud. Tema suhtumine ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse on käesoleval ajal pigem positiivne. Eriti oluliseks peab kohus iseloomustuses välja toodut, et kinnipeetav on vangistuse jooksul ilmutanud mõningaid muudatusi alternatiivsete lahenduste leidmisel ning enese analüüsi arengus. Samuti on tal tugev usk endasse, et elab edasi kainena ja seaduskuulekalt. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on L.G l olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka L.G , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/